3-09-1522/63

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1522 Otsuse kuupäev

1. aprill 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi FIE Kalle Lehemetsa kaebus Konguta Vallavolikogu
2. mai
3. a otsuste nr 119 ja 120 õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.03.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kalle Lehemets, esindaja Tanel Pürn; Vastustaja Konguta Vallavolikogu, esindaja Heldi Laks; Kolmas isik FIE Hardi Tarto, esindaja Cardo Soosaar; Kolmas isik OÜ Rannu Seeme. Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Mõista FIE Kalle Lehemetsalt välja FIE Hardi Tarto kasuks kohtukulud summas 1104,25 eurot. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni
6. 05.
7. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. Füüsilisest isikust ettevõtja Kalle Lehemets esitas 2007 aastal avalduse Konguta vallas Majala külas asuvate vabade põllumajandusmaade nr P19 ja P20 kasutusvaldusesse saamiseks. Maatükkide nr P19 ja P20 osas taotlesid kasutusvaldust FIE Kalle Lehemets, FIE Hardi Tarto ja OÜ Rannu Seeme. Vallavolikogu poolt määratud tähtajaks kokkulepet vallavolikogule ei esitatud. 1 Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsusega nr 119 otsustati eelistada ja kinnitada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana maatüki nr P19 osas FIE Hardi Tarto kui piirneva maaomandi omanik. Konguta Vallavolikogu otsusega nr 120 otsustati mitte kinnitada vaba põllumajandusmaa maatüki nr P 20 saajat, kuna objektiivsetel alustel ei olnud võimalik eelistada ühte taotlejat teisele ja otsustati mitte teha maavanemale ettepanekut vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise kohta.
9. FIE Kalle Lehemets esitas 15.07.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsused nr 119 ja 120 ja kohustada vallavolikogu asi uuesti läbi vaatama. Tartu Halduskohus jättis 10.02.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et volikogu otsused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmise otsustajaks on maavanem, mitte kohalik omavalitsus.
10. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23.09.2010 otsusega Kalle Lehemetsa apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 10.02.2010 otsuse ja saatis asja lahendamiseks halduskohtule tagasi. Kaebuse põhjendused
11. Kaebuse esitaja Kalle Lehemets on seisukohal, et Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsused nr 119 ja 120 rikuvad tema õigust saada ajutisse kasutusse vaba põllumajandusmaa maatükke P 19 ja P
12. Vaidlustatud otsustes viidatud õigusaktid ei näe ette võimalust jätta nimekiri üldse kinnitamata või jätta ilmselgelt sobilik kandidaat nimekirja kandmata. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et FIE Hardi Tarto ei vasta maa kasutusvalduse saamise õigust omavale isikule kehtestatud nõuetele vastavalt MRS § 233 lõikele
13. Nii Hardi Tarto nimekirja kandmine kui eelistamine on põhjendamatu, sest tema puhul ei ole täidetud esimene tingimus – põllumajandusliku tootmisega tegelemine. Vald on jätnud selle asjaolu põhjendamatult kontrollimata ning lähtunud vaid asjaolust, et tema puhul on äriregistrisse vastav tegevusala kantud. Kaebaja andmetel kasutab Hardi Tarto maid OÜ Rannu Seeme ja viimane taotleb nendele maadele ka PRIA toetusi. Kuna H.Tarto enda omandis olevaid maid ise ei hari, ei tegele ta põllumajandusliku tootmisega. Ka siis kui lugeda H.Tartot tootjaks, ei ole põhjendatud tema eelistamine, kuna tegemist ei ole jätkusuutliku tootmisega – K.Lehemets tegeleb ise põllumajandusliku tootmisega, H.Tarto on andnud aga maad kasutada OÜ-le Rannu Seeme. Isikule, kes on tootmise lõpetanud, ei tohiks maad kasutusvaldusesse anda, tema tegevus ei ole jätkusuutlik. K.Lehemets taotleb vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamist ning vallavolikogule ettekirjutuse tegemist taotluste uueks läbivaatamiseks. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et volikogu otsuste õigusvastasuse tuvastamist eraldi kohustamisnõudest ta ei taotle. Vastustaja vastuväited
14. Konguta Vallavalitsus on seisukohal, et vaidlustatud volikogu 18.05.2009 otsused nr 119 ja 120 on õiguspärased, motiveeritud, selgelt ja üheselt mõistetavad, vastavad seadusest tulenevatele vorminõuetele ning ei riku kaebuse esitaja Kalle Lehemetsa subjektiivseid õigusi. 2 Enne vaidlustatud otsuste vastuvõtmist kontrollis vallavalitsus kõikide vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate vastavust MaaRS § 233 lõike 2 nõuetele. Hardi Tarto Ratassepa Talu on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle tegevusalaks on märgitud põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük ning ka põllumajanduslike teenuste osutamine. MaaRS ei tulene, et FIE põhiliseks tegevusalaks peab olema põllumajanduslik tootmine.
15. Kuna taotlejad omavahel kokkuleppele ei jõudnud, viis volikogu läbi eelistamise vastavalt MaaRS-le, maa kasutusvaldusesse andmist reguleerivale Korrale ning tugineti ka Maa-ameti poolt antud juhistele. Maatükk 20 osas ühelgi taotlejal kehtiva ajutise kasutuse lepingut ei olnud ja vallavolikogu rakendas eelistuskriteeriumina füüsilisest isikust ettevõtja eelistamist. Kuna füüsilisest isikust ettevõtjaid oli kaks, siis oli järgmiseks kriteeriumiks maaomandiga piirnemine. Kummagi füüsilises isikust ettevõtja maaomand ei piirnenud taotletava maatükiga nr
16. Eeltoodust tulenevalt ei olnud võimalik vallavolikogul kinnitada maatüki nr. 20 saajat. MaaRS § 233 lõikest 6 tulenevalt on volikogul õigus, mitte kohustus taotlejaid eelistada. Samas ei saa Kalle Lehemetsal olla ootust, et vaid tema üksinda vastab taotlejatele esitatud tingimustele ja teiste taotlejate mittekvalifitseerumisel saaks tema vaidlustatud maatükke enda kasutusvaldusesse. Ka asja uuel läbivaatamisel võib jääda maatükk kasutusvaldusesse andmata. Ka juhul kui H.Tarto kõrvale jätta, ei ole Kalle Lehemetsal lootust neid maid endale saada.
17. Maatüki nr 19 osas kasutati samu kriteeriume. Maatükk nr 19 piirneb Hardi Tarto omandis oleva Prüüsi kinnistuga (katastriüksus nr 33101:004:0046). Maatükk nr.19 ei piirne teiste taotlejate maaomandiga. Eeltoodu alusel eelistati Hardi Tartot. Kolmandate isikute seisukohad
18. FIE Hardi Tarto leiab, kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitajal puudub Konguta Vallavolikogu otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks põhjendatud huvi. Maatükk P19 piirneb ainult Hardi Tarto omandis oleva Prüüsi kinnistuga, maatükk P20 ei piirne aga ühegi taotleja maaomandiga. Seega ei piirne kaebuse esitaja maaomand kasutusvaldusesse antud maaga, mistõttu puudub vaidlustatud otsustel vahetu mõju kaebuse esitaja õigustele. Ka juhul, kui kohus tuvastaks vaidlustatud otsuste õigusvastasuse, ei oleks kaebajal võimalik saada maatükke P19 ja P20 enda kasutusvaldusesse. Hardi Tarto esitas vastustajale 2006.,
19. ja
20. aasta tuludeklaratsioonid, millest nähtub, et Hardi Tarto on kõigil neil aastatel teeninud tulu põllumajandussaaduste võõrandamisest. Asjaolu, et Hardi Tarto omab Konguta vallas põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad, nähtub kinnistusraamatust. Nimetatud dokumentidest lähtudes ning kohalikku olukorda teades leidis vastustaja õigesti, et Hardi Tarto tegeleb Konguta vallas põllumajandusliku tootmisega maareformi seaduse mõttes. Põllumajanduslikuks tootmiseks kasutab Hardi Tarto endale kuuluvat põllumaad, sealhulgas Konguta vallas, Majala külas asuvat ja vaidlusaluse maatükiga P19 piirnevat Prüüsi kinnistut. Asjaolu, et Hardi Tarto ei ole alates
21. aastast taotlenud PRIA-lt toetust, ei tõenda põllumajandusliku tootmisega mitte tegelemist. PRIA-lt toetuse taotlemine on ettevõtja õigus mitte kohustus. 3 Kolmas isik OÜ Rannu Seeme on seisukohal, et vallavolikogu otsus nr 119 on küllaldaselt kaalutletud ja põhjendatud ning seetõttu õiguspärane. Nimetatud otsusega ei ole rikutud OÜ Rannu Seeme õigusi ning OÜ-l Rannu Seeme puuduvad sellest otsuselt tulenevalt pretensioonid vastustaja suhtes. Kohtu põhjendused ja otsus
22. Esmalt käsitleb kohus FIE Kalle Lehemets kaebust Konguta Vallavolikogu 18.mai 2009 otsuse nr 119 osas (I) ja seejärel otsuse nr 120 osas (II). I
23. Konguta Vallavolikogu 18.mai 2009 otsusega nr 119 otsustati MRS § 233 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 31.jaanuari 2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“ (Kord) § 10 lg 5 alusel eelistada ja kinnitada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana Majala külas maatüki nr P19 üldpindalaga 38,6 ha osas FIE Hardi Tarto. FIE Hardi Tartot eelistas volikogu põhjusel, et maatükk P19 piirneb tema maaomandiga. Kaebuse esitaja K.Lehemets taotleb peale Tartu Ringkonnakohtu 23.septembri 2010 otsust vallavolikogu otsuse nr 119 kui menetlustoimingu õigusvastaseks tunnistamist ning volikogu kohustamist asja uueks läbivaatamiseks. Seega on tegemist kohustamisnõudega, mis hõlmab ka volikogu otsuse kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude. Lõpliku otsuse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja osas juhul, kui ühte maatükki on kasutusvaldusesse soovinud mitu isikut ja nad omavahel kokkuleppele ei jõudnud, teeb maavanem. Kaebaja on seisukohal, et FIE Hardi Tarto ei vasta maa kasutusvalduse saamise õigust omavale isikule kehtestatud nõuetele ehk ei vasta MaaRS § 233 lõikele 2, kuna FIE Hardi Tarto puhul ei ole tegemist põllumajandusliku tootjaga. Kaebaja huviks on saada maatükk enda kasutusvaldusesse.
24. MRS § 233 lg 6 kohaselt juhul, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb või füüsilisest isikust ettevõtjat. Sedasama kordab ka Korra § 10 lg 5, milles on märgitud, et vallavolikogul on õigus MRS § 233 lg-s 6 sätestatust lähtudes eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Konguta Vallavolikogu otsuses nr 119 on märgitud, et maatüki nr P19 osas kehtivaid ajutise kasutamise lepinguid ei ole, maatükk piirneb Hardi Tarto omandis oleva Prüüsi kinnistuga ning et maatükk teiste taotlejate maaomandiga ei piirne. Alates 28.03.2009 on MRS § 233 lõikest 6 välja jäetud sõnad „kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja“, seega puudus volikogul vajadus ja põhjendatus otsustuse tegemisel ka analüüsida kas taotleja põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik või kelle tootmine on jätkusuutlikum. Seega puudub vajadus kaebaja või kolmanda isiku jätkusuutlikkust hinnata ka kohtul, kuna sellist kriteeriumi antud juhul eelistuse tegemisel seatud ei ole. 4
25. Kaebuse esitaja on vaidlustanud vallavolikogu otsuse tulenevalt seisukohast, et FIE Hardi Tarto ei tegele tegelikult põllumajandusliku tootmisega ning ta ei vasta maa kasutusvalduse saamise õigust omavale isikule kehtestatud nõuetele vastavalt MRS § 233 lõikele
26. Kohus on seisukohal, et kaebaja väide, et FIE Hardi Tarto ei tegele põllumajandusliku tootmisega, ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud. FIE Hardi Tarto esitas vallale nõutud dokumendid kinnitamaks tema tegelemist põllumajandusliku tootmisega – 2006, 2007 ja 2008 aasta tuludeklaratsioonid, mis tõendavad põllumajanduslikust tootmisest tulu saamist. Samuti omab kolmas isik Konguta vallas põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad. PRIA kinnitusel on FIE Hardi Tarto 2004 aastal võtnud kohustuse keskkonnasõbraliku toetuse saamiseks 530,4 hektarile, millest 2007 aastal andis OÜ-le Rannu Seeme kohustuse üle 254 hektari osas. Ülejäänud osas tema keskkonnasõbraliku tootmise kohustus lõpetati, kuna taotleja oli oma kohustused vähemalt kolmel järjestikusel aastal täitnud. Seega ei ole PRIA andmetega tõendatud, et FIE Hardi Tarto enda kasutuses põllumajanduslikke maid ei ole. Selle kohta ei ole esitatud ka ühtegi muud tõendit, ainult kaebaja teadmisega sellist asjaolu tõendada ei ole võimalik. Asjaolu, et kolmas isik ei ole PRIA-lt alates 2007 aastast pindalatoetust taotlenud, ei tõenda üksi põllumajandusliku tootmisega mitte tegelemist. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul ei pea põllumajanduslik tootmine olema tema põhiliseks tegevusalaks. Samuti ei tule ei vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate vastavuse kindlaks tegemisel ega ka vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate kinnitamisel MRS § 233 lg-s 6 esitatud kriteeriumite alusel arvestada kas taotleja on jätkusuutlik või kes on jätkusuutlikum. Riigikohtu halduskolleegium on 21.juuni 2010 otsuse nr 3-3-1-39-10 p-s 33 teinud järelduse, et MRS § 233 lg-s 6 sätestatud eelistukriteeriumid on esitatud alternatiivselt ja need on võrdse kaaluga, kusjuures füüsilisest isikust ettevõtja ei pea selle sätte kohaselt olema maa kasutaja ega piirinaaber. Küll on aga halduskolleegium tõlgendanud MRS § 233 lõiget 6 koosmõjus MRS § 233 tervikuna, eeskätt selle paragrahvi lõigetega 11, 2, 4 ja
27. Selle tulemusena on halduskolleegium märkinud, et füüsilisest isikust ettevõtja kantakse taotlejate nimekirja siis, kui ta on kantud äriregistrisse ja kui ta tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse omavalitsuse või naaberomavalitsuse territooriumil ning kui tema omand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga, juriidilisel isikul peab MRS § 233 lg 2 kohaselt põllumajanduslik tootmine olema põhiliseks tegevusalaks ja ta peab seda tegema kindlasti maa asukohajärgse omavalitsuse territooriumil.
28. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Konguta Vallavolikogu 18.mai 2009 otsus nr 119 ei riku kaebaja õigusi ning seega puudub ka alus teha vallavolikogule kohustus küsimus uuesti läbi vaadata. Kaebuse esitajal puudub õigus taotleda nimetatud maatükki enda kasutusvaldusesse, sest kaebuse esitaja ise ei vasta MRS § 233 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-39-10 punktis 34 on selgelt märgitud: „Lisaks peab füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema omand MRS § 233 lg 2 kohaselt piirnema kasutusvaldusesse antud maaga. Seega peab ta tulenevalt MRS § 233 lg-st 2 ikkagi vastama MRS § 233 lg-s 6 ka juriidilisele isikule alternatiivselt esitatud nõudele, mille kohaselt taotleja maaomand peab piirnema kasutusvaldusesse antava maaga“. Asjas ei ole vaidlust selles, et ainsana piirnes vaba maatükiga FIE Hardi Tarto maaomand, kaebuse esitaja kinnitas ise ka kohtuistungil, et tema maaomand maatükiga nr P19 ei piirne. Seega on kaebuse esitaja valla poolt kantud ebaõigesti vaba põllumajandusmaa taotlejate nimekirja maatüki P19 osas, kuna ta ei vastanud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse 5 saamise õigust omava isiku tunnustele. Riigikohtu halduskolleegium on tsiteeritud lahendi punktis 35 kokkuvõtvalt veelkordselt märkinud, et füüsilisest isikust ettevõtja peab olema sama omavalitsuse üksusel või naaberomavalitsuse territooriumil põllumajandusliku tootmisega tegelev piirinaaber. Seega on vastustaja ja ka kaebuse esitaja tõlgendus MRS § 233 lg 2 osas, et maa asukohajärgses omavalitsuse territooriumil asuva taotleja korral ei pea vaba maatükk piirnema kasutusvaldusesse taotleja maaomandiga, ebaõige. Kuna kaebuse esitaja ei vasta MRS § 233 lg 2 esitatud tingimustele, siis puudub tal ka õigus MRS § 233 lg 6 nõuda eelistuste uut läbivaatamist. Kaebuse esitajal ei ole võimalik esitatud taotlusega oma väidetavaid õigusi kaitsta ega õigust maatükki enda kasutusvaldusesse saada. Ka volikogu poolt küsimuse uuel läbivaatamisel ei oleks kaebajal õigust saada vaidlusalust maatükki oma kasutusvaldusesse. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja nimekirja ei saa kanda isikut, kes ei vasta vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omava isiku tingimustele (Riigikohtu 26.02.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-96-08). II
29. Konguta Vallavolikogu 18.mai 2009 otsusega nr 120 on otsustatud mitte kinnitada Majala külas vaba põllumajandusmaa maatüki nr P20 saajat, kuna objektiivsetel alustel ei ole võimalik eelistada ühte taotlejat teisele ja teha maavanemale ettepanekut vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise kohta. Otsuse aluseks on märgitud MRS § 233 lg 6, Korra § 10 ning Maa-ameti 05.07.2004 kiri nr 1-6/
31. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud volikogu otsuse nr 120 puhul on tegemist haldusakti, mitte volikogu menetlustoiminguga. Otsusega nr 120 otsustas vallavolikogu mitte teha maavanemale ettepanekut maatüki nr P20 osas maa kasutusvaldusesse andmise otsustamiseks. Seega on volikogu otsuse tagajärjeks see, et selle maatüki osas on vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetlus lõppenud ja seda maatükki ühelegi taotlejale kasutusvaldusesse ei anta. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise menetlus lõpeb MRS § 233 ja Korra § 14 lg 3 järgi maa kasutusse andmise korraldaja ehk maavanema otsusega maa kasutusvaldusesse andmise kohta, mis on haldusakt. HMS § 43 lg 2 kohaselt juhul, kui taotletud haldusakt otsustakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Vallavolikogu otsuse nr 120 puhul ongi tegemist haldusaktiga, kuna sellega otsustati mitte esitada maavanemale vastavat ettepanekut maa kasutusvaldusesse andmise otsustamiseks ning otsustati, et vastav maavanema haldusakt jääb välja andmata. Seega on kaebaja taotlenud Konguta vallavolikogu otsuse nr 120 kui haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ning volikogu kohustamist küsimuse uueks otsustamiseks. Ka antud juhul on otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud kohustamisnõudega. Kohus on ka antud asjas seisukohal, et volikogu otsus nr 120 ei riku kaebaja õigusi, sõltumata sellest, kas käsitleda volikogu otsust toiminguna või haldusaktina. Kaebajat ei saa vaba põlumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja ka maatüki nr P20 osas kanda, kuna kaebaja ei vasta vaba põllumajandusmaa saamise õigust omava isiku tingimustele. Ka maatükk P20 ei piirne kaebaja omandis olevate maadega, seega puuduks vastustajal õigus kaebajat vaba põlumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja nimekirja kanda. Kuna kaebuse esitaja õigusi volikogu otsus nr 120 ei riku ning kuna kaebajal puudub võimalus kohustamisnõudega oma eesmärki – saada maatüki nr P20 osas kasutusvaldus endale, saavutada, puudub vajadus hinnata vaidlustatud otsuse õiguspärasust. 6 Arvestades eeltoodut jätab kohus FIE Kalle Lehemets kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohtukulud
32. HKMS § 892 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtukulude väljamõistmise osas taotlust. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele (HKMS § 92 lg 7). Halduskohtu 10.veebuari 2010 otsusega mõistis kohus kaebuse esitajalt FIE Hardi Tarto kasuks välja kohtukulud summas 10 800 krooni ( 690,25 eurot). Kuna ringkonnakohtu otsusega halduskohtu 10.veebruari 2010 otsus tühistati, tuleb menetluskulude jaotus ka selles osas uuesti läbi vaadata. Kaebuse teistkordse läbivaatamise osas on kolmas isik esitanud taotluse välja mõista kaebuse esitajalt kohtukulud (õigusabikulud) summas 414 eurot. Kohus leiab, et kolmanda isiku taotlus on põhjendatud ning mõistab kaebuse esitajalt välja kolmanda isiku FIE Hardi Tarto kasuks kohtukulud kokku summas 1104,25 eurot. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 7