Obsah (5)
§ 162§ 5§ 230§ 232§ 1742-11-38971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2012, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-1
§ 162lg 1).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.06.2012). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED V A esitas D A seadusliku esindajana avaldaja D A nimel 19.08.2011 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 02.09.2011 tegi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumääruse, milles tegi võlgnikule A A makseettepaneku tasuda D A elatist 200 € kuus alates 19.08.2011 kuni avaldaja D A täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. Kuna A A esitas 13.09.2011 makseettepanekule vastuväite, saadeti nõue edasiseks menetlemiseks hagimenetluses Harju Maakohtule. Harju Maakohtule 12.03.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja abielust kostjaga sündinud XXX tütar D A. Poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja elab koos oma emaga. Kostja ei ole täitnud piisaval määral oma kohustust hoolitseda selle eest, et tema laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust selles mõttes, et raha, mida kostja hagejale tema ülalpidamiseks on andnud, on liiga vähe. Kostja maksab lapse ülalpidamiseks 140 € kuus, kuid see ei ole hageja kulutuste katmiseks küllaldane. Hageja seaduslik esindaja leiab juurdelisatud kalkulatsiooni põhjal, et hageja kulud ühes kuus on keskmiselt 400 €. Hageja seadusliku esindaja sissetuleku moodustavad toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt keskmiselt 140 € kuus. Elatist soovib hageja tagasiulatuvalt alates septembrist 2011 summas 200 € kuus. Hageja vajadused kuus on 400 €. Neid on hageja seaduslik esindaja hagile lisatud kalkulatsioonis selgitanud järgmiselt: 1) Toit (3,3 x 30 päeva) 100 € 2) Rõivad, jalatsid 40 € 3) Eluasemekulud 50 € 4) Sidekulud 10 € 5) Tervishoiukulud 20 € 6) Hügieenitarbed 10 € 7) Lasteaiakulud 50 € 8) Tantsutrenn 40 € 9) Loovuskursus 26 € 10) Vaba aja veetmine (teater, kino, tsirkus jmt) 20 € Oma nõude põhistuseks ja väidete kinnituseks on hageja seaduslik esindaja lisanud 2012.a jaanuari, veebruari ja märtsi arved Tallinna Lasteaiast. Sellest on näha, et lapse toiduraha on 1,73 € päeva eest. Jaanuaris on laps olnud lasteaias 10 päeva, veebruaris 8 päeva, märtsis 9 päeva. Lasteaiatasust lapsevanema osa on jaanuaris olnud 22,24 € ja alates veebruarist 30,74 €. Kokku on lasteaiatasu olnud 2012 jaanuaris 39,54 €, veebruaris 44,58 € ja märtsis 46,31 €. Eluasemekulud on kahele inimesele korteris asukohaga XXX elades järgmised: novembris 2011 64,22 €, detsembris 2011 76,52 €, jaanuaris 2012 82,65 €, veebruaris 2012 99,48 €. AS STV abonentmaks on olnud jaanuaris, veebruaris, märtsis 2012 iga kuu 21,95 €. 2
(8)2-11-38971 Elektrienergia eest on hageja ja tema seaduslik esindaja tasunud detsembris 2011 15,70 €, jaanuaris 2012 17,51 €, veebruaris 2012 16,78 €. 10.04.2012 Jäähall Jeti poolt väljastatud tõend kinnitab, et D A käib MTÜ Jeti Tali- ja Jääspordiklubis iluuisutamise trennis „Talveunistus“ ning märtsis-aprillis on tema eest tasutud 70 €. OÜ K poolt 17.11.2011, 23.11.2011, 08.12.2011, 14.12.2011, 19.12.2011 ja 28.12.2011 väljastatud arvete kohaselt on D A saanud psühholoogilist konsultatsiooni, mille eest on tasutud iga kord 10 €, kokku seega 60 €. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kohtule ka oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.03.2012-16.04.2012 eest. Sellest nähtub, et nimetatud perioodi deebetkäive on 643,65 € ja kreeditkäive 630,37 €. Hageja seadusliku esindaja sissetulekud osundatud perioodil olid järgmised: 01.03.2012 sai ta 65 € Tallinna Linnakantseleilt D A huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste ja erakorraliste väljaminekute osaliseks hüvitamiseks; 07.03.2012 eesti Töötukassalt töötutoetust 56,97 €, 08.03.2012 ja 04.04.2012 kummalgi korral 19,18 € peretoetust; 22.03.2012 sai ta Tallinna Linnakantseleilt toimetulekutoetust 44,74 €, 04.04.2012 töötutoetust 59,08 €, 04.04.2012 Maksu- ja Tolliametilt tulumaksu tagastusena 20,22 €, 05.04.2012 Tallinna Linnakantseleilt 56 €, millest 40 € on D A huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste ja erakorraliste väljaminekute osaliseks hüvitamiseks ja 16 € D A retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 10.04.2012 A A 150 € lapseraha. Samuti on kohtule esitatud lapsele ravimite ostmist kinnitavate kviitungite koopiad. Neist nähtub, et lapsele on ostetud ravimeid novembrist 2011 kuni aprillini 20912 (k.a.) kokku 55,81 € eest (so keskmiselt 9,30 € kuus). Peale selle on esitanud hageja seaduslik esindaja kohtule 9 kviitungit, mis kinnitavad, et on tasutud MTÜ-le ILK ALMARI augustist 2011 kuni aprillini 2012 iga kuu 40 € D A treeningute eest tantsustuudios „Vintiki-Špuntiki“, ning 8 kviitung-arvet perioodi september 2011-aprill 2012 eest, millest nähtub, et D A käib harmoonilise arengu grupis. Arved on tasutud MTÜ-le Laste- ja Noortekeskusele „TULUKE“ ja iga arve suuruseks on 25,60 €. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule 20.04.2012 seisukoha (lk 52) seoses kostja vastusega, milles rõhutab, et hageja on tihti haige, mistõttu ei käi lasteaias ning sööb kodus. Kostja pakutud summat arvesse võttes peaks kuluma hagejal söögile 2 € päevas, mida mitmekülgse toitumise puhul ei saa pidada piisavaks. Hageja leiab, et kulutused toidule summas 3,3 € päevas (so 100 € kuus), arvestades seejuures nädalavahetusi, mil laps on terve päeva kodus, ei ole ülemäärane. Kuna hageja käib tantsutrennis vajab ta esinemiseks riideid jm varustust (näiteks uiske) ja ka need on lülitatud riiete-jalatsite alla. Vaba aja kulu alla on hageja esindaja lisaks mainitule arvestanud ka last arendavad asjad – raamatud, mängud. Hagejal endal küll veel telefoni ei ole, kuid sidekulu on olemas kõnede näol, mida on vaja teha arstidele, treeninguteks ja seoses lasteaiaga. Lisaks tavalistele haigestumistele vajab hageja iga kuu põletuse ravimit (10 €) ning psühholoogi konsultatsioone. Kostja väited kulude ülepaisutatusest on paljasõnalised ja tingitud kostja teadmatusest. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 01.04.2012 hagile vastuse, milles kostja seletab järgmist: Kostja tunnistab hagiavaldust osaliselt ning on nõus maksma elatist tütre ülalpidamiseks igakuiselt summas 145 eurot. Kostja ei pea hagiavalduses esitatud elatisenõuet summas 200 eurot kuus põhjendatuks, mistõttu esitab kostja käesolevas menetlusdokumendis omapoolsed vastuväited ning asjaolud, mida peab olulisteks hagiavalduses esitatud nõude lahendamisel. 3
(8)2-11-38971 Kostja on seisukohal, et mõningad hagi lisas esitatud summad on ilmselt ülepaisutatud. Hageja on nelja aastane laps ning tema kulud toidule ei saa moodustada 100 eurot kuus ning seda olukorras, kus hageja käib lasteaias, kus saab toitu kolm korda päevas. Eeltoodut arvestades kostja leiab, et tütre toidukulude põhjendatuks suuruseks saab pidada 60 eurot kuus. Samuti ei saa kostja nõustuda ka kulude kalkulatsioonis toodud summaga rõivaste, jalatsite ning vaba aja osas. Ei ole usutav, et hageja esindajal kuluks lapse riiete ostmiseks igakuiselt 40 eurot ja vaba aja veetmisele 20 eurot olukorras, kus hageja esindaja väidetav sissetulek moodustab 140 eurot ning koosneb üksnes toetustest. Ka juhul, kui hageja esindaja kulutaks lapse riiete ostmiseks 40 eurot kuus, ei oleks kostja arvates selline kulu põhjendatud ning annaks tunnistust sellest, et hageja esindaja kulutab lapse rõivastele liigselt raha. Kostja on seisukohal, et tütre riietele ja jalatsitele ei saa kuluda rohkem kui 30 eurot kuus ning vaba aja veetmisele 10 eurot kuus. Sidekulude nõue jääb kostjale täiesti ebaselgeks, kuna kostjale teadaolevalt ei ole lapsel veel telefoni ning seega ei saa tal ka mingeid sidekulusid tekkida. Kostja vaidleb ka tervishoiu- ja hügieenitarvete kuludele vastu ega nõustu kulude kalkulatsioonis märgitud summaga 30 eurot kuus. Hagejal ei ole kroonilisi haigusi, mis tingiksid tervishoiukulude regulaarset tekkimist summas 20 eurot kuus. Samuti jääb ebaselgeks ka hügieenitarvete osas nõutav summa. Kostja arvamusel saab lapse tervishoiu- ja hügieenitarvete põhjendatuks kuluks pidada 10 eurot kuus. Hagiavaldusele lisatud kulude kalkulatsioonis esitatud tantsutrenni, loovuskursuse ja iluuisutamise kulude osas ei ole hageja esindaja lisanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks kalkulatsioonis esitatud kulusid. Kostjale teadaolevalt ei tegele tütar iluuisutamisega, mistõttu on kalkulatsioonis esitatud nõue iluuisutamiskulude osas arusaamatu. Kostja on nõus kandma kõnealuseid kulusid, kuid tingimusel, et hageja esindaja esitab kostjale kuludokumente, millede alusel saab kostja veenduda nii kulude tegelikkuses suuruses kui ka selles, et tütar käib kalkulatsioonis loetletud trennides ja kursustel. Kostja ei ole nõus hagiavalduses esitatud nõudega elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates septembrist 2011, kuna kostja on oma ülalpidamiskohustusi lapse suhtes nõuetekohaselt täitnud, millise asjaolu tõendamiseks esitas kostja pangakonto väljavõtte (lk 499, millest nähtub, et kostja on hagejale tema ülalpidamiseks andnud rahalisi vahendeid järgmiselt: 1) Mais 2011 70 € 2) Juunis 2011 200 € 3) Juulis 2011 170 € 4) Augustis 2011 114 € 5) Septembris 2011 124 € 6) Oktoobris 2011 140 € 7) Novembris 2011 140 € 8) Detsembris 2011 140 € 9) Jaanuaris 2012 140 € 10) Veebruaris 2012 140 € 11) Märtsis 2012 140 € Eeltoodut kokku võttes on kostja seisukohal, et hageja vajadustest ja elulaadist tulenevalt ei ületa tema ülalpidamiskulud kokku 275 eurot kuus, milledest kulud toidule moodustavad 60 eurot, riietele ja jalatsitele - 30 eurot, eluasemekulud – 50 eurot, tervishoiu- ja hügieenitarvetele – 10 eurot, lasteaiakulud – 50 eurot, trennid ja kursused – 66 eurot, vaba aja kulud – 10 eurot. Hagiavalduses esitatud väite kohaselt moodustab hageja esindaja keskmine sissetulek riigi ja kohalike omavalitsuste toetuste näol ühes kuus 140 eurot. Lisaks sellele laekub hageja esindajale igakuiselt ka kostja poolt tütre ülalpidamiseks makstav elatis summas 140 eurot. Seega jääb hagiavaldusest ebaselgeks kuidas saab hageja esindaja kulutada lapse ülalpidamiseks väidetavalt 4
(8)2-11-38971 400 eurot kuus, kui tema tulud moodustavad kokku 280 eurot. Antud olukord annab kostjale alust kahelda hageja esindaja poolt hagis toodud asjaolude osas. Kostja palub kohtul arvestada ülaltoodud asjaoludega elatisehagi läbivaatamisel. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissi sõlmimisega, mille kohaselt tasuks kostja hageja esindajale tütre ülalpidamiseks iga kuu
- kuupäevaks 145 eurot alates aprillist
- Arvestades asjaoluga, et alates 01.01.2012 on elatise alamäär 145 eurot kuus tasub kostja hageja ülalpidamiseks täiendavalt 15 eurot perioodil 01.01.2012 – 31.03.2012 vähemmakstud elatise katteks. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt tütre D A ülalpidamiseks elatusraha 145 eurot igakuiselt alates 01.01.2012 ja jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG 15.05.2012 toimunud istungil selgitas kohus välja poolte lõplikud seisukohad ning üritas neid lähendada kompromissile, mis kahjuks ei õnnestunud. Hageja nimel tema seadusliku esindajana hagi kohtusse esitanud V A lõplikud seisukohad olid järgmised. Hageja seaduslik esindaja soovib hagejale kostjalt elatist 200 € kuus. Siiani on kostja maksnud 150 eurot kuus, aprillist alates. Varem tasus 140 eurot kuus. 150 euroga ei ole ma nõus. Peale hageja tema seaduslikul esindajal rohkem ülalpeetavaid ei ole. Tööl V A ei käi. Hageja käib lasteaias 6-7 korda kuus. Keskmiselt on kommunaalmaksud 70 eurot kuus. 100 eurot talvel. 5-10 € võrra oleks hageja nõus nõutavat elatist vähendama, kuid siiski 200 on tema soov. Iluuisutamine maksab 35 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et ta oleks nõus elatisega 190 € kuus. Tervishoiukulud on nii suured, kuna lapsel on põletushaav jalal. Selle haava jaoks peab ostma iga kuu salvi. See arm on väiksemaks jäänud, kuid seda salvi peab laps kasutama aastaid ja kostja teab seda. Samuti kõik muud ravimid. Hageja seaduslik esindaja soovib elatist alates septembrist 2011 200 € kuus, kuna kostja on seda talle lubanud. Hageja seaduslik esindaja täpsustas, et alates septembrist 2011 kuni veebruari 2012 lõpuni sooviks ta elatist 180 € kuus. Alates märtsist 2012 sooviks hageja elatist 200 € kuus, sest kostja on seda lubanud maksta, kuid ta ei ole lubadust täitnud. Hageja seaduslik esindaja leiab, et 200 € kuus on põhjendatud. Iluuisutamiseks on vaja uisud osta, samuti vajab laps ravimeid. Peale selle on vaja lapsele osta raamatuid, värve, pliiatseid jm. Kostja A Ai lõppseisukohad olid järgmised Kostja kinnitas, et peale D A tal rohkem lapsi ei ole. Kostja elab üksinda, töötab AS-is S R , firma tegeleb autode remondiga. Kostja netopalk on 900 €. Kostja leidis, et hageja ülalpidamiseks ei saa kuluda nii palju raha, so 400 € kuus, arvestades mõlema vanema võrdset kohustust last ülal pidada. Kui muutuvad asjaolud, on alati võimalik suurendada elatist. Kostja oleks nõus tasuma igakuiselt 170 eurot. Kuna laps hakkas tegelema iluuisutamisega alates märtsist 2012, ei saa arvestada elatist alates septembrist 2011 suuruses 200 € kuus. Kostja selgitas, et elatist on ta maksnud iga kuu: septembris 2011 124 €, oktoobris 2011 140 €, novembris 2011 140 €, detsembris 2011 140 €, jaanuaris 2012 140 €, veebruaris 2012 140 €, märtsis 2012 140 € ning alates aprillist 2012 150 eurot. Kostja lõplikuks seisukohaks jäi, et ta oleks nõus maksma hagejale 170 € kuus. Elatist suuruses 200 € kuus ei pea kostja põhjendatuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. V A ja A Ai ühine tütar D A on sündinud XXX poolte abielust. Lapse vanemad elavad eraldi ning nende abielulised suhted on lõppenud. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja on küll 5
(8)2-11-38971 lapse ülalpidamiskohustust täitnud, kuid hageja arvates ebapiisavalt. Asjaolu, et laps ülalpidamist vajab, pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus märgib, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 200 eurot tagasiulatuvalt alates 01.09.2011. 200 € kuus, kuna kostja on seda talle lubanud. Hageja seaduslik esindaja täpsustas, et alates septembrist 2011 kuni veebruari 2012 lõpuni sooviks ta elatist siiski 180 € kuus ning alates märtsist 2012 200 € kuus. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud nõude rahuldamise 170 € suuruses, so 30 € võrra väiksemas ulatuses, kui on soovinud hageja. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovib elatise välja mõistmist suuremas summas kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, tuleb kohtul võtta seisukoht, millist summat saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks, mis tagab lapse normaalse arengu ning arvestab kõigi lapse vajadustega. Lapse vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on vanemad suutelised lapsele lubama, vaid kindlaks tuleb teha lapse mõistlikud vajadused ning nende rahuldamiseks vajaminevad kulutused. Hagiavalduse kohaselt kulub 4-aastase D ülapidamiseks igakuiselt 400 € eurot, millest eluasemekulud on 50 €, toidule tehtavad kulutused 100 €, sidekulud 10 €, kulud tervishoiule 20 €, kulutused hügieenitarvetele 10 €, kulutused lasteaiale 50 €, kulutused riietele ja jalanõudele 40 €, kulutused huvialadega tegelemiseks ja vabale ajale (tennise treeningtunnid) 121 €. Kohtu hinnangul on neljaaastase lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused, mis seonduvad tema huvitegevusega ebaproportsionaalselt suured ja põhjendamatud. Laps ei pea käima korraga mitmes trennis või kursusel, samal ajal kui arusaamatutel põhjustel viibib ta lasteaias napilt kolmandiku aja kuus ja lapse ema viitab lapse haigestumistele. Haige laps ei pea kohtu arvates aktiivselt tegelema spordi jm treeningutega, kuna see on lapsele põhjendamatult kurnav ja koormav. Ka ei ole kohtu arvates hageja põhjendanud lapse toidule tehtavaid kulutusi igakuiselt summas 100 €, kui laps käib ka lasteaias, kus toitlustatakse kolm korda päevas. Lapse toidule tehtavate kulutuste tõendamiseks summas 100 € kuus kohtule tõendeid esitatud ei ole ning see on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus peab põhjendatud kulutusteks toidule 80 € kuus ja huvitegevusele ning vabale ajale kulutusteks mitte rohkem kui 80 € kuus. Kohus arvestab, et D A on kasvav ja arenev laps, kelle vajadused ilmselgelt suurenevad, samuti, et laps ei vaja aastaringselt ravimite ostuks iga kuu 20 €, samuti ei kulu kindlasti lapse sidekuludeks iga kuu 10 € ega hügieenile iga kuu 10 €. Kohus leiab, et kõike kogumis arvestades on põhjendatud, piisav 6
(8)2-11-38971 ja mõistlik, et kostja maksab igakuist elatist summas 170 € ja seda tagasiulatuvalt alates septembrist 2011. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja peab paratamatult kandma mõningasi lisakulusid, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei olegi võimalik ette näha. Seega kohus peab hageja põhjendatud igakuisteks kuludeks 340 eurot. Vastavalt
§ 5
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
§ 232lg 1 kohaselt.
Hageja nimel hagi esitanud seaduslik esindaja ei tööta. Ta saab linnalt toetust lapse huvitegevuse arendamiseks, samuti seaduses ettenähtud peretoetust ja ka toimetulekutoetust. Asjaolu, et lapse ema ei tööta, ei tähenda veel, et tema osalus lapse ülalpidamises peaks olema väiksem kui kostjal. Perekonnaseaduse põhimõtetest tuleneb vanemate võrdne kohustus oma last ülal pidada. Puuduvad põhjendused ja põhjused, miks lapse ema ei võiks, ei saaks või ei peaks ka ise käima tööl. Kui hoolega otsida, leiab iga inimene endale meelepärase töö, mis võimaldab hankida sissetulekut, et ülal pidada isaeend ja oma last. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest ja siit tulenevalt ülalpidamise andmise kohustusest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka lapse ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole hageja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ka ise oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Pelgalt asjaolu, et kostja igakuine netosissetulek on 900 €, ei tähenda veel, et kohus peaks :1) mõistma välja kostjalt elatise 200 € kuus või 2) jätma kostja kanda suurema osa lapse ülalpidamiseks tehtavatest igakuistest mõistlikest kulutustest. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise tütre D ülalpidamiseks elatis summas 170 €. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.09.2011. Poolte seletustega ja muude asjas esitatud tõenditega on kinnitust leidnud, et kostja tõepoolest on perioodil, millest alates hageja elatist soovib, lapse ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt ning seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.09.2011. Hageja taotlusel määrab kohus kindlaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda lapse ema arveldusarvele. A Ai poolt pärast 01.09.2011 tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus käesoleva otsuse täitmise käigus. 7
(8)2-11-38971
§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
§ 174
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§ 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Raivo Einula 8
(8)