Obsah (8)

§ 423§ 371§ 436§ 392§ 370§ 187§ 67§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-06-9959 Tsiviilasi Vladimir Raš

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Maakohus selgitas hagejale, et korrektse nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks on hagejal võimalus pöörduda kvalifitseeritud õigusabi saamiseks advokaadibüroosse või juhul, kui hageja materiaalne olukord ei võimalda õigusabi eest tasuda, taotleda riigilt õigusabi ja vajadusel menetlusabi. Maakohus saatis hagejale ka vastavad blanketid. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. veebruari 2011 määrusega V. Raštšektajevi hagi OÜ Narva Hambapolikliinik vastu mittevaralise kahju ja tervisekahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel.

§ 371

lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 81 lg-d 1 ja 2 ei anna praegusel juhul hagejale nõudeõigust kostja vastu, eeldades hageja esitatud asjaolude õigsust. Seega ei seostu hagi ese (nõue) hagi aluseks olevate asjaoludega. Kuna hageja on koos hagiavaldusega ja ka hiljem kohtule esitatud menetlusdokumentidega esitanud hulgaliselt dokumente viitamata, millega ta millist asjaolu tõendada soovib, suureneb arusaamatus ja ebaselgus veelgi. Hageja poolt on 25.04.2007 esitatud hagiavalduses hagi aluseks olevad asjaolud on sarnased 25.04.2006 hagiavalduses esitatuga, kuid hagiavaldus on ka vastuoluline. Hageja nõuab tervisekahju hüvitamist. Kohus eeldab et hageja nõuab varalise kahju hüvitamist, kuid samas väidab hageja, et talle tagastati raha, mis oli kulunud ravi peale. Hageja seostab varalise kahju tekkimist hamba eemaldamisega, leides, et arsti ravi oli vastutustundetu, mille tagajärjel on hagejal tekkinud hingeline ja füüsiline valu, elutaseme langus, hüpertoonia, töövõimetus ning on toimunud materiaalsete võimaluste halvenemine.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta läbi vaatamata, kuna hagi ei ole selles osas esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. V. Raštšektajev esitas määruskaebuse, milles taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja Viru Maakohtu
2. veebruari 2011 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) pöördus hageja kostja poole XX. hamba ravimiseks. Kostja tegevuse tagajärjel tekkis ravitud hambas XXXX protsess, mille ravi ei ole võimalik. Kostja tegi ettepaneku hammast mitte 2 eemaldada, vaid oodata, kas tekivad veel probleemid. Kuna süvenesid muud terviseprobleemid ja saades teada, et need võivad olla põhjustatud XXXX, lasi hageja probleemse hamba eemaldada. Pärast avastati veel XX. hamba XXXX ning ka see hammas eemaldati. Probleem antud hammastega, selle tekkimine ning suutmatus antud probleeme lahendada, on otseses seoses kostja tegevusega või tegevusetusega. Eeltooduga on põhjustatud hagejale mittevaraline kahju, mis seisneb hagejale põhjustatud füüsilises ja hingelises valus ning kannatustes. Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja leiab, et eeltoodud kahju on põhjustatud kostjapoolsete diagnoosi- ja ravivigadega tervishoiuteenuse osutamisel. Eeltoodud üleelamisi soovib hageja tõendada lisaks esitatule enda vande all antud ütlustega ning lähedaste tunnistajatena ülekuulamisega. Asjaolu, et kostja on teinud ravi- ja diagnostikavigu, on tõendatud asjas kogutud materjalidega. Hageja on seisukohal, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole perspektiivitu ning võimaldab sisulist lahendamist kohtu poolt; 2) vajab tervisekahju kui varaline kahju täpsustamist ning täiendavate tõendite esitamist ja kogumist. Hageja on asunud vastavaid täiendavaid tõendeid koguma. Seega on ka kahju nõue perspektiivikas ja võimaldab sisulist lahendamist; 3) saab hageja nõuda nõuetele mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel, kuid lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 1044 lg 3 järgi vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Seega võib hageja esitada oma nõuded alternatiivselt. Seejuures tähendab hageja hüvitisnõude õigusliku aluse määramine nõude kvalifitseerimist, mis on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest.

Kui hageja ei ole oma nõuet selgelt määratlenud, peab kohus

§ 392

lg 1 p 1 järgi eelmenetluses selgitama hageja nõuet ning juhtima tähelepanu õigussuhte võimalikule õiguslikule kvalifikatsioonile. Sealhulgas peab kohus tulenevalt

§ 370

lg-st 2 selgitama välja ka selle, kas hageja järjestab võimalikud nõude alused või jätab kohtu valida, millisel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Puudub vaidlus selle üle, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel tervishoiuteenust. Kostja osutatud tervishoiuteenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi uuringutele. VÕS § 770 lg-st 1 tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja vastutab mh diagnoosi- ja ravivigade eest. Seega peab tervishoiuteenuse osutaja hüvitama patsiendile üldjuhul diagnoosi- ja raviveast tingitud kahju; 4) ei ole hageja õigusteadmistega isik ning on tänaseni esindanud ennast menetluses ise. Hageja ei valda ka eesti keelt ning on kasutanud tõlgi kaasabi. Eeltoodu on olnud takistuseks oma menetlusõigustest ja –kohustustest arusaamisel ning kohtunõuetest arusaamisel. Samuti on antud menetlus sisult keeruline. Seega on põhjendatud tühistada vaidlustatud maakohtu määrus ning jätkata menetlust, andes pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. OÜ Narva Hambapolikliinik vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Narva Hambapolikliinik palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 3 1) ei ole hageja määruskaebuses toonud välja põhjust, mille tõttu kaebetähtaeg ennistada tuleks. Hageja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 187

lg-st 6 tulenevalt ei vabasta riigi õigusabi taotlemine taotlejat selle menetlustoimingu tegemisest, mille jaoks õigusabi taotletakse. Hageja ei ole hagiavalduse tervikliku teksti kohtule nõutud tähtpäevaks esitanud, sealjuures ei esitanud hageja nimetatud tähtaja jooksul ka taotlust riigi õigusabi määramiseks.

§ 187

lg 6 kohaselt oleks hageja pidanud hagiavaluse tervikteksti kohtu määratud tähtajaks esitama vaatamata asjaolule, et hageja soovis taotleda ka riigi õigusabi. Menetlusabi taotleja kaitseks näeb

§ 187

lg 6 näiteks ette võimaluse puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja määramiseks, mitte aga tähtaja ennistamiseks.

§ 187

lg-st 6 tuleneb üheselt, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja jooksul ka menetlustoimingu. Hageja oli riigi õigusabi taotlemise võimalusest teadlik juba 21.06.2007 toimunud kohtuistungil, mistõttu puudub objektiivne põhjus, mis õigustaks hageja pöördumist kohtu poole taotlusega riigi õigusabi määramiseks alles 2011 jaanuaris, järgimata sealjuures menetlustoimingu tegemiseks kohtu poolt määratud tähtaega. Kui hageja oleks kaebetähtaja ennistamise vajadust määruskaebuses põhjendanud, siis oli ennistamise avalduse esitamise tähtaeg selle esitamise ajal, s.o 04.05.2011, möödunud

§ 67lg 2 järgi.

Isegi juhul, kui hageja põhjendaks tähtaja järgimata jätmist asjaoluga, et talle ei olnud määratud riigi õigusabi ning kaebetähtaja ennistamine sellisel alusel oleks võimalik, tuleb arvestada, et takistus menetlustoimingu tegemiseks langes ära 07.04.2011, mil hagejale määrati riigi õigusabi korras esindaja, taotlus kaebetähtaja ennistamiseks esitati aga alles 04.05.2011, st ligi kuu aega hiljem; 2) on käesoleval juhul endiselt poolte vahel toimuvas tsiviilasjas olukord, kus hageja nõudeid tuleb hinnata asjas esitatud kahe hagiavalduse pinnalt. Hagejale on antud tähtaeg oma seisukohtade konkretiseerimiseks, ent ta ei ole nimetatud võimalust kasutanud. Seega tuleb eeldada, et tegelikkuses ei ole hageja teadlikult soovinud oma seisukohti täpsustada. Seega peab hindama, kas esitatud hagiavaldused ja täiendavad seisukohad vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Kostja on seisukohal, et käesolevas vaidluses puudub hagi ese. 25.04.2007 hagiavalduse puhul puudub igasugune ese. Ebaselgeks jääb, milles seisneb hageja hinnangul tervisekahju. Kohus on õigesti täheldanud, et kuigi hageja on seda tähistanud kui „tervisekahju“, näikse hagiavalduse põhjendustest tegemist olevat pigem mittevaralise kahjuga. Tegemist on põhimõttelise erinevusega, mille alusel saab kostja esitada sisulisi vastuväiteid. Samas on määruskaebuses hakatud tervisekahju siiski sisustama kui varalist kahju. Arusaamatuks jääb, miks on vajalik siis mittevaralist kahju või tervisekahju tõendada vahetult enne istungit. Kui 25.04.2006 hagiavalduse puhul on mingilgi määral olemas hagi ese, st hageja näikse nõudvat mittevaralist kahju, on hagiavaldus niivõrd ebamäärane, et ka määruskaebuses esitatu põhjal on võimatu adekvaatseid õiguslikke argumente esitada. Määruskaebusest ei selgu, mis on see konkreetne tegevus või tegevusetus, mis kahju põhjustas. Märgitud ei ole, millega seoses hageja seob talle mittevaralise kahju tekitamist, kas valuga kahes hambas, neist ühe terveksravimisega, või ühe hamba eemaldamisega. Selgusetuks jääb, milles seisnevad probleemid hammastega. 25.04.2006 hagi ese ei seostu hagi aluseks olevate asjaoludega. Hagiavalduse peamine probleem seisneb hageja suutmatuses seostada oma n.ö kahju kostja tegevuse või tegevusetusega; 3) palub kostja jätta tähelepanuta määruskaebuses esitatud viited hageja õigusteadmiste puudumisele või tõlgi kasutamisele. Maakohus on käesolevas tsiviilasjas teinud kõik mõistlikult võimaliku hageja tegeliku tahte väljaselgitamiseks eesmärgiga tekitada olukord, kus hageja protsessuaalsed tahteväljendused vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, s.h eseme ja aluse selge väljendamine. Hageja on maininud riigi õigusabi poole pöördumist juba 2007 toimunud istungil. Hagejale on antud täiendav tähtaeg oma nõuete 4 täpsustamiseks. Hagiavaldus on ebaselge, kuna hageja ei ole suutnud välja tuua oma argumendid nt deliktistruktuuri või siis detailse kahjuarvestuse osas. Käesolevaks hetkeks on asjas esitatud nõuded ka õigusteadmisteta isiku jaoks raskesti jälgitavad. Täiendavalt jääb käesolevaks hetkeks endiselt arusaamatuks kahe hagiavalduse omavaheline seos. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 21. veebruari 2011 määruse ja saadab V. Raštšektajevi hagi OÜ Narva Hambapolikliinik vastu mittevaralise ja tervisekahju hüvitamiseks läbivaatamiseks maakohtule. 6. Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Vastavalt

§ 423

lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on perspektiivitu hagiga

§ 432lg 2 p-i 2 mõttes.

Maakohtu vaidlustatud määruses on märgitud, et hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellise seisukohaga. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas hageja hagi kostja vastu seoses tervishoiuteenuse osutamisega, s.o tegemist on tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva nõudega. Hagi alusena on hageja esitanud asjaolu, et ta on pöördunud kostja poole hammaste raviks, kuid seoses kostjapoolsete diagnoosi- ja ravivigadega tervishoiuteenuse osutamisel tekkis hambas XXXX protsess ning XXXX tingituna süvenesid omakorda teised terviseprobleemid. Lähtudes hagis märgitust on hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki (terviserikkest tuleneva kahju hüvitamine). Asjaolu, et kohtu väitel on esitatud hagiavaldus vastuoluline, ei anna alust asuda seisukohale, et ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.

1. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Vastavalt VÕS § 770 lg-le 1 tervishoiuteenuse osutaja vastutab üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel; terviserikkest tuleneva kahju peab sel juhul tõendama patsient. VÕS § 1044 lg 3 lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka käesolevas peatükis sätestatud alustel. Viidatud sätetest ei tulene, et tervishoiuteenuse osutaja vastutaks üksnes varalise kahju tekitamise eest, ning välistatud on vastutus mittevaralise kahju eest.
2. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid ega ka terviserikkest tulenevat kahju, kuid kohus ei saa jätta hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata tõendmatuse tõttu.

Kohus oleks võinud jätta nõude tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata. 5 Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 6 Viivi Tomson