) ja Vangla sisekorraeeskiri muutusid veebruaris 2007. Kinnipeetavale keelatud asjade nimekirjas spordikotte enam ei nimetata. Pärast uute eeskirjade kehtestamist esitas kaebaja vangla administratsioonile taotluse isiklike asjade saamiseks laost kambrisse, kuid spordikottide lubamise osas taotlust ei rahuldatud. 3-07-750 Spordikottide kambris kasutamise keelamine on ebaproportsionaalne ja ebaotstarbekas. Nende kasutamine ei kujuta ohtu vangla julgeolekule ning ka teistes vanglates pole spordikottidest tulenevat ohtu prognoositud. Seega on tegemist vaid vastustaja teoreetilise põhistusega. Soovi korral suudab kinnipeetav peita asju ükskõik kuhu, sealhulgas ka Tallinna Vangla poolt antavatesse mustade kilekottidesse, mis on spordikottidest tunduvalt ohtlikumad, sest neist võib nt valmistada kiiresti nööre jne. Kilekott ei võimalda hoida eraldi toiduaineid ja riideid. Vastustaja väide, et kambris võib asjad kilekotist välja võtta ja kappi panna, pole asjakohane. Kaebaja ei soovi kasutada seest roostetanud ning reeglina WC vastas paiknevat ja haisvat kappi. Pealegi on kapp väike ning sinna kõik kaebaja riided, ostetud asjad, toiduained ja jook ära ei mahu. Spordikott, mida kaebaja kambrisse soovis, on tavaline, metallist lisanditeta, mõlemas otsas on tasku ja külje peal üks tasku, kott on varustatud topeltpõhjaga. Sellist kotti on läbiotsimisel või vaatlusel kerge kontrollida. Vanglale taotluse esitamise ajal soovis kaebaja kambrisse kahte spordikotti. Asja kohtuliku menetlemise ajal leidis kaebaja, et talle piisaks ka ühest kotist, sest kinnipeetavale lubatud asjade mahtu on vähendatud ning osa asju on ta ära saatnud. Vastustaja kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt keeldus vangla kaebajale kambrisse spordikoti väljastamisest julgeolekukaalutlustel. Spordikott on olemuselt ese, millel on taskud, äravõetav põhi, õmblused jne, kuhu on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid. Seetõttu on spordikoti ja selles olevate asjade läbiotsimine keerukas ja ajamahukas ning seeläbi kiire ja operatiivne läbiotsimistegevus takistatud. Läbiotsimist on efektiivsem ja lihtsam teostada olukorras, mil kinnipeetava isiku kambris olevad esemed on visuaalsed kohe nähtavad, näiteks kapis, mitte aga pakituna spordikotis. Samuti peab järelevalve tagamiseks olema kamber visuaalselt jälgitav. Põrandal, kappidel, vooditel või voodite all asuvad spordikotid takistavad oluliselt kambri sisemuse visuaalset jälgitavust. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: Asja materjalide kohaselt esitas X. X 15.02.2007 taotluse isiklike asjade laost kambrisse saamiseks ning taotlus rahuldati, välja arvatud spordikottide osas. Ebatäpne on kaebaja seisukoht, et kinnipeetavale keelatud asjade ja ainete loend vangla sisekorraeeskirja § 64.1 on ammendav ning spordikotid on kinnipeetavale igal juhul kambrisse lubatud asjadeks.
lg 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Käesoleval juhul ei oma tähendust asjaolu, et spordikotid soetas kaebaja vangla vahendusel. Asjaolu, et kaebaja väitel teistes vanglates lubatakse spordikottide kasutamist kambrites, ei tähenda, et vastustaja oleks toiminud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Vanglate võimalused korra ja julgeoleku tagamiseks ei ole ühesugused. Juhul, kui vanglate direktoritel puuduks õigus hinnata olukorda vanglas ning korra tagamiseks ja vangistuse eesmärkide saavutamiseks vajalikku olukorda konkreetses vanglas, siis ei oleks seadusesse kirjutatud lubavat õigusnormi, so
Julgeolek peab olema tagatud mitte üksnes kaebaja, vaid ka kaaskinnipeetavate, vanglatöötajate ning vanglat külastatavate isikute huvides. Ohtusid kuritarvituste vastu pole võimalik absoluutselt välistada, kuid neid saab aimata ning olukordi leevendada. Asjakohane on vastustaja põhjendus, et kinnises ja ülerahvastatud Tallinna Vanglas ei suuda vanglatöötajad tagada efektiivset kambri jälgitavust ja läbiotsimist, kui asjad on spordikottides. Kottidesse võib peita keelatud asju ja esemeid, mis kilekottide kasutamisel on raskendatud või vähem tõenäoline. Kui vanglatöötaja ei saa kiirelt läbi viia toiminguid, visuaalselt jälgida olukorda kambris vms, siis ei saa ta avastada kambris olevate asjade seisu ning keelatud ainete olemasolu. Julgeolekukaalutlused kaaluvad üle kaebaja soovi kasutada kambrites spordikotte. Asjade 2
lg 4 alusel spordikottide kambris kasutamist keelanud, mistõttu ei saa ka kohus väita, et vastustaja on keelanud spordikoti põhjusel, et see ohustab vangla julgeolekut. Asjade hoidmine ja transportimine spordikotis, mis on vangla enda poolt müüdud, ei saa kuidagi vangla julgeolekut ohustada. Kohtuotsusest ei selgu, millistest õigusnormidest on vastustaja oma keelduva otsustuse tegemisel lähtunud. Ebaõige on kohtu järeldus, et teised kinnipeetavad pole spordikotti taotlenud ja ebavõrdsele kohtlemisele pole kaebaja viidanud. Kaebaja viitas sellele, et kõikides teistes vanglates on spordikotid lubatud ning põhjendatud pole kohtu seisukoht, et Tallinna Vangla oli õigustatud sellest keelduma. Asjakohane pole kohtu arutlus selle üle, et spordikoti kambris hoidmine raskendab läbiotsimist ja kambri jälgitavust. Spordikoti läbiotsimine pole jope või dresside läbiotsimisest keerukam. Kambri visuaalsel vaatlusel ei oma tähtsust, kas kott on voodi all või mitte, sest uksesilmast ei ole voodite alune nähtav. 3
alates 01.02.2007 kehtima hakanud § 15 lg 3 kohaselt kehtestatakse justiitsministri määrusega kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu. 11.02.2007 jõustunud Vangla sisekorraeeskirja § 641 määrab esemed, mis on kinnipeetavatele vanglas keelatud. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arvamust, et vangla vahendusel ostetud ja keelatud asjade nimekirjas mitteoleva eseme kambrisse mittelubamine on igal juhul õigusvastane. Sisekorraeeskirja § 641 järgi pole spordikott keelatud, küll on
lg 2 kohaselt keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.
lg 4 võimaldab vangla direktoril keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval lubatud hoida asju nii enda juures kambris kui ka kinnipeetavate isiklike asjade laos. Isiklike asjade väljastamine vangla laost on reguleeritud Vangla sisekorraeeskirja § 61 lõikes 4, mille kohaselt asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad loa eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega. Seega on asjade laost väljastamise puhul tegemist haldustoiminguga ning isiklike asjade mittelubamist kinnipeetava kambrisse ei otsusta vangla haldusaktiga. Toimingu sooritamisest keeldumist ei pea igal juhul kirjalikult kinnitama ja põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et spordikoti hoidmine kinnipeetava juures kambris pole õigusaktidega keelatud ning et väidetavalt on osa vanglates spordikott kambris lubatud, ei tähenda, et konkreetsel juhul ei saa vangla asjaolusid ja põhjendusi kaaluda ning teisiti otsustada. Käesoleval juhul on kaebaja taotletud spordikoti kambris ebasoovitavaks pidamist vastustaja veenvalt põhjendanud. Kaebaja enda selgituste järgi spordikott, mida ta kambrisse soovis, oli külje- ja otsataskutega ning varustatud topeltpõhjaga. Vastustaja on vastustes kaebusele ja apellatsioonkaebusele selgitanud, et sellise spordikoti kambrisse mittelubamisel oli kindel põhjus ning tõi esile koti kambris hoidmisega kaasneda võivad järgmised negatiivsed tagajärjed – spordikott võib raskendada kambri jälgitavust, takistada operatiivset läbiotsimist ja kotti võidakse kasutada keelatud esemete peitmiseks. Seetõttu vastupidiselt apellandi arvamusele on asjakohased kohtuotsuse põhjendused, kus vastustaja sellekohaseid väiteid analüüsitakse ja hinnatakse.
kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tallinna Vangla poolt asja menetlemise käigus esile toodud asjaolud seonduvad vangla 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.