← Eesti

2-09-65139/9

Obsah (5)§ 448§ 407§ 162§ 416§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (täiendav otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-65139

) § 444 lg 5 sätestab, et kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

§ 448

lg 2 näeb ette, et täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Samas näeb

§ 448

lg 3 ette, et kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast

§ 448lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

10. Hageja on kohtule esitanud taotluse täiendada Harju Maakohtu 19.10.2010.a otsust täiendava ja põhjendava osaga, kuna hageja soovib otsust täita väljaspool Eesti Vabariiki. Seetõttu kohus rahuldab hageja taotluse ja täiendab 19.10.2010.a tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. 11.

§ 407

lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Hagiavaldus toimetati kostjale allkirja vastu kätte 03.09.2010.a Vene Föderatsiooni Smolenski oblasti Vjazemski Linnakohtu poolt. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

  1. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et hagejal ja kostjal on ühine laps AP(sündinud XXX.a, isikukood XXX). Kostja lapse ülapidamiskohustust ei täida alates 2001.a märtsist, mil ta sõitis ära alaliselt elama Venemaale. Laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hagejal on lisaks poolte ühisele lapsele ka teisest abielust sündinud alaealine laps. Hageja sissetulekuks on kahe lapse pealt saadav lastetoetus summas 600 krooni ning töötukassast 921 krooni, millest ei piisa lapse ülalpidamiseks.
  2. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PKS § 60 lg 1 sätestas, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asja materjalidest tuleneb, et kostja on jätnud oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmata. PKS § 61 lg 1 nägi ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kooskõlas PKS § 60 lõikest 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Samas tulenes PKS § 60 lõikest 4, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  3. Kohus leiab, et tuginedes eelpoolviidatud õigusnormidele, tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostja on jätnud oma ülalpidamise kohustuse täitmata, poolte ühine laps elab hageja juures ning hageja on palunud kostjalt elatisena välja mõista summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolele kuupalga alammäärale. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista summa, mis vastab elatiselt tasutavale tulumaksu summale, kuna hagiavalduse esitamise ajal kehtinud tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ning § 19 lg 1 alusel tuli hagejal tasuda elatiselt tulumaksu. Ka antud hageja nõue kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 2631,75, igakuiselt alaealise lapse AP ülalpidamiseks alates 04.12.2008.a kuni lapse AP´i täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni lapse ema AK kasuks.
  4. Vastavalt

§ 162lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. 3 16. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit.

§ 448

lg 42 kohaselt otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. 17.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Anu Uritam Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.