KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma 21. august 2007, Tallinn Haldusasj

§ 2mõttes ja tal ei olnud õigust saada toidupakki.

Narva arestimajas on keelatud käsipakid isikutele, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsusega kohaldatud vangistust, olenemata asjaolust, et isik on teises kriminaalasjas kahtlustatav ja tema suhtes on tõkendina kohaldatud vahistamist. Kinnipeetavatele, kelle suhtes on kohaldatud vahistamist, võetakse arestimajas vastu ainult hügieenitarbeid sisaldavaid käsipakke. Et vältida olukordi, kus kinnipeetavad kasutavad arestimajas viibimise ajal ära võimalust saada kambrikaaslase nimel endale pakk, võetakse arestimajas pakke vastu ainult vahistatu ülenevatelt ja alanevatelt sugulastelt ning tuttavatena registrisse kantud isikutelt. Riigikohtu 09.06.2005 otsuses nr 3-1-1-55-05 on asutud seisukohale, et kohtumääruse ja –otsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku kinnipidamise alustena prevaleerib kohtuotsus määruse ees ning sellises olukorras tuleb kinnipidamisasutusel asuda viivitamata täitma jõustunud kohtuotsust ja viia vahialune üle kinnipeetava režiimile vangistusseaduses sätestatud tingimustel. 4. Tallinna Halduskohtu 03.04.2007 otsusega rahuldati X X kaebus ja tunnistati Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja toimingud seoses kaebuse esitajale toodud pakkide üleandmata jätmisega 2006. aasta oktoobris ja novembris õigusvastaseks. 1) Kaebuse esitaja oli üheaegselt kinnipeetav ja vahistatu ning viibis vahistatuna Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajas. 2)

§ 98lg 1 kohaselt on vahistatutel lubatud pakke saada.

Kinnipeetavate kohta vangistusseaduses analoogilist sätet ei ole, mis ei tähenda, et kinnipeetavatele oleksid toiduained lisaks vangla poolt tagatud toitlustamisele keelatud. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt sellise isiku õigusi, kes on samaaegselt kinnipeetav ja vahistatu. 3) Vastustaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-55-05 ei ole asjassepuutuv, sest käesoleva vaidluse esemeks ei ole asjaolu, kas kaebuse esitaja üleviimine kinnipeetava režiimilt vahistatu režiimile oli üldse õiguspärane, samuti ei ole halduskohtu pädevuses otsustada karistuse liitmisega seonduvate küsimuste üle. 4) Vastustaja ei ole oma seisukohtades järjekindel, väites, et hügieenitarvete osas oli kaebuse esitajal paki saamine lubatud, kuigi

§ 48

lg 1 kohaselt on kinnipeetavate puhul hügieenitarvete ostmine korraldatud vangla vahendusel. Vahistatuna arestimajas viibiva kinnipeetava suhtes ei ole loomulikult võimalik kohaldada absoluutselt kõiki vahistatu suhtes rakendatavaid sätteid, kuid selles osas, milles see on võimalik, tuleks nendest lähtuda. 5)

§ 156

lg 5 alusel siseministri 01.12.2000 määrusega nr 71 kehtestatud arestimaja sisekorraeeskirja § 1 kohaselt arestimaja sisekord täpsustab muuhulgas vahistatu kinnipidamise tingimused ja korra politsei arestimajas. Seega tuleb antud asjas kohaldada vangistusseadust ja arestimaja sisekorraeeskirja.

§ 98lg 1 kohaselt on vahistatul õigus saada pakke.

Arestimaja sisekorraeeskirja § 18 kohaselt võib vahistatu saada üks kord nädalas käsi- või postipaki kogukaaluga kuni 5 kg. Politseiameti 04.12.2006 kirjast nähtub, et Haapsalu arestimajas on kaebajale toiduaineid sisaldavaid pakke võimaldatud, millest võib teha järelduse, et ka Narva arestimajas viibimise ajal oleks kaebajal pidanud olema õigus saada toiduaineid sisaldavaid pakke. 6) Kaebuse kohaselt keelduti esimesel korral paki vastuvõtmisest põhjusel, et selle tooja oli kaebuse esitaja jaoks lihtsalt tuttav.

ega arestimaja sisekorraeeskiri ei piira isikute ringi, kes võivad käsipakke saata. 2

ei näe ette kinnipeetava õigust saada pakke. Kuna arestimajas poodi ei ole, siis võetakse vastu ainult hügieenitarbeid sisaldavaid käsipakke. 4) Olukorras, kus puudub õiguslik regulatsioon isiku suhtes, kes on samaaegselt vahistatu ja kinnipeetav, puudub alus Ida Politseiprefektuuri toimingute - toidupaki vastuvõtmisest keeldumise – õigusvastaseks tunnistamiseks.

1. X. X vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Väitega hügieenitarvetepaki lubatavuse kohta tunnistab Ida Politseiprefektuur, et paki vastuvõtmine on lubatud. Seadusega on vahistatul lubatud saada toidupakke, olenemata sellest, kas ta kannab vangistust jõustunud kohtuotsuse alusel. Samuti ei tulene seadusest piiranguid isikute suhtes, kes võivad vahistatule pakki tuua. 2) Ekslik on Ida Politseiprefektuuri väide, et kaebaja saabus Narva arestimajja Murru Vanglast. Tegelikult viibis kaebaja enne Narva arestimajja saatmist Tallinna Rahumäe arestimajas ja Haapsalu arestimajas, kus võeti kaebajale toodud toidupakid vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus endiselt selle üle, millist režiimi tuli arestimajal kaebaja suhtes kohaldada – kui kaebajat tuli käsitleda kinnipeetavana, poleks tal tulenevalt vangistusseadusest (

) paki saamise õigust, kui kaebajat tuli, arvestades karistuse kandmise ajal antud vahistamise määrust, käsitleda vahistatuna, oli tal tulenevalt

§ 98lg 1 õigus pakke saada.

Vangistusseaduse § 2 kohaselt on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.

§ 4

kohaselt on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

1. Käesoleval ajal reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 vangistuses viibivale isikule lisapiirangute kohaldamist juhul, kui ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks kuriteos ja on piisav alus arvata, et ta võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Sellisel juhul võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest. Nimetatud säte jõustus 1.veebruarist
2. Ajal, mil kaebaja suhtes kohaldati vahistamist, puudus seadusest tulenev eriregulatsioon vangistuses viibiva kahtlustatava suhtes lisapiirangute kohaldamiseks kriminaalmenetluse läbiviimise kahjustamise vältimise eesmärgil.
3. Kaebaja kandis vangistust kinnises vanglas, kus

§ 8

tol ajal kehtinud regulatsiooni kohaselt oli kinnipeetaval äratusest kuni öörahu alguseni lubatud vabalt liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades; öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Vahistatuid hoiti 3

§ 90

lg 2 kohaselt ööpäevaringselt lukustatud kambris, samuti hoiti eraldi vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas, samuti teisi vahistatuid uurija, prokuröri või kohtu korraldusel.

1. Kohtuinfosüsteemist kättesaadava 06.09.2006 vahistamise määruse kohaselt kohaldati kaebaja suhtes vahistamist seetõttu, et ta võib Murru vanglas viibides mõjutada tunnistajaid või kõrvaldada tõendeid ning panna toime uusi kuritegusid, seega kriminaalmenetluse tagamiseks. Kohus leidis, et Murru Vangla vangistusrežiim ei ole takistanud kaebajat käitumast viisil, mis tingis tema kahtlustamise kuriteo toimepanemises. Seega oli kohtumääruse eesmärgiks kaebaja suhtes lisapiirangute kehtestamine, vältimaks suhtlemist teiste kinnipeetavatega ning tagamaks kaebaja ööpäevaringse eraldatuse.
2. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul asjakohane viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.juuni 2005 otsusele nr 3-1-1-55-05, kus Riigikohus leidis, et kohtumääruse ja -otsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku kinnipidamise alustena prevaleerib kohtuotsus määruse ees ning olukorda, mil isikult vabaduse võtmise aluseks on jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsus tema karistamise kohta vangistusega, ei saa lugeda eelvangistuseks KarS § 68 lg 1 mõttes isegi siis, kui vangistusega karistatud isikut peetakse kinni eelvangistuse režiimil (vt otsuse punktid 12 ja 13). Viidatud otsusest tuleneb, et kinnipeetav, kes kannab temale jõustunud kohtuotsusega määratud vangistust, ei muutu vahistatuks ka siis, kui tema kohta on tehtud vahistamismäärus ning ta paigutatakse arestimajja eelvangistuse režiimile.
3. Seega tuleb kaebajat vaatamata vahistamismäärusele kohelda kinnipeetavana, kes kannab talle määratud vangistust. Kinnipeetavatel on välistatud võimalus saada pakke. Sellise regulatsiooni eesmärgiks on välistada võimalus, et vanglasse satuksid keelatud ained, eelkõige narkootikumid. Pakkide kontroll ei saa ühelgi juhul olla nii tõhus, et kõik keelatud ained paki kontrollimisel õnnestuks kõrvaldada. Oht keelatud ainete vanglasse sattumiseks eksisteerib ka siis, kui pakiga saadetu toob vanglasse kaasa lühiajaliselt arestimajas viibinud kinnipeetav. Vastustaja on vastuses kaebusele viidanud, et kinnipeetavatest vahistatud võivad paki saamise võimalust kasutada selleks, et toimetada vanglasse asju oma kambrikaaslastele. Pakkide saamise võimatuse kompenseerimiseks on kinnipeetaval isikuarvel oleva raha eest võimalus teha sisseoste vangla kauplusest (

§ 48

). Ehkki

§ 93

lg 2 nägi vahistatutele vangla eelvangistusosakonnas ette sisseostude tegemise võimaluse võrdselt kinnipeetavatega, on käesolevas asjas tuvastatud, et Narva arestimajas selline võimalus puudus. Seega koheldi kaebajat võrdselt teiste kinnipeetavatega selles mõttes, et talle ei lubatud saata pakke, samas puudus kaebajal võrdselt teiste kinnipeetavatega võimalus varustada end toiduainete või hügieenitarvetega vangla kaupluse vahendusel.

1. Kuigi kaebaja oli võrreldes nende kinnipeetavatega, kes kandsid vangistust vanglas, halvemas olukorras kauplusest sisseostude tegemise võimaluse puudumise tõttu, ei tähenda see, et talle oleks tulnud pakke lubada. Sisseostude tegemise võimalus on üksnes võimalus ning realiseerub isiklikul arvel raha olemasolul. Seega pole see nagunii võimalik kõigil kinnipeetavatel ega piiramatus koguses. Kaebaja viibis arestimajades lühiajaliselt - kokku ca kaks kuud, kusjuures Narva arestimajas 24.10.2006 – 13.11.
2. Kaebajale oli tagatud toitlustamine kinnipeetavatega võrdsel tasemel ning arestimaja kinnitusel oleks talle eraldatud hügieenitarbeid, kui ta oleks nende puudumisest arestimajale teatanud. Kaebajale pakkide võimaldamine tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise ja annaks talle põhjendamatu eelise teiste kinnipeetavate ees. Seepärast käitus arestimaja õiguspäraselt kui kaebajale pakkide saamist ei lubanud. Ringkonnakohus ei hinda siinjuures arestimaja keeldumise sisulisi põhjendusi, sest kaebajal paki saamise õiguse puudumise tõttu ei oma keeldumise motiivid tähtsust. 4