M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-137 Haldusasi OÜ Agarte kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 31. oktoobri 2006. a korralduse nr 803 tühistamiseks ja Jõhvi Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Agarte määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Agarte Vastustaja Jõhvi Vallavalitsus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2011. a määrus. 2. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 1. OÜ Agarte esitas 18. jaanuaril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse 31. oktoobri 2006. a korralduse nr 803 (korraldus) tühistamiseks ja Jõhvi Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt omandas OÜ Agarte 2001. a-l elamu asukohaga XXX, Jõhvi linn ning Jõhvi Linnavalitsuse 11. detsembri 2001. a korraldusega nr 559 erastati XXX maaüksus ostueesõigusega OÜ-le Agarte. 2010. a novembris sai OÜ Agarte teada, et tema krundil toimuvad ehitustööd. Pöördudes teabenõudega Jõhvi Vallavalitsuse poole, sai OÜ Agarte 21. detsembril 2010 teada, et korraldusega on maa ostueesõigusega erastamise menetlus XXX maale lõpetatud ning et alates 20. detsembrist 2009 on nimetatud katastriüksusel uus omanik. OÜ Agarte leiab, et korraldus ja Jõhvi Vallavalitsuse tegevusetus maareformi seaduse (MRS) § 6 lg 3¹ kohustuse täitmata jätmisel rikuvad OÜ Agarte maa ostueesõigusega erastamise õigust ning sellest tulenevalt OÜ Agarte õigust saada talle kuulunud ehitise aluse maa omanikuks. Korraldus on antud ilma seadusliku aluseta ning selle andmisel on lähtutud ebaõigest eeldusest, et XXX asuv ehitis oli hävinud. Jõhvi Vallavalitsus pidi korralduse tegemisel olema teadlik asjaolust, et on teinud OÜ-le Agarte ettekirjutuse krundil asuva hoone lammutamiseks ning krundi heakorrastamiseks, samuti asjaolust, et hoone on osaliselt lammutatud ja krundile on kinnitatud projekteerimistingimused. Jõhvi Vallavalitsus oleks pidanud enne korralduse vastuvõtmist kohaldama MRS § 6 lg-t 3¹ ning andma omanikule vähemalt üheaastase tähtaja krundil oleva ehitise korrastamiseks. OÜ-l Agarte oli tulenevalt MRS § 22 lg-st 1 õigus maa ostueesõigusega erastamiseks. Maa ostueesõigusega erastamise õiguse kaotamisega kaotas OÜ Agarte ka õiguse omandile ja on antud juhul jäänud oma omandist ilma. Omandist ilma jäämine on toimunud omaniku teadmata ja pole toimunud seaduse alusel. Omandist ilma jäämisel pole OÜ Agarte saanud mingit hüvitist, vaid talle on tekitatud hoopis kahju. 2. Tartu Halduskohtu 29 märtsi 2011. a määrusega tagastati OÜ Agarte kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa OÜ-l Agarte kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Ida-Viru maavanema 13. aprilli 2006. a kirjaga nr 1.2-25/1299 (kiri) on sisuliselt keeldutud XXX maaüksuse erastamiseks luba andmast. Kiri on käsitatav menetlust lõpetava haldusaktina. Erastamiseks loa andmisest keeldumine on selline takistus, mis välistab maa erastamise. Maavanema poolt vaidlusaluse maatüki erastamiseks loa andmisest keeldumise otsustuse vaidlustamata jätmise tõttu ei saanud OÜ-l Agarte tekkida ka maa erastamise õigust. Maavanema loa puudumise tõttu ei saanud erastamismenetlus jätkuda ega kellelgi tekkida maa ostueesõigusega erastamise õigust. Loa andmisest keeldumisel ei ole kohalikul omavalitsusel enam pädevust erastamistoimingute jätkamiseks. Vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist erastamisest keeldumise otsusega. Kuna maareformi seaduse ega Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ kohaselt ei ole vallavalitsusel maa erastamiseks loa andmise pädevust, siis ei oma vallavalitsuse tegevusetus tähendust maavanema haldusakti kehtivuse osas. Vaidlustatud korraldusest ei tulene OÜ-le Agarte mingeid õigusi ja sellega ei ole piiratud ka tema vabadusi. OÜ-l Agarte ei saanud tekkida õiguspärast ootust maa ostueesõigusega erastamiseks ning seeläbi ehitiste all oleva maa omanikuks saamiseks, kuna tal polnud selleks seadusest tulenevat õigust (ei eksisteerinud maatükil olevat ehitist). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. OÜ Agarte esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29 märtsi 2011. a määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus ei ole määruse tegemisel arvestanud, et HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisel tuleb eeldada, et kaebuse esitaja väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohus on määruse tegemisel ebaõigesti lähtunud ainult Ida-Viru maavanema kirjast ning jätnud hindamata kõik OÜ Agarte poolt esitatud tõendid. OÜ Agarte on tõendanud, et ta oli ehitise omanik, mis andis talle õiguse maad ostueesõigusega erastada. Samuti on tõendatud, et OÜ Agarte suhtes toimus ostueesõigusega erastamise menetlus ja tal oli õiguspärane ootus nimetatud maatüki ostueesõigusega erastamiseks. OÜ-l Agarte on põhiseadusest ja HKMS § 7 lg-st 1 tulenev õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. OÜ Agarte on jäänud ilma maa ostueesõigusega erastamise õigusest, kuigi tema poolt on tõendatud hoonete omandamine ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse läbiviimine. Sellele, kas OÜ Agarte õigusi on ka tegelikult rikutud, saab kohus hinnangu anda asja sisulisel läbivaatamisel, mitte aga määruses kaebuse tagastamise kohta. 2
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht nagu välistaks Ida-Viru maavanema kirja olemasolu ning selle vaidlustamata jätmine maa erastamise õiguse OÜ-le Agarte. Maa ostueesõigusega erastamise õigus tuleneb maareformi seadusest mitte maavanema kirjast. Maavanema kirjast sai OÜ Agarte teada alles vaidlustatud kohtumäärusest ja alles 1. aprillil 2011 sai ta nimetatud kirja koopia. Maavanema kiri seondub mitmete erinevate isikutega ning nende omandis olevate ehitisega, nimetatud kiri ei ole suunatud OÜ-le Agarte. Jääb ebaselgeks, milline õiguslik seos on maavanema kirja ja Jõhvi Vallavalitsuse vaidlustatud korralduse vahel. Korraldusest ei nähtu, et nimetatud haldusakti tegemise aluseks on maavanema kiri. OÜ Agarte Jõhvi Vallavalitsuse korralduse tühistamiseks kohtusse pöördumise õiguse puudumisest saaks rääkida ainult juhul kui OÜ Agarte oleks olnud maavanema kirjast teadlik ning ei oleks seda vaidlustanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja siis pöördunud kohtusse ainult kohaliku omavalitsuse korralduse tühistamise nõudega.
- c)OÜ-l Agarte on õigus maavanema kirja osas pöörduda oma õiguste rikkumise korral halduskaebusega kohtusse. Halduskohus ei saa võtta seisukohta, et kirja vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud või et kiri on jäetud vaidlustamata. Halduskohus ei ole tuvastanud, et OÜ Agarte on maavanema kirja kätte saanud. Kuna ühes kaebuses on õigus esitada ka mitu nõuet või muuta esitatud nõuet, siis maavanema kirja olemasolust teada saamine eeldanuks seda, et kohus oleks pidanud jätma kaebuse käiguta, mis oleks andnud OÜ-le Agarte õiguse esitada sama kaebuse raames nõue ka maavanema kirja õigusvastaseks tunnistamiseks või tühistamiseks. 4. Jõhvi Vallavalitsuse vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
- a)Vaidlustatud korraldusega ei võetud OÜ-lt Agarte õigust maa ostueesõigusega erastamiseks, sest Jõhvi Vallavalitsus teostab üksnes maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et Ida-Viru maavanem kui erastamise korraldaja, on oma kirjaga keeldunud maa erastamiseks loa andmisest, mis on käsitletav menetlust lõpetava haldusaktina ning Jõhvi Vallavalitsusel ei olnud enam pädevust erastamise eeltoimingute jätkamiseks.
- b)Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei anna erastamise eeltoimingute raames antud korraldused reeglina erastamise õigustatud subjektile õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Seetõttu puudub OÜ-l Agarte vaidlustatud korralduse osas kaebeõigus ja kaebus on perspektiivitu.
- c)OÜ Agarte väited vaidlustatud korralduse kättesaamise kohta ei vasta tõele. Korraldus on edastatud postiasutuse kaudu OÜ Agarte teadaolevale aadressile. OÜ Agarte ei ole haldusorganit informeerinud aadressi muutumisest, mistõttu Jõhvi Vallavalitsus edastas haldusakti vallavalitsusele teadaolevale ja äriregistris kajastatud aadressil. Juriidiline isik peab tagama registrile tema aadressi kohta esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest.
- d)OÜ-l Agarte puudus korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks õigus ka põhjusel, et haldusakti andmisest on möödunud enam kui 3 aastat, mistõttu kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.
- e)Halduskohus ei ole jätnud hindamata OÜ Agarte poolt esitatud tõendeid. Halduskohus on tõendeid hinnates ning neid tsiteerides esitanud sisulise ja argumenteeritud mõttekäigu, kuidas on kohus vastava otsuseni jõudnud. OÜ Agarte esitatud OÜ-d Agrares Trade puudutavad tõendid on asjasse mittepuutuvad, sest OÜ Agrares Trade ei ole olnud XXX maa ostueesõigusega erastamise subjekt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb rahuldada. 3 6. Isegi kui nõustuda halduskohtu seisukohaga, et maavanema 13. aprilli 2006. a kiri oli haldusakt, tuleb siiski osundada, et halduskohus ei ole täitnud uurimisprintsiibist tulenevat selgitamiskohustust ega juhtinud kaebaja tähelepanu tõhusama kaebuse esitamise võimalusele. Vastavalt ei ole kontrollitud ka sellise tõhusama nõude lubatavust. Nimelt leiab ringkonnakohus, et halduskohus oleks pidanud andma kaebajale võimaluse kaebuse täiendamiseks maavanema 13. aprilli 2006. a kirja tühistamise nõudega. Sellise nõudega koos oleks kaebaja nõue Jõhvi Vallavalitsuse 31. oktoobri 2006. a korralduse nr 803 tühistamiseks asjakohane ja efektiivne. Halduskohtu kohustust juhtida tähelepanu tõhusamale õiguskaitsevahendile on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus, ning lugenud selle kohustuse täitmata jätmist alamate astmete kohtute lahendite tühistamise aluseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2009. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-50-09). Seetõttu leiab ka ringkonnakohus, et käesolevas asjas tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Kui halduskohus jääb seisukohale, et maavanema 13. aprilli 2006. a kiri oli haldusakt, siis tuleb kaebajale anda võimalus kaebuse täiendamiseks selle tühistamise nõudega ning kontrollida selle nõude lubatavust. 7. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata ka järgnevale. Halduskohus on käsitanud maavanema 13. aprilli 2006. aasta kirja (tl 28-29p) haldusaktina. Samas võib Riigikohtu halduskolleegiumi 29. märtsi 2006. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-81-05 järeldada pigem, et maavanema poolt maa erastamise toimiku tagastamise näol on tegemist toiminguga, täpsemalt menetlustoiminguga. Asudes seisukohale, et maavanem on vaidlustatud kirjaga keeldunud kaebajale maa erastamise loa andmisest, ja see keeldumine on lõplik haldusakt, ei ole halduskohus põhjendanud seda, mis tähendus on sellisel juhul käesolevas asjas algselt vaidlustatud Jõhvi Vallavalitsuse 31. oktoobri 2006. a korraldusel nr 803, millega otsustati kaebaja soovitud krundi erastamise menetlus lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul on küsitav, kas ühes haldusmenetluses on võimalik anda kahte haldusakti, mille regulatsiooni esemeks on mõlemal juhul haldusmenetluse lõpetamine. Lisaks ei välista maavanema poolt maa erastamise toimiku tagastamine vältimatult alati seda, et erastamine ei võiks lõppkokkuvõttes siiski aset leida. Ringkonnakohtule on ebaselge ka, millest järeldas halduskohus, et maa erastamise toimiku tagastamisega otsustas maavanem „vaidlusaluse maatüki erastamiseks loa andmisest keelduda“. Neil põhjustel kahtleb ringkonnakohus, kas halduskohtu poolt viidatud maavanema 13. aprilli 2006. a kiri oli ikka haldusakt ning kas selle vaidlustamine tühistamisnõudega on ikka eeltingimuseks Jõhvi Vallavalitsuse 31. oktoobri 2006. a korralduse nr 803 vaidlustamisele. Asja menetluse jätkamisel on halduskohtul võimalik võtta ka selles osas täpsem seisukoht. Kui halduskohus peaks leidma, et maavanema kirja näol ei olnud tegemist haldusaktiga, siis ei takista selle kirja olemasolu ringkonnakohtu hinnangul Jõhvi Vallavalitsuse 31. oktoobri 2006. a korralduse nr 803 vaidlustamist, ehkki võib samuti tähendada vajadust kaebajale oma nõude täpsustamiseks. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene