TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-528 Otsuse kuupäev 23. mai 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Valdeko Petersoni kaebus Põllumajanduse Registrite

nr 1 (edaspidi määrus) § 17 lõikes 6 nimetatud ekspertarvamus on esitatud alles 26.03.2010.a. Taoline etteheide on tarbetu, sest antud sätte mõtteks ei ole ja ei saagi olla see, et kui looduslikest asjaoludest tingituna on koheselt peale taimede istutamist suurem osa nendest hävinud, peab toetuse saaja ka koheselt esitama taotluse kohustuse lõpetamiseks. Pigem on toetuste andmise ja põllumajandusmaa metsastamise mõte ikkagi taimede istutamises ja nende kasvamajäämises ning juhul, kui kohustusperioodi lõppedes ilmneb, et taotluse esitaja tahtest sõltumatutel asjaoludel ei ole õnnestunud kohustusperioodi jooksul taimede taset nõutaval tasemel, alles siis esitada taotlus kohustuse lõpetamiseks

§ 17lõike 6 alusel.

Kaebaja on püüdnud võetud kohustuse täitmist jätkata, mitte esitada kergekäeliselt taotlust kohustuse lõpetamiseks. Kuivõrd kase taimi oli suhteliselt keeruline saada, sest nende pakkumine oli ja on ka praegu võrreldes nõudmisega madal, siis ei olnud võimalik kaebuse esitajal koheselt samal aastal kahjustatud taimede asemele uusi taimi istutada, kuid ta tegi seda hilisemalt. Kaebaja ei nõustu vaideotsuses esitatuga, mille kohaselt ei ole taotleja täitnud viivitamatu teavitamise nõuet, sest

§ 17

lõikes 6 sõnastusest ei nähtu, kas taotluse ja eksperdiarvamuse taimede kahjustumise osas peab esitama viivitamatult peale seda, kui taotluse esitajast sõltumatutel asjaoludel on mõned istutatud taimed hävinud või kui kohustusperioodi lõppemisel selgub, et taotluse esitajal ei ole temas sõltumatute asjaolude tõttu võimalik täita nõutavaid norme. 5. Vaideotsusest tulenevalt ei tõenda eksperdiarvamuse sisu

§ 17lõikes 6 nimetatud asjaolusid.

Enne vaide esitamist oli etteheide kaebajale selles, et ta on esitanud eksperdiarvamuse peale kohustuse lõppemise aega, siis antud väite lükkas kaebaja ümber ning nüüd on PRIA vastuväiteks, et tegemist pole õige sisuga eksperdiarvamusega. 29.01.

1. a on PRIA saatnud kaebajale teatise, milles on teavitanud, et
2. a võetud põllumaade metsastamise toetuse kohustus lõpeb 30.03.
3. a. Ühtlasi on PRIA viidanud sellele, et kui kaebaja ei ole saanud võetud kohustust täita taotleja tahtest sõltumatu asjaolu tõttu, milleks loetakse metsakultuuri olulist kahjustust või hävimist õnnetusjuhtumi tagajärjel, on võimalus võetud põllumajandusmaa metsastamise toetuse kohustus lõpetada kas vastava põllu osas või täielikult ning selleks tuleb esitada PRIA-le sellekohane avaldus koos metsakultuuri hävimist või hukkumist tõendava Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt koostatud ekspertarvamusega. Kaebaja istutas 5-aastase perioodi jooksul korduvalt kahjustunud ja hävinud taimede asemele uusi taimi ja viimati
4. a kevadel istutatud taimed ei läinud samuti osaliselt kasvama ning hävisid. Antud asjaolust tulenevalt pöördus kaebuse esitaja Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poole metsakaitseekspertiisi ekspertarvamuse koostamiseks. 12.08.
5. a esitatud ekspertarvamuse kohaselt on
6. a rajatud istutuskultuurid kahjustunud istutusaegse perioodi väheste sademete tõttu ning eksperdi poolt on tuvastatud 2 ainult üksikute kaskede olemasolu. Ekspert on esitanud soovitava metsakaitseabinõuna teha maapinna mehhaniseeritud ettevalmistus ja istutada vastavalt pinnase sobivusele eraldistele 1,3,4 ha alale kaske, kuuske, mändi ning eraldisele 5,3,8 ha alale mändi
7. a aprilli ja mai kuul. Eeltoodust tulenevalt on ekspert jõudnud järeldusele, et vaide esitaja poolt
8. a. rajatud istutuskultuurid on hävinenud vaide esitajast mitteolenevatel põhjustel.
9. Ekslik on vaideotsuses esitatud väide selle kohta, et PRIA 16.04.2010.a. vastuskirjas nr 121/1204-1 on PRIA öelnud, et ekspertarvamuse esitamine ei ole iseenesest piiratud kohustusperioodi lõpuga ning kaebuse esitaja poolt esitatud ekspertarvamust ei ole võimalik taotleja tahtest sõltumatu asjaolu esinemise tõendina arvesse võtta ekspertarvamuse sisu tõttu. PRIA 16.04.2010.a. vastuskirjas on sõnaselgelt öeldud, et /--/ Ekspertarvamus, mis on koostatud 2009.a. augustis, saabus PRIAsse 26.03.2010.a., s.o. ajaks, mil isegi Teie kohustusperiood oli lõppenud ning seoses sellega ei saa Teie poolt avaldusele lisatud metsaekspertiisi ekspertarvamus nr. 14-2/210 olla aluseks kohustuse lõpetamisele ekspertarvamuses nimetatud põldude osas /--/. Seega on PRIA vaideotsuses esitanud ilmselgelt ebaõigeid ja kaebuse esitajat eksitavaid väiteid, mis on vastuolus PRIA enda poolt varasemalt väljendatud seisukohtadega. PRIA 16.04.2010.a. vastuskirjas ei ole kordagi viidatud sellele, et ekspertarvamuse sisu ei ole sobiv, vaid PRIA arvates ei saa ekspertarvamusega arvestada, kuivõrd see on esitatud peale kohustusperioodi lõppu, kuigi ka see väide on ebaõige, sest kohustusperiood lõppes tegelikult
10. märtsil 2010.a. 12.08.2009.a. esitatud ekspertarvamuses ei ole kajastatud eraldise 4 olukorda põhjusel, et antud eraldise jaoks õnnestus vaide esitajal saada täiendavalt vajalikus ulatuses taimi, mistõttu oli eraldisel 4 olevate metsapuutaimede kogus nõutavas ulatuses. 31.03.
11. a on kaebaja tellinud ekspertarvamuse eraldise 4 olukorra hindamiseks. 22.04.
12. a ekspertarvamuses on ekspert tuvastanud, et eraldisel 4 on tuvastatav kase istutus 500 tükki hektari kohta ning olemasolevatest kase seemikutest on 80 % kahjustatud näriliste ja metskitsede poolt. Seega on kahjustuse tinginud asjaolud, mille tekkimist kaebuse esitaja ei näinud ega saanudki ette näha. Vaideotsusest tulenevalt on mõlemad ekspertarvamused sisu poolest sobimatud ning ei tõenda taotluse esitaja tahtest sõltumatuid asjaolusid

§ 17lõike 6 tähenduses.

PRIA esialgsetest kirjadest tulenevalt ei ole etteheiteid ekspertarvamuse sisu osas ning teiseks on tegemist tavapärases korras koostatud ekspertarvamusega, mis sisaldavad eksperdi nägemust olemasoleva olukorra kohta ja mõlemas ekspertarvamuses on fikseeritud eraldise olukord. Juhul, kui esitatud ekspertarvamused ei sobinud väidetavalt nende sisu poolest, oleks PRIA pidanud tegema kaebajale ettepaneku täiendava ekspertarvamuse esitamiseks, mida aga ei tehtud. Vaideotsusest tulenevalt jääb selgusetuks, kuidas peaks olema ekspertarvamus koostatud, et seda saaks PRIA hinnangul arvestada tõendina. Kaebaja arvates on tarbetu teha etteheiteid eksperdile, et ta ei ole ise vahetu kontrolli tulemusena fikseerinud varasemat olukorda, sest tavapäraselt toimub ekspertarvamuse koostamine taoliselt, et algandmed esitab maaomanik. Sellisel moel koostatakse nii kinnisvarahinnanguid kui ka muid ekspertarvamusi, kus ekspertiisi teostamise eelnenud perioodi kohta kogub ekspert andmeid muudest allikatest kui eksperdi poolt vahetult tajutust. Ekspertarvamuse esitamisega seonduva regulatsiooni mõte ja esitatud nõuete täitmise kontrollimise mehhanism on kaebuse esitaja arvates taoline, et kui kohustusperioodi lõpul on tuvastatud, et metsapuutaimede arv on alla lubatud piiri, siis antakse isikule võimalus olukorda selgitada ning isik tellib olukorra selgitamiseks selleks pädeva asutuse poolt ekspertarvamuse. Mõlemas ekspertarvamuses on ekspert üheselt tuvastanud selle, et taimede vähesus on tingitud taotlejast sõltumatutel asjaoludel: 12.08.2009.a. ekspertarvamuse kohaselt on eraldistel 1-3 ja 5 kasele ebasobiv liivane kasvukoht ning eraldisel 4 on 80 % taimedest kahjustatud näriliste ja metskitsede poolt. 3 7. PRIA käitumine põllumajandusmaa metsastamise toetuse kohustuse lõpetamise otsustamisel on vastuolus PRIA enda praktikaga ning samades olukordades olevaid isikuid käsitletakse põhjendamatult ebavõrdselt. Nimelt on taotlenud põllumajandusmaa metsastamise toetust ka kaebaja lähisugulane Margus Peterson. Ka tema poolt istutatud kasetaimed hävisid, mistõttu tellis ta metsakaitseekspertiisi, et taotleda antud toetuse kohustuse lõpetamist. Keskkonnaameti PVV regiooni 22.11.2010.a. ekspertarvamuses on ekspert tuvastanud, et /--/ tegemist on endisele põllumaale istutatud kase istutusega. Kase istutus on ca 75 % ulatuses kahjustatud metskitsede ja näriliste poolt ja osa istutusest on hukkunud kuivamise ja muude ilmastikutingimuste poolt. Kahjustus on väga ebaühtlane /--/. Antud eksperdiarvamuse ja Margus Petersoni poolt esitatud avalduse alusel on PRIA 15.12.2010.a. käskkirjaga nr. 12-6/1021 lõpetatud põllumajandusmaa metsastamise toetuse kohustus Margus Petersoni osas taotleja tahtest sõltumatutel asjaoludel

§ 17lõike 6 alusel.

Kui võrrelda kaebaja poolt esitatud ekspertarvamusi ning Margus Petersoni poolt tellitud ekspertarvamust, siis on sisu mõttes tegemist samasisuliste ekspertarvamustega ning Margus Petersoni poolt tellitud ekspertarvamuses ei ole samuti kajastatud eraldise seisukorda toetuse taotlemise ajal ning pole viidatud maaomanikult saadud informatsioonile. Vaatamata sellele on PRIA pidanud antud ekspertarvamust igati põhjendatuks ja sisu mõttes piisavaks, et lõpetada põllumajandusmaa metsastamise toetuse kohustus. 8. Kaebaja suhtes on tehtud otsus selle kohta, et tagastamisele kuulub kogu määratud ja väljamakstud toetuse summa.

§ 21

ning selle lõike 3 kohaselt kui kohustuseperioodi lõpuks on metsapuutaimede arv toetuse abil rajatud metsakultuuris vähenenud rohkem kui 20% § 4 lõikes 7 sätestatud metsapuutaimede arvust, nõutakse toetusraha selle põllu osas tagasi. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul saab istikute hävimist käsitleda taotleja tahtest sõltumatu asjaoluna

§ 17

lg 6 p 2 tähenduses ning seda on aktsepteerinud ka PRIA oma praktikas, sest antud punktist lähtuvalt on sõltumatu asjaolu esinemist tõendavaks dokumendiks ekspertarvamused, mis on kaebuse esitaja poolt PRIA-le ka esitatud enne kohustusperioodi lõppu. Olukorras, kus isikult nõutakse toetussumma tagastamist, peaks tagastamise otsustus sisaldama põhjendusi ka selles osas, kas esineb aluseid toetuse mittetagastamiseks või toetuse vähendamiseks (

§ 16). PRIA peadirektori 22.10.2010.a.

käskkirjas nr. 12-6/921 taoline analüüs puudub.

§ 17

lg 5 kohaselt kui toetuse saaja ei ole saanud võetud kohustust täita Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu (edaspidi vääramatu jõud) või taotleja tahtest sõltumatu asjaolu tõttu, määratakse toetus Euroopa Komisjoni

796/2004/EÜ artikli 50 lõike 7 kohaselt. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lõike 3 kohaselt maaelu arengu toetuste puhul käsitatakse vääramatu jõuna, mille puhul võib jätta toetuse tagasi nõudmata, Euroopa Komisjoni

817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL Nõukogu

1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, 30.04.2004, lk 30-83), artiklis 39 nimetatud juhte. PRIA peadirektori käskkiri kui haldusakt peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku põhjendust. Kaebuse esitaja on arvamusel, et haldusakt, millega küsitakse isikult kogu temale makstud toetus tagasi, on käsitletav kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, mille põhjendustes tuleb muuhulgas märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käesoleval juhul pidanuks haldusakt või selles viidatud muu menetlusosalisele kättesaadav dokument 4 sisaldama põhjendusi selle kohta, kas esineb aluseid toetuse vähendamiseks või selle mittetagastamiseks.

§ 21

lg 3 tõlgendamise puhul on küsimus ka selles, millise ajahetke seisuga tuvastatakse metsapuutaimede piisaval määral olemasolu.

§ 21

lg 3 kohaselt, kui kohustuseperioodi lõpuks on metsapuutaimede arv toetuse abil rajatud metsakultuuris vähenenud rohkem kui 20% § 4 lõikes 7 sätestatud metsapuutaimede arvust, nõutakse toetusraha selle põllu osas tagasi. Kohustusperioodi lõpuks oli kaebuse esitaja taotluse osas 30.03.

1. a. PRIA peadirektori 22.10.
2. a käskkirja nr. 12-6/921 kohaselt on viidud kohapealne kontroll läbi 08.07.
3. a (aruanne nr. 100078-86-001) s.o. üle kolme kuu peale kohustusperioodi lõppu. Kontrolli teostamine alles kolm kuud peale kohustusperioodi lõppu võib olla tekitanud olukorra, kus
4. märtsi
5. a. seisuga oli metsapuutaimede arv nõutud ulatuses, kuid
6. juuli
7. a. seisuga on looduslikel põhjustel (põud) metsapuutaimede arv vähenenud alla nõutud määra. Käesoleval juhul pole tuvastatud kohustusperioodi lõpus,
8. a. märtsis,

§ 21lõikes 3 sätestatud asjaolu esinemine.

Taimede puhul on kolmekuuline tähtaeg piisavalt pikk, mille jooksul võib taimede seisund olulisel määral muutuda. Näitena, kui 01.juuni 2005.a. seisuga oli kaebajal istutatud vajalikul määral metsapuutaimi, mille olemasolus veendusid ka kohapeal käinud PRIA ametnikud, siis kuukaks hiljem oli suurem osa taimi oluliselt põua tõttu kahjustunud või hävinud. Vastustaja vastuväited

1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja pidi
2. a istutama põllule nr 1- 3400 kaske (kohustusalune pind 1,12 ha), põllule nr 2 -3000 kaske (kohustusalune pind 1,47 ha), põllule nr 3- 2800 kaske (kohustusalune pind 1,20 ha), põllule nr 4- 7200 kaske (kohustusalune pind 3,60 ha), põllule nr 5- 7600 kaske (kohustusalune pind 3,80 ha).
3. Kaebaja väidab PRIA-le 5 aastat hiljem, et tema poolt
4. a istutatud taimedest sai enamus juba
5. a olulistelt kahjustatud ning hävinesid. 27.10.
6. a kohapealse kontrolli käigus, mil kontrolliti
7. a esitatud hooldustoetuse tingimuste täitmist, tuvastati, et kõik põllud olid hooldamata, mistõttu
8. a hooldustoetust ei makstud.
9. ja
10. a ei taotlenud kaebaja toetusi ei metsakultuuri hooldamiseks ega ka täiendamiseks.
11. 29.01.
12. a saatis PRIA kõikidele
13. a metsastamise toetuse kohustuse võtnud taotlejatele ühesuguse teatise, et nende võetud kohustus lõpeb
14. a märtsis. 16.03.
15. a esitas V. Peterson PRIA-le metsakultuuri täiendamistoetuse taotluse kõigi viie põllu kohta, taotluse kohaselt on hukkunud ja täiendatavate metsapuutaimede arv põlluti: nr 1-1800, nr 22300, nr 3-2200, nr 4-5700, nr 5-
16. Kokku 18 000 metsapuutaime.
17. 19.06.
18. a viis PRIA põllul nr 4 läbi kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et põllul nr 4 on ühe hektari kohta istutatud puude arv ettenähtust palju väiksem

§ 17lõikes 6 on väga selge sõnastus: „metsakultuuri oluline kahjustus".

Seega mõne istutatud taime hävimine ei kuulu kindlasti kõnesoleva sätte regulatsiooni alla. Kui hävinud on üksnes mõned istutatud taimed, siis ei pea taotleja sellest PRIA-t teavitama, samuti ei anta taotlejale mõne taime hävimise kohta § 17 lg 6 p 2 ettenähtud ekspertarvamust (kuna tegemist ei ole metsakultuuri olulise kahjustusega). Taotleja peab hukkunud metsapuutaimede asemele uued istutama, silmas pidades seda, et 5-aastase kohustusperioodi lõpuks peab olema säilinud vähemalt 1600 istutatud puud hektari kohta (vastasel korral maksab ta saadud toetuse tagasi). Kui aga hukkunud on vähemalt 25% metsakultuuri rajamise taotlusel esitatud metsapuutaimede arvust, siis on hukkunud metsakultuuri taastamiseks õigus taotleda PRIA-lt ka toetust (täiendamistoetus, § 6 lg 1 ja 2). Ja lõpuks, kui metsakultuur on hävinenud õnnetusjuhtumi tagajärjel (§ 17 lg 6 p 1) või kui metsakultuur on oluliselt (üle 50%) kahjustunud (§ 17 lg 6 p 2), siis loetakse see taotleja tahtest sõltumatuks asjaoluks, kuid seda üksnes järgmise kahe tingimuse täitmise korral: 1) kui taotleja on viivitamata esitanud PRIA-le sellekohase teate ning 2) kui taotlejal on selle tõendamiseks vastav ekspertarvamus. Kõnesolev regulatsioon on kooskõlas Euroopa Liidu sellekohase seadusandlusega. Nii sätestab Komisjoni

796/2004 artikkel 72, et vääramatu jõu ja erandlike asjaolude juhtumitest peab taotleja makseasutust teavitama koos makseasutust rahuldavate asjakohaste tõendite esitamisega kirjalikult 10 päeva jooksul. Komisjoni

817/2004 artiklis 39 on sätestatud, et teade vääramatu jõu kohtaja makseasutuse poolt nõutavad asjakohased tõendid tuleb makseasutusele esitada kirjalikult 10 tööpäeva jooksul. On ilmne, et taotleja tahtest sõltumatutest asjaoludest teavitamiseks koos vajalike tõendite lisamisega on seadusandluses ette nähtud nii lühike tähtaeg (viivitamatult, 10 päeva,) just selleks, et makseasutusel oleks igal juhul võimalus kohe nende asjaolude esinemist kontrollida, vältimaks põhjendamata väljamakset või juba väljamakstud toetuse põhjendamata tagasinõudmata jätmist. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuses esitatud väide, nagu oleks § 17 lg 6 mõte selles, et „...kui kohustusperioodi lõppedes ilmneb, et taotluse esitaja tahtest sõltumatutel asjaoludel ei ole õnnestunud kohustusperioodi jooksul taimede taset (hoida) nõutaval tasemel, alles siis esitada taotlus kohustuse lõpetamiseks

§ 17lg 6 alusel".

1. Kohustuse lõpetamisega mingi põllu osas ei lõpe mitte ainult taotleja kohustused PRIA ees, vaid lõpeb ka taotleja õigus saada selle põllu kohta PRIA-lt järgmistel kohustusperioodi aastatel hooldus- ja täiendamistoetusi. Siinjuures väärib märkimist asjaolu, et ehkki V. Petersoni poolt
2. a istutatud metsapuutaimedest said tema enda väidete kohaselt enamus juba samal aastal oluliselt kahjustatud ja hävinesid, ei esitanud ta millegipärast siiski PRIA-le 6
3. a avaldust (koos ekspertarvamusega) metsastamiskohustuse lõpetamiseks. Järgmisel,
4. a ei taotlenud V. Peterson ka toetust väidetavalt massiliselt hävinud taimede asendamiseks (täiendustoetus). V. Peterson taotles
5. a kõikidele põldudele hoopis hooldustoetust, kuid sattus juhuslikult kontrolli valimisse ning kohapealne kontroll tuvastas, et kõik 5 põldu olid hooldamata. Metsakultuuri hooldamiseks loetakse selle iga-aastast rohimist, niitmist, multšimist ja mulla kobestamist ning hooldamist tuleb teha vähemalt 0, 3 m raadiuses ümber metsapuutaime (§ 5 lg 2). Kui metsakultuur on hooldamata, siis ta hävib. Nii PRIA kontrollid kui ka eksperdid, kes V. Petersoni metsastamiskohustuse aluseid põlde on erineval ajal käinud kontrollimas, on tuvastanud kultuuri hooldamatuse, rohu kasvu.
6. 08.07.
7. a (s.o. peale kohustusperioodi lõppemist) teostas PRIA taotleja V. Petersoni põldudel nr 1-5 kohapealse kontrolli. Tulenevalt

nr 1 § 15 lõikest 7 on PRIA-1 õigus teostada kontrolle nii kohustusperioodi jooksul kui ka pärast kohustusperioodi lõppu. Kontrolle teostatakse vastavalt kehtestatud kontrollimetoodikale, mida kontrolli teostajad täpselt jälgivad.

§ 21

lg 3 kohaselt peab pärast kohustusperioodi lõppemist metsapuutaimede arv toetuse abil rajatud metsakultuuris olema vähemalt 1600 metsapuutaime hektari kohta põllul. Kohapealne kontroll tuvastas aga, et pärast kohustusperioodi lõppemist on metsapuutaimede arv hektari kohta kõikidel põldudel oluliselt alla lubatud alammäära (300, 185, 171, 939, 153).

1. 26.11.2010.a vaides märgitakse esmakordselt teise ekspertarvamuse olemasolu põllu nr 4 kohta (22.04.
2. a ekspertarvamus). Seetõttu on väär kaebuses esitatud väide nagu oleks taotleja ekspertarvamused PRIA-le esitanud enne kohustusperioodi lõppu. Ekspert tegi 22.04.
3. a kindlaks, et põllul nr 4 on tuvastatav 500 (mitte 1600 või enama) kase istutus hektari kohta, millest 80% on kahjustatud näriliste ja metskitsede poolt. Sealjuures on kultuur hooldamata - taimede ümbert on rohi niitmata. Analoogiliselt eksperdiga, tuvastas mõni kuu hiljem, 08.07.
4. a teostatud PRIA kohapealne kontroll samuti, et põllul nr 4 on ühe hektari kohta istutatud puude arv ettenähtud 1600-st oluliselt väiksem. Kui pärast kohustusperioodi lõppemist on aga põllul alla 1600 metsapuutaime hektari kohta, siis nõutakse selle põllu kohta makstud toetus tagasi.
5. Eeltoodust tulenevalt on PRIA seisukohal, et põllu nr 4 kohta 22.04.
6. a koostatud ekspertarvamus ei tõenda taotleja tahtest sõltumatute asjaolude esinemist § 17 lg 5 ja lg 6 p 1 mõttes, mis vabandaks kohustuse mittetäitmist. Taotleja kohustuseks oli tagada, et kohustusperioodi lõpuks (märts 2010) oleks põllul vähemalt 1600 metsapuutaime hektari kohta. Seda isegi tingimustes, kus kohustusperioodi viimasel aastal prognoosib taotleja hukkunud taimede arvu niivõrd valesti (5700 vs 2000) ja kus istikute ostmine on taotleja jaoks samuti võimatu. Asjaolu, et ekspertiis tuvastas
7. a aprillikuus ainult 500 kase istutuse hektari kohta, on kooskõlas PRIA poolt eelnevalt, 19.06.
8. a teostatud kohapealse kontrolli tulemustega, mille kohaselt oli taotleja põllul nr 4 metsapuutaimi ettenähtust oluliselt vähem. Samuti on see kooskõlas paar kuud peale ekspertiisi, nimelt 08.07.
9. a läbiviidud PRIA kohapealse kontrolli tulemustega, mille kohaselt oli taotleja põllul nr 4 metsapuutaimi ettenähtust oluliselt vähem.
10. PRIA ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks PRIA käitumine põllumajandusmaa metsastamise toetuse kohustuse lõpetamise otsustamisel vastuolus PRIA enda praktikaga ning nagu käsitletaks samades olukordades olevaid isikuid põhjendamatult ebavõrdselt. PRIA on seisukohal, et Margus Petersoni põldude kohta 22.11.10 koostatud ekspertarvamuse sisu 7 erineb oluliselt V. Petersoni põldude kohta koostatud ekspertarvamuste sisust. Lisaks sellele esitas M. Peterson PRIA-le kohustuse lõpetamise avalduse ja ekspertarvamuse (teavitas sellega PRIA-t) viivitamatult - 26.11.2010, seega 4 päeva peale ekspertarvamuse koostamist. M. Petersoni põllumajandusmaa metsastamise kohustus algas
11. a ja oleks seega pidanud lõppema alles 31.03.
12. a. PRIA lõpetas M. Petersoni kohustuse aga juba enne kohustusperioodi lõppu 15.12.
13. a taotleja avalduse ja avaldusele lisatud ekspertarvamuse alusel. Ekspertarvamuse sisu ja PRIA kohene teavitamine ei andnud PRIA-le alust selleks, et mitte lugeda neid asjaolusid taotleja tahtest sõltumatuteks asjaoludeks. Lisaks sellele ei olnud PRIA M. Petersoni toetusalustel põldudel teostanud ka kohapealseid kontrolle, sest ta ei sattunud kontrolli valimisse. Seetõttu tuli tema kohustuse lõpetamise otsustamisel piirduda tema avaldusega ja sellele lisatud ekspertarvamuse sisuga, arvestades samuti viivitamatut teavitamist. Seega on Margus Petersoni ja Valdeko Petersoni kaasuste asjaolud väga erinevad ja seetõttu käsitleski PRIA neid erinevalt.
14. PRIA 22.10.2010 käskkiri sisaldab nii faktilist kui ka õiguslikku põhjendust selle kohta, miks varem makstud toetus nõutakse tagasi. PRIA ei jaga kaebaja seisukohta, et käskkiri oleks pidanud „sisaldama põhjendusi selle kohta, kas esineb aluseid toetuse vähendamiseks või selle mittetagastamiseks". Kuna PRIA ei maksa enam taotlejale toetust, siis ei saa kõne alla tulla ka toetuse vähendamine. Toetuse tagasinõudmise kohustus tuleneb PRIA jaoks otseselt § 21 lõikest
15. Kui kaebaja peab silmas aga ekspertarvamust, mille taotleja lisas 26.03.
16. a esitatud metsastamiskohustuse lõpetamise avaldusele, siis avalduse mitterahuldamist käsitlevas PRIA 16.04.2010 vastuskirjas on pikalt ja põhjalikult põhjendatud, miks esitatud ekspertarvamus ei tõenda taotleja tahtest sõltumatute asjaolude esinemist. PRIA 22.10.2010 käskkiri nr 12-6/921 on õiguspärane, puudub alus käskkirja tühistamiseks. Kohtu seisukoht
17. „Eesti maaelu arengukava 2004-2006“ kohaselt on põllumajandusmaa metsastamise toetuse eesmärgiks maastiku mitmekesistamine. Arengukavas sätestatud eesmärgi saavutamiseks nähti

§ 3

lõike 2 kohaselt ette, et põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamiseks tuleb põllumajandusmaale metsakultuuri rajamiseks istutada teatud arv metsapuutaimi.

§ 21

lõike 3 kohaselt nõutakse toetusraha (praegusel juhul nii metsakutuuri rajamise kui hooldamise toetusraha) tagasi, kui pärast kohustuseperioodi lõppemist on metsapuutaimede arv toetuse abil rajatud metsakultuuris vähenenud rohkem kui 20 % § 4 lõikes 7 sätestatud (vähemalt 2000 metsapuutaime ühe hektari kohta) metsapuutaimede arvust.

1. Kohtuistungil ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja
2. aastal kased vaidlusalustele põldudele istutas. Poolte vahel on vaidlus selles, kas esineb asjaolusid, mis välistavad, et vastustajal on õigus toetuse tagasinõudmiseks.
3. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et asjas ei ole tõendatud kaebajalt toetuse tagasinõudmist välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole vaidlusalustel põldudel nr 1-5 saavutanud põllumajandusmaa metsastamise toetusele seatud eesmärki, milleks on arengukava kohaselt maastiku mitmekesistamine, mille tõttu on vastustaja õigustatud/kohustatud toetuse tagasinõudmiseks, sest pärast kohustuseperioodi lõppemist on metsapuutaimede arv toetuse abil kaebaja poolt rajatud metsakultuuris vähenenud rohkem kui 20 % lubatavast metsapuutaimede arvust. Seega ei ole realiseerunud maaelu arengukava eesmärk. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et kaebaja poolt rajatud metsakultuuris ei oleks metsapuutaimede arv vähenenud 8 lubatavast väiksemas määras. Kaebaja on toetuse taotlejana jätnud täitmata õigusaktides taotlejale pandud õigeaegse (10 päeva päevast, mil põllumajandustootjal on võimalik seda teha) teavitamiskohustuse, mille tõttu on välistatud vääramatule jõule apelleerimine (Komisjoni

796/2004 artikkel 72 ja Komisjoni

817/2004 artikkel 39). Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks

1. aastal alanud kohustuseperioodi osas vastustaja poole vääramatu jõu või taotleja tahtest sõltumatu asjaoluga seotud probleemiga pöördunud varem kui alles 2009-
2. aastal. Seetõttu on välistatud diskussiooni põhjendatus seoses vääramatu jõu ja kaebaja tahtest mittesõltuvate asjaoludega, mis ilmnesid kaebaja jaoks juba
3. aastal. Teisisõnu, pidi kaebaja kui toetuse taotleja õiguslikke samme astuma
4. aastal, mitte aga
5. aastal, nagu see on käesolevas asjas kogutud tõendite kohaselt toimunud. Seega loeb halduskohus õigeks PRIA 16.04.
6. a vastuskirjas (tlk 10) väljendatud samasisulise seisukoha. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt püüdis käepäraste vahendite ja võimaluste piires ise probleemi lahendada, ei muuda vaidlusalust haldusakti kaebaja õigusi rikkuvaks ja maaelu arengukavas seatud eesmärki eiravaks. Fakt on see, et vaidlusalustel põldudel ei ole saavutatud maastiku mitmekesistamist.
7. Nii nagu eelpool viidatud Komisjoni

d sätestab ka

§ 17

lõige 6, et selleks, et mingit faktilist asjaolu lugeda vääramatuks jõuks ja sõltumatuks taotleja tahtest, peab taotleja ehk kaebaja esitama viivitamatult vastustajale sellekohase teate. Teade tuleb esitada faktilistest asjaoludest teadasaamisest (mitte lubatava tõendi saamisest) viivitamatult. Osundatud sätte kohaselt saab aga seda faktilist asjaolu tõendada ainult konkreetse tõendiga, milleks on Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse koostatud ekspertarvamus. Seega on vastustaja õiguspäraselt heitnud kaebajale ette õigusvastast viivitamist ekspertarvamuse tellimise ja selle PRIA-le esitamisega. Taotleja tahtest sõltumatu asjaolu tõendamiskoormis lasub kaebajal ja kaebaja ei ole seda asjaolu käesoleval juhul tõendanud asjakohases õiguses sätestatud tähtajal. Isegi kui jagada kaebaja käsitlust, et vastustaja poolt kaebajale väljastatud kirjad/teated on eraldi võetuna õigusalaseid teadmisi omavale taotlejale mitmetimõistetavad, siis ei muuda see asjaolu vaidlustatud haldusakti kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks. 25. Halduskohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vastustaja on haldusaktides asunud seisukohale, et ekspertarvamused ei ole pädevad. Asjaolu, kui kaebaja ei jaga vastustaja seisukohta nimetatud tõendite analüüsi osas ja hindamisel, ei anna veel alust järelduseks, et vastustaja on ekspertarvamusi lugenud ebaõigeteks. Halduskohtu arvates on vastustaja õigesti hinnanud, kas

§ 17lõike 6 punkti 1 kohaldamise eeldused on täidetud ja tuvastanud, et ei ole.

1. Kaebaja ei ole haldus- ja kohtumenetluses esitanud ühtegi objektiivset tõendit, et ta on eraldistele 1, 2, 3 ja 5 pärast
2. aastat hävinud taimede asemele uusi taimi istutanud. Seega on kaebaja vastav väide paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et
3. a ekspertarvamuses on konstateeritud kaebaja esitaja tahtest sõltumatute asjaolude esinemise võimalust, et ei anna veel vastustajale alust

§ 17lõike 6 punkti 1 kohaldamiseks.

Halduskohus kordab, et kaebaja on vaidlusaluse asjaolu kohta lubatava tõendi esitanud selleks sätestatud tähtaega eirates, mis välistas ka kaebaja kohustuse lõpetamise vastava avalduse alusel. Kehtivast õigusest ei tulene kaebajale õigust ekspertarvamuse PRIA-le esitamiseks alles kohustuseperioodi lõpul.

1. Vastustaja on samuti õigesti osundanud, et kaebaja ei ole käesoleval juhul pidanud vajalikuks kasutada õigusaktides sätestatud teisi võimalusi
2. a võetud kohutuse täitmiseks.
3. a kontrollaktiga (tlk 50,51) on tõendatud, et kaebaja on jätnud 2006.a hooldustoetuse saamise tingimused täitmata ja põllud hooldamata. Samuti puuduvad tõendid, 9 et kaebaja oleks 2007-
4. a taotlenud metsakultuuri täiendamiseks ja hooldamiseks ette nähtud toetusi. Seega on kaebaja olnud halduskohtu hinnangul teadlik hiljemalt
5. aastast, et tal esineb probleem
6. a võetud põllumajandusmaale metsakultuuri rajamise ja hooldamise toetuse saamisega võetud kohustuse täitmisega ja kaebaja oli ise tegevusetu, mis viis vastustaja poolt õigustatult
7. a vaidlusaluse koormava haldusakti andmiseni.
8. Mis puudutab täiendavalt põlluga nr 4 seonduvat, siis on vastustaja
9. a kohapealse kontrolli aktiga (tlk 58,59) tõendanud, et puudus alus kaebajale täiendamistoetuse andmiseks. Seega ei ole kaebaja ka selle põllu osas täitnud eelpool osundatud viivitamatu teatamise kohustust esitades ekspertarvamuse vastustajale alles
10. aastal. Kaebaja poolt esitatud ekspertarvamus (tlk 71) ei tõenda
11. a eraldisele kase seemikute istutamist, kuna selle väite osas on ekspert tuginenud kaebaja ütlustele ja ei ole looduses ise seemikute istutamist
12. aastal tuvastanud. Vastustaja on tõendanud, et kaebaja ei ole
13. aastal tõendanud taimede soetamist mahus (tlk 60), millega tal oleks olnud üldse võimalik ületada nõutava metsastamise taset, mis välistaks toetuse tagasinõudmise. Seega ei saa ka
14. a ekspertarvamus tõendada faktilisi asjaolusid seoses kaebaja tahtest mittesõltuvate asjaolude esinemisega, nagu väidab kaebaja. Kuna kaebaja on
15. aastal loobunud ka metsakultuuri täiendamistoetuse taotlemisest (tlk 59), siis ei ole tõendatud ka asjaolusid, mis oleksid vastustajale andnud aluse kaaluda metsakultuuri rajamise toetuse osaliselt tagasinõudmist seonduvalt
16. aastal metsakultuuri ühekordse täiendamisega.
17. Halduskohus on seisukohal, et puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks seoses motiveerimatusega. Vastustaja kaalutlused on kontrollitavad. Vastustaja on kaebaja
18. a taotluse alusel läbiviidud haldusmenetluses teostanud rea menetlustoiminguid (kohapealsed kontrollid, kontrollaruannete koostamine, kaebaja teavitamine, taotluste rahuldamata jätmine jne), mille tõttu ei ole vaidlustatud haldusaktiga rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi selle väidetava formaalse õigusvastasuse suhtes. Halduskohtul puudub alus järelduseks, et tegemist on materiaalselt õigusvastase haldusaktiga.
19. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on eiranud võrdsusõiguse printsiipi. Võrdselt tuleb kohelda võrdseid. Kaebaja ja kaebaja sugulane ei ole halduskohtule esitatud tõendite alusel võrdses olukorras. Vastustaja ei ole halduskohtule esitatud tõendite kohaselt teostanud Ala-Vissi kinnistul kohapealseid kontrolle ja on vastuse kohaselt muuhulgas seetõttu andnud selle kinnistu suhtes soodustava haldusakti. Halduskohus möönab, et vastustaja tõlgendus kehtiva õiguse osas esineb vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuväidete kohaselt halduskohtu tõlgendusest mõiste viivitamatu teavitamine sisustamise osas. Vastustaja käsitlusest jääb tõepoolest mulje, et oluliseks on peetud PRIA teavitamist viivitamatult pärast ekspertarvamuse saamist, mitte aga pärast tähtsust omavate faktiliste asjaolude taotlejale selgumist. Halduskohus aga selle käsitlusega ei nõustu. Selline käsitlus ei tulene

§ 17lõike 6 punktist 1 ega Komisjoni määruste asjakohastest sätetest.

Kaebaja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid ekspertarvamuste mittetähtaegse esitamise põhjendamiseks. Võimalikust õigusvastasest halduspraktikast ei saa aga tekkida õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise printsiibile tuginemise õigust. Halduskohtul puudub rohkemateks järeldusteks alus, sest käesoleva vaidluse esemeks ei ole kaebaja poolt osundatud soodustav haldusakt. Asjas puuduvad tõendid tõendamaks, millal sai kaebaja sugulane teada metsakultuuri hävimisest. Vastustaja on kaebaja lähisugulase taotlused lahendanud tolles haldusmenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates. Halduskohtu tõlgendus käesolevas asjas tugineb faktile, et kaebaja ei ole

1. aastal metsakultuuri hävimist püüdnud kõrvaldada toetatavaid meetmeid kasutades, on jätnud täitmata viivitamatu teavitamiskohustuse ja ei ole ka ühekordse täiendamistoetuse taotlemisega saavutanud
2. aastal taotletud põllumajandusmaa metsastamise toetuse eesmärki. Täiendamistoetuse 10 rahuldamata jätmisega seonduvaid toiminguid/haldusakte ei ole aga halduskohtule teadaolevalt vaidlustatud. Haldusmenetluses (tlk 10) on vastustaja tõlgendanud kehtivat õigust analoogselt halduskohtuga ja leidnud, et
3. aastal metsakultuuri kahjustada saamise korral, pidi kaebaja sellest ka
4. a PRIA-t teavitama.
5. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel tuleb kaebus neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldamata jätta. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda, kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Roby Koik kohtunik 11