← Eesti

3-07-233/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-233 Haldusasi x x kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu arestimaja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Kaebuse esitaja – x x Vastustaja – Ida Politseiprefektuur Vastustaja – Lääne Politseiprefektuur Ida Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohtu 12.12.2007 otsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 12.12.2007 otsus muutmata ja Ida Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. x x on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises ning kannab vangistuskaristust. Seoses vanglas toime pandud kuriteoga kohaldati x x suhtes vahistamist ning ta viibis vahistatuna 08.-20.09.2006 Haapsalu arestimajas ja 24.10.-13.11.2006 Narva arestimajas.
  3. x. x esitas Tallinna Halduskohtule kaebused Haapsalu ja Narva arestimajade toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks seoses kinnipidamisega nõuetele mittevastavates tingimustes. Kaebaja leidis, et arestimajade kinnipidamistingimused on inimväärikust alandavad. Teiste õigusvastaste tingimuste hulgas pidas kaebaja õigusvastaseks ka talle jalutuskäikude võimaldamata jätmist. 3-07-233
  4. Ida Politseiprefektuur leidis, et kaebus on põhjendamatu, ja palus selle jätta rahuldamata. Narva arestimajas puudub jalutushoov, mistõttu ei ole võimalik kinnipeetavatele jalutuskäike võimaldada. Kaebuse esitajat koheldi Narva arestimajas võrdselt seal viibivate teiste kinnipeetavatega.
  5. Lääne Politseiprefektuur palus samuti jätta kaebuse rahuldamata. Politseiprefektuur allub Politseiametile ning sellest tulenevalt antakse eelarve Politseiameti kaudu. Arestimaja renoveerimine või ehitamine nõuab suuremat rahalist toetust kui aastaseks igapäevaseks majandustegevuseks eraldatav summa. Sihtotstarbelisi eraldisi arestimaja renoveerimiseks ei ole siiani tehtud. Olukord ei ole laitmatu, ent vastustajal ei ole sellise olukorra tekkimises süüd. Arestimaja kambrite olukord oli ühesugune.
  6. Tallinna Halduskohtu 12.12.2007 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati õigusvastaseks Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu arestimaja toimingud osas, mille tõttu pidi kaebaja viibima kambris, kus oli ebapiisav ventilatsioon, puudusid ettenähtud aken, uks, laud, taburet ja elektripistik ning ei võimaldatud seadusega ettenähtud igapäevaseid jalutuskäike. Samuti tunnistati õigusvastaseks Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja toimingud osas, mille tulemusena jäid kaebajale seaduses ettenähtud jalutuskäigud võimaldamata. VangS §dest 55 ja 93 tulenevalt on nii kinnipeetaval kui vahistatul õigus viibida vähemalt 1 tund päevas vabas õhus. Vaidlus puudub selles, et kaebajale ei võimaldatud värskes õhus viibimist ei Narva ega Haapsalu arestimajas. Mõlemad vastustajad tunnistavad, et jalutushoov puudub ja seetõttu VangS nõudeid ei järgitud. Mõlema vastustaja toimingud on õigusvastased. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES
  7. Ida Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja toimingud, mille tulemusena jäid kaebajale seaduses ettenähtud igapäevased jalutuskäigud võimaldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebajat koheldi Narva arestimajas võrdselt teiste kinnipeetavatega. Üheski Ida Politseiprefektuuri arestimajas ei ole jalutushoovi, mistõttu pole ka võimalik tagada kinnipeetavatele õigust viibida 1 tund päevas värskes õhus. On mõeldamatu, et politseiametnikud viiksid kinnipeetavad tänavale jalutama, kuna selleks ettenähtud jalutushoov puudub. Politseis vahi all pidamine on üldjuhul võrdlemisi lühiajaline. Seetõttu ei saa nõuda, et politseiasutuste kinnipidamistingimused oleksid võrdsel tasemel teiste kinnipidamisasutustega, kus inimesi võidakse hoida pikema aja vältel. 2) Kuna Ida Politseiprefektuuril puuduvad jalutushoovi väljaehitamiseks rahalised vahendid, riigi tasandil ei ole leitud rahalisi vahendeid ega tehtud eraldisi Narva arestimajale, siis ei ole antud juhul vastustaja süüdi, et kaebajale ei võimaldatud jalutuskäike. Antud juhul tuleks arvestada vastustaja piiratud rahalisi ressursse, mistõttu ei saa vastustaja teha rohkem kui ta võimeline on. Vastustaja möönab, et olukord pole laitmatu, kuid sellise olukorra tekkimises puudub vastustaja süü. Õigusvastane oleks vastustaja tegevus olnud juhul, kui Narva arestimajas oleks jalutushoov olemas olnud, kuid kinnipeetavatele ei võimaldataks sihilikult jalutuskäike. 3) Kaebuse nõude rahuldamine ei võimalda arestimajas puudunud jalutamise õiguse tagantjärele realiseerimist. Jalutuskäikude mittevõimaldamise puhul ei ole tegemist 2

(4)3-07-233 olukorraga, mis kahjustaks isiku mainet ja tekitaks seeläbi tema rehabiliteerimise vajadust. Vähe tõenäoline, et jalutuskäikude mittevõimaldamine on kaasa toonud hüvitamisele kuuluva varalise või mittevaralise kahju.
  1. Lääne Politseiprefektuur toetab apellatsioonkaebust ja palub selle rahuldada. Arestimaja tingimused ei vasta kõikidele nõuetele ja on arusaadav, et pikemat aega eelvangistuses viibivas isikus tekib rahulolematus nii kinnipidamise kui sellest tulenevate olmetingimuste puudulikkuse suhtes. Seda enam, et tema enda valikuvõimalused ja vahendid nende parandamiseks on piiratud. Samas ei ole võimalik tekkinud olukorda tõlgendada apellandi kahjuks.
  2. L. Pulst peab halduskohtu otsus õigeks ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2008 otsuses nr 3-3-1-84-07 leiti, et vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt nende kinnipeetavate õigusi, kelle suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist. Samas leidis kohus, et tõkendina kohaldatud vahistamise korral võidakse kinnipeetav viia küll üle eelvangistusrežiimile, kuid talle laienevad ka kinnipeetava kohta käivad vangistusseaduse sätted, sest vanglas vangistust kandva isiku suhtes vahistamise kohaldamine ei katkesta karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Seetõttu võivad kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamist reguleerivad normid teatud juhtudel kohalduda samaaegselt. Seda juhul, kui vahistatu kohta käivad sätted on leebemad, võrreldes kinnipeetavate kohta käivate sätetega (p-d 14 ja 15).
  4. Kohus on õigesti viidanud, et kaebaja suhtes kuuluvad kohaldamisele VangS 55 lg 2 ja VangS § 93 lg
  5. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas ning VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatul tema soovil vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Nagu sätete sõnastusest nähtub, ei sõltu värskes õhus viibimise lubamine sellest, kas arestimajas on jalutushoov või mitte. Kaalu ei oma ka arestimajas viibimise kestus. Kui seadusandja on kinnipeetava ja vahistatu tervise huvides neile värskes õhus viibimise võimaluse kasutamise ette näinud, ei saa riik kohustusest vabaneda viitega majanduslike võimaluste puudumisele. Sotsiaalsete põhiõiguste tagamise ulatuse määramisel saab riik teatud määral lähtuda riigi majanduslikust olukorrast. Kui riik seadusandja käe läbi on aga otsustanud, et teatud tingimuste tagamine on riigi majanduslikule suutlikkusele jõukohane, pole täitevvõimul enam õigust tingimuste tagamisse kriitiliselt suhtuda – seadusega võetud kohustused tuleb täita. Samuti ei oma kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamisel tähtsust see, kas seadusega ettenähtud tingimuste järgimisest kalduti kõrvale arestimaja töötajate süül või turvaliste võimaluste puudumise tõttu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 esimese lause kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Kui toimingu käigus on eiratud seadusega ettenähtud korda, on toiming õigusvastane. 3
(4)3-07-233 11. Apellant leiab, et kaebajal puudus tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, sest jalutuskäikude mittelubamine ei saanud kahjustada isiku mainet. Samuti pole usutav kahju tekkimine seeläbi, et kaebajale lühiajaliselt jalutuskäike ei võimaldatud. Kuigi apellandiga tuleb nõustuda, et kaebajal kahju tekkimine värskes õhus viibimise võimaluse puudumise tõttu paarinädalase arestimajas viibimise ajal on kaheldav, ei saa mittevaralise kahju tekkimise võimalust ilmselgelt välistada. Kaebaja on kaebuses väitnud, et ebainimlikud kinnipidamise tingimused põhjustasid tema meeleolu languse ja kahjustasid tervist. Sellisel juhul ei ole võimalik eitada kaebaja põhjendatud huvi kahjunõude esitamise ettevalmistamise näol ega jätta kaebust selle põhjendusega rahuldamata. Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.