3-10-2580/42

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. aprill 2012, Tartu 3-10-2580 Vaidlustatud kohtulahend Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta Romeo Kalda taotlus kahju hüvitamise kaebuse tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a otsus kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas ja lõpetada kahju hüvitamise nõudes asja menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Romeo Kalda esitas
9. aprillil 2010 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, milles palus talle välja mõista 5000 krooni suurune hüvitis selle eest, et ajavahemikel
10. mai kuni
11. juuni ja
12. august kuni
13. september 2009 mängis vangla jalutusboksides valju muusika, millega alandati R. Kalda inimväärikust. Vangla taotlust õigeaegselt ei lahendanud.
14. R. Kalda esitas
15. oktoobril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla poolt ajavahemikel
16. mai kuni
17. juuni ja
18. august kuni
19. september 2009 vangla jalutusboksides valju muusika mängimise ja Viru Vangla poolt R. Kalda
20. aprillil 2010 esitatud kahjunõude mittetähtaegse lahendamise. Ühtlasi palus R. Kalda talle Viru Vanglalt tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 5000 krooni. Kaebuse kohaselt mängis Viru Vangla jalutusboksides eelnimetatud kuupäevadel jalutamise ajal väga vali muusika, mis põhjustas R. Kaldale tervisehäireid (peavalu ja stressi). Vaatamata R. Kalda korduvatele pöördumistele vangla muusika mängimist ei lõpetanud. Vangla tegevus alandas R. Kalda inimväärikust ning kahjustas tema psüühilist ja vaimset tervist. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis R. Kalda preventiivse huvi.
21. Viru Vangla
22. jaanuari
23. a otsusega tagastati R. Kalda
24. aprilli
25. a kahjunõue põhjusel, et R. Kalda oli esitanud Tartu Halduskohtule samas asjas kaebuse.
26. Tartu Halduskohtu
27. jaanuari
28. a määrusega tunnistati R. Kalda kaebus kahju hüvitamise nõude osas esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega, jäeti kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetati kahju hüvitamise nõude osas kaebuse kohtulik menetlemine.
29. R. Kalda esitas
30. jaanuaril 2011 Tartu Halduskohtule uue kahju hüvitamise kaebuse samadel asjaoludel eelnevalt esitatud kahju hüvitamise nõudega (haldusasi nr 3-11-164).
31. Tartu Halduskohtu
32. jaanuari
33. a määrusega liideti R. Kalda kaebused ühisesse menetlusse (haldusasi nr 3-10-2580).
34. Tartu Halduskohtu
35. märtsi
36. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati Viru Vangla tegevusetus R. Kalda poolt esitatud kahjunõude lahendamisel õigusvastaseks. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata.
37. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kaebus rahuldamata jäeti.
38. Tartu Ringkonnakohtu
39. mai
40. a määrusega võeti apellatsioonkaebus menetlusse ning asjas toimus
41. jaanuaril 2012 kohtuistung.
42. Tartu Ringkonnakohtu
43. veebruari
44. a määrusega uuendati haldusasja menetlus ja anti kaebajale võimalus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Määruse kohaselt tulnuks R. Kalda kahju hüvitamise taotlus lahendada
45. juuniks
46. Et Viru Vangla seda ei teinud, pidanuks kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2 tulenevalt esitama kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul alates
47. juunist
48. R. Kalda esitas kaebuse alles
49. oktoobril 2010 ehk ligikaudu kolm kuud ettenähtud tähtajast hiljem.
50. R. Kalda esitas
51. märtsil 2012 ringkonnakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. R. Kalda asus taotluses seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid palus juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ennistada kaebetähtaeg ning jätkata kahju hüvitamise nõude osas menetlust. Kui ringkonnakohus tähtaega ei ennista, palus R. Kalda tuvastada vangla toimingute õigusvastasus. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis R. Kalda soovi esitada vanglale hiljem uus kahjunõue, millist võimalust kinnitab Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-
52. Taotluse kohaselt lasi R. Kalda kaebetähtaja mööda põhjusel, et Viru Vangla teavitas teda
53. a juuni lõpus tema kahju hüvitamise taotlusega tegelemisest ning sellest, et kaebetähtaeg algab R. Kaldale vangla otsuse kättetoimetamisest. Alles kolme kuu möödudes sai R. Kalda aru, et vangla ei kavatsegi tema taotlusele vastata ning pöördus kohtusse.
54. Viru Vangla seisukohas nõustutakse Tartu Ringkonnakohtu
55. veebruari
56. a määruse põhjendustega ning palutakse jätta kaebetähtaeg ennistamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
57. Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust.
58. Nagu ringkonnakohus oma
59. veebruari
60. a määruses märkis, esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse vanglale
61. aprillil 2010 (tl 3) ning see tulnuks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 järgi lahendada
62. juuniks
63. Kuna vangla seda ei teinud, pidanuks kaebaja RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt esitama kahju hüvitamise kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul alates
64. juunist 2010 ehk hiljemalt
65. juuliks
66. Selle asemel esitas R. Kalda kaebuse alles
67. oktoobril 2010 ehk ligikaudu kolm kuud ettenähtud tähtajast hiljem. Ehkki halduskohus lõpetas algselt asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu, esitas kaebaja pärast seda, kui vangla lõpuks kahju hüvitamise taotlusele vastas, uue kaebuse, ja selle võttis halduskohus menetlusse. Ühe ja sama kahju hüvitamise nõude osas ei saa kaebetähtaeg alata mitmel korral. 30-päevane kaebetähtaeg algas RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt
68. juunil 2010 ja lõppes
69. juulil 2010 ning vangla poolt kahju hüvitamise nõude hilisem tagastamine ei saanud kaebetähtaega uuesti käivitada (vrdl RKHKm 3-3-1-37-03, p 15). Kaebetähtaega ei saanud uuesti käivitada ka see, et vangla vastusesse oli lisatud vaidlustamisviide. Seega oli kaebus esitatud ka teisel korral (
70. jaanuaril 2011) ikkagi tähtaja rikkumisega.
71. Kuna kaebetähtaega on rikutud, tuleb kontrollida kaebetähtaja ennistamise aluseid. Ennistamise alusena on R. Kalda väitnud, et vangla teatas talle
72. a juuni lõpus, et tema taotlusega tegeletakse, ja alles kolme kuu möödudes sai R. Kalda aru, et tema taotlusele ei vastata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et väide, et vangla on selliseid lubadusi andnud, on täielikult tõendamata. Teiseks arvestab siin ringkonnakohus sellega, et R. Kalda on halduskohtusse esitanud väga palju kaebusi ning seda juba aastaid. Tänu sellele saab R. Kaldat lugeda halduskohtusse pöördumise küsimustes keskmisest kodanikust märksa teadlikumaks isikuks. Seda arvestades ei saa ka väidetud subjektiivne asjaolu, et R. Kalda uskus vangla lubadust, et tema kahju hüvitamise taotlusega tegeletakse, olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Senistele kogemustele ja teadmistele tuginevalt pidi R. Kaldale olema teada, et kui vangla kahju hüvitamise taotlust kahe kuu jooksul lahendanud ei ole, tuleb RVastS § 18 lg 2 järgi 30 päeva jooksul kohtusse pöörduda. Asjaolu, et R. Kalda seda siis ei teinud, vaid pöördus kohtusse märksa hiljem, viitab pigem hilisemale meelemuutusele või siis hooletule suhtumisele oma õiguste kaitseks vajaliku kaebekorra väljaselgitamisesse. Kumbki neist ei ole tähtaja ennistamise aluseks.
73. Kuna halduskohus on menetlenud kahjunõude osas tähtaega ületades esitatud kaebust ning tähtaja ennistamiseks puudub alus, siis tuleb HKMS § 200 lg 5 alusel halduskohtu otsus kahju hüvitamisega seonduva nõude osas tühistada ja HKMS § 124 lg-t 2 ja § 185 lg-t 1 arvestades selles osas asja menetlus lõpetada.
74. Ülejäänud nõuete osas jätkab ringkonnakohus asja menetlust kirjalikus menetluses ja teeb asjas otsuse teatavaks
75. mail
76. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene