Obsah (5)

§ 44§ 158§ 165§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1700 Otsuse kuupäev 9. jaanuar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Egon Jaegeri (Jaeger) kaebus Tartu Vangla 13. m

§ 44lg 1).

Kaebus saab rahuldamisele kuuluda ainult siis, kui on rikutud isiku õigusi ja haldusorgan on käitunud õigusvastaselt. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks (

§ 158lg 1 ls 1).

Halduskohus nõustub vaidlustatud haldusaktis (tlk 7) ja vaideotsuses (tlk 28) toodud põhjendustega ja ei korda neid (

§ 165lg 2).

Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning vastava teokoosseisu täitmine (RKHK 2 07.11.2011 lahend haldusasjas 3-3-151-11). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kinnipeetav ei tohi enda juures hoida sigarette (sh isevalmistatuid) ning et taolise teo avastamise puhul on tegemist distsiplinaarsüüteo toimepanemisega, millega on vastustaja poolt kaebajale inkrimineeritud teokoosseis täidetud. Kaebaja võtab Justiitsministeeriumile esitatud vaides omaks, et kartserist, kus ta asus, leiti sigareti taoline ese ja vaides ta ei väida, et sigaret oleks kuulunud kambrikaaslasele (tlk 6). Kristjan Koppeli 24.04.

1. a ettekandega (tlk 11) on tõendatud, et sigaret leiti kaebaja püksivärvli vahelt. Sama ettekandega on tõendatud, et kaebaja keeldus kirjaliku seletuse andmisest. Kohus peab loogiliseks, et isik, kes ei ole keelatud eseme hoidjaks, kasutaks võimalust kirjalikus vormis koheselt oma vastuväidete esitamiseks, isegi siis, kui talle ei oleks koheselt asjakohaseid dokumente esitatud. Kinnipeetavana on kaebaja vaieldamatult teadlik, et igale avastatud deliktile järgneb asjakohane menetlus. Eseme leidmise/äravõtmise aktiga 24.04.
2. a (tlk 12) on tõendatud, et kaks vanglatöötajat kinnitavad oma allkirjadega keelatud eseme äravõtmist kaebajalt ja seda, et kaebaja keeldus akti allkirjastamast. Kohtule ei ole mingit alust eelistada kaebaja väiteid ametnike allkirjadega kinnitatud dokumendiga tõendatule. Kaebaja väide, et akt esitati talle tutvumiseks hilinenult ei ole usutav, kuna sellisel juhul oleks ta sündmuse vastu koheselt protestinud kirjaliku pöördumise esitamisega, kuna kaebajat on varasemalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest distsiplinaarkorras (tlk 29). Akti 10 päeva hiljem kaebajale esitamise vastu räägib ka kaebaja poolt vanglale esitatud vaie (tlk 16), kus kaebaja väidab eelkõige, et talle teatati 10 päeva hiljem distsiplinaarmenetluse algatamisest. 04.05.
3. a teatisega (tlk 10) on tõendatud, et kaebajale on teatatud tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest ja ta on keeldunud seletuskirjast. 06.05.
4. a distsiplinaarmenetluse protokolliga (tlk 8-9) on tõendatud, et kaebaja on keeldunud allkirjast ja lisaselgitustest. Seega ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud asjaolu, et oleks eiratud kaebaja õigust ärakuulamisõigusele süüteomenetluses. Kaebaja väited on kummutatud erinevate vanglaametnike kinnitustega menetlusdokumentidel. Kuna kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarrikkumine on tõendatud, ei ole rikutud tema õigusi ja privaatsust ka kaebaja täieliku läbiotsimisega, sest vastustajal oli läbiotsimise teostamiseks täielik alus kaebaja poolt toime pandud rikkumise näol. Tõsiselt võetav ei ole kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väide (tlk 46), et kuna sigareti leidnud ametnik oli alles äsja tööle tulnud, ei saanud ta aru, et tegemist on sigaretiga. Sigarettidel ja tubakal on sedavõrd omapärane lõhn ning tegemist on sedavõrd laialt levinud kauba või ainega, et iga täiskasvanud inimene suudab ilma eriteadmistega tuvastada, kas tegemist on tubakaga või mitte. Kaamerate esmane ülesanne vanglas on tagada vangla julgeolek ja kinnipeetavate turvalisus, seetõttu ei pea kohus kohaseks kaebaja seisukohta, et rikkumisi peaks tuvastama ainult kaamera salvestistega. Isegi, kui asuda seisukohale, et akti ei tutvustatud kaebajale selle koostamise päeval, ei ole see selliseks asjaoluks, mis annaks aluse käskkirja tühistamiseks, kuna kaebaja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et ta ei olnud koheselt teadlik sigareti avastamisest või et keegi teine isik oleks võinud olla seotud temale alusetu süüteo inkrimineerimisega. Kuna kaebaja ei pea sigareti hoidjaks kambrikaaslast, puudus vastustajal vajadus ka temalt seletuse võtmiseks.
5. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (

§ 108

lg 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (

§ 109lg), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik 3