← Eesti

2-12-13948/11

Obsah (6)§ 1§ 22§ 28§ 29§ 31§ 23

2-12-13948 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 06. august 2012 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-12-13948 Tsiviilasi KÜ Kunda Mere 1 väljak

§ 1lg 2, lg 3 kuulutada välja enda pankrot. MENETLUSE KÄIK 2

(6)2-12-13948 3. Viru Maakohtu 18.04.2012 kohtumäärusega nimetati pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. mail 2012 esitatud aruande kohaselt võlgnik omab arvelduskontot AS-is Swedbank, mille jääk 0,00 eurot. Kassas raha puudub. Võlgnikul puudub kinnis- ja vallasvara. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud nõue J R ja R M E S vastu summas 1 170.72 eurot. Tasumata kommunaalarvetest on võlgnevus 567.24 eurot.
  3. Võlgnikul on kohustusi 11 199.98 eurot ulatuses, sh kaugküttevõlgnevus Fortum Termest AS-ile 3 305.76 eurot, vee- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevus AS-ile Kunda Vesi 416.73 eurot, elektrienergia võrguteenuse võlgnevus AS-ile Kunda Nordic Tsement 6 797.16 eurot, kohustused Eesti Energia AS-i ees 193.82 eurot ja Ragn-Sells AS-i ees 116.26 eurot. Samuti on tekkinud maamaksu võlgnevus 27.34 eurot ja võlgnevus raamatupidamise teenuse osutajale Elamu Grupp OÜ-le perioodi eest oktoober 2011 – märts 2012 summas 342.91 eurot.
  4. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tehinguid ega toiminguid, mida võlgnik oleks teinud ühte võlausaldajat teisele eelistades või võlausaldajate huve kahjustades.
  5. Korteriomanikud on jätnud arveid tasumata väites, et need on ebaõigesti esitatud, kuid pole asjale otsinud seaduslikku lahendust. Tulemuseks on olukord, kus hankijad on teenuse osutamise lõpetanud. Elumajas puudub küte, vesi ja elekter, mis teeb majas elamise võimatuks. Alates jaanuarist 2012 ei kasutanud korterit ükski omanik. Pooltevaheliste keerukate suhete tõttu on jäänud lõpule viimata ka korteriomandite kinnistusraamatusse kandmine ja käesoleval ajal on Mere 1 asuvate korteri osas tegemist vallasasjadega.
  6. Ajutise halduri hinnangul on alaline maksejõuetus välja kujunenud perioodil 2008-2010 kui korteriomanikud jätsid täies ulatuses tasumata esitatud arved ning rahaliste vahendite mittelaekumise tõttu lõpetati lepingud. Halduri valduses olevate materjalide kohaselt ei ole võimalik väita ja tõendada, et maksejõuetus oleks juhatuse liikmete poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud ning maksejõuetuse põhjuseks oleks

§ 28lg 2 kohaselt kuriteo tunnustega tegu.

Maksejõuetuse põhjuseks on likviidsete vahendite pikaajaline puudujääk rahalise vahendite näol tasuda jooksvaid kulusid teenuste eest. 9. Halduri hinnangul pankrotimenetluse läbiviimiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid vähemalt 5 000 eurot Edasise menetluse käigus tuleks hakata kontrollima vähemalt viie või kuue aasta raamatupidamist ning teostada selles osas audit. Audiitorteenuse tellimine on kulukas ning võib tulemuseni jõudmine võib võtta aega mitmeid kuid. Võimalike nõuete esitamine ükskõik kelle vastu saab kohtu teel olla võimalik ainult siis, kui seda suudetakse tõendada. Samas, kui pankrot välja kuulutatakse, siis peaks haldur sõlmima uuesti teenuslepingud, sest ilma kütte, vee ja elektrienergiata ei ole ilmselgelt majas elamine võimalik. See aga tähendab seda, et koheselt pankroti väljakuulutamisest alates kuuluvad jooksvad kulud tasumisele masskohustusena. Eelneva tegevuse tõttu ei ole halduril veendumust, et korteriomanikud hakkaksid tasuma korrektselt 3

(6)2-12-13948 arveid ning igapäevase tegevuse taastamiseks ja jätkamiseks oleks vajalik palgata tegevjuht, sest haldur pole võimeline kulutama kogu aega ühele pankrotiprotsessile. Eeltoodu kohaselt kujunevad pankrotimenetluse kulud ilmselt suuremaks kui võimalikud nõuded (juhul kui need üldse on olemas ja leiavad tõendamist). 10. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid, palus haldur vastavalt

§ 29

lg 1, lg 2 lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks Kairo Pilviste, mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. MENETLUSOSALISTE SELGITUSED KOHTUISTUNGIL

  1. Kohtuistungil võlgniku seaduslikud esindajad toetasid pankroavaldust. Nende seletuse kohaselt kuni
  2. aasta märtsikuuni korteromanikud maksid korralikult, kuid pärast seda hakkasid tekkima võlgnevused. Majas elas algselt üks pere igas korteris. Tänu võlgnevustele ja vaidlustele, on inimesed majast lahkunud. Majas ei ole elektrit ja torud läksid lõhki. Enam keegi majas ei ela. Võlgniku seaduslikud esindajad ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega ja nõustusid menetluse raugemisega lõpetamisega. Kairo Pilviste nõustus tasuma ajutise halduri tasu katteks 65.14 eurot
  3. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud taotluste juurde. Ajutine haldur ei nõustunud pankroti väljakuulutamisel teda halduriks nimetamisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära pankrotivõlgniku seaduslike esindajate ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
  5. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 15.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varasid ei ole, temal on kohustusi 11 199.98 eurot ulatuses. Viru Maakohtu 02.12.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-11875 kinnitati KÜ Kunda Mere 1 ning kostjate R M E S ja J R vahel 24.11.2011 kohtuistungil kinnitatud kompromiss, mille kohaselt kohustusid kostjad tasuma korteriühistule võlgnevuse katteks 1 170.72 eurot. Kuigi kostjad ei ole oma kohustusi kohtumääruses toodud aja jooksul täitnud, siiski 4

(6)2-12-13948 21.06.2012 ja 20.07.2012 kandis S S A K kostjate eest kohtu deposiitarvele 1 170 eurot. Seega võlgniku sissenõuetavaks muutunud nõue on sisuliselt täidetud. 16.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtuistungil võlgniku seaduslikud esindajad ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega. 06.06.2012 kohus vastavalt

§ 29

lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teatas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 20.07.2012 2 500 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud. 17. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur tuvastanud. Kuna võlausaldajad ega kolmandad isikud pole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et nad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 18.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 19. PnkrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

§ 29

lg 8 teise lause kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 20. Ajutine pankrotihaldur on nõudnud temale tasu määramist 16 tunni eest summas 906.60 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 299.18 eurot. Lisaks nõuab haldur pankrotimenetluse kulude hüvitamist OÜ-le Perspect koos käibemaksuga summas 30.38 eurot. Võlgniku seaduslikel esindajatel ei olnud vastuväiteid ajutise halduri tasu suurusele ega pankrotimenetluse kuludele. Ajutise halduri tasu suurus ei ületa

§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot.

Kohus nõustub tasu suurusega ja määrab ajutisele haldurile pankrotivara (kohtu deposiitarvele tasutud summa) arvelt 1 139.62 eurot. Ülejäänud summa 30.38 eurot kannab kohus pankrotimenetluse kulude katteks OÜ-le Perspect. Kairo Pilviste 5

(6)2-12-13948 on nõustunud halduri tasu katteks 65.14 eurot tasumisega, mistõttu mõistab kohus temalt Tiia Kalaus’e kasuks tasu vahe 65.14 eurot. Dokumentatsiooni hoidja 21

§ 29

lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 54 lg 1 kohaselt likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Haldur on palunud määrata võlgniku säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks Kairo Pilviste’t. Kohus määrab teda võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks ja selgitab talle, et MTÜS § 54 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1- lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.