Obsah (9)

§ 436§ 368§ 122§ 132§ 134§ 162§ 174§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse avalikult teatavaks 29. juunil 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on 30.04.2005.a. üldkoosoleku otsusega mittetulundusühingust välja arvatud.

1. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 2 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. MTÜS § 16 lg 3 kohaselt mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Vastavalt MTÜS § 16 lg 4 kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. MTÜS § 17 lg 2 kohaselt isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.
2. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – XXXG asutamislepingu kohaselt on nimetatud G asutatud 28.04.1997.a. ning hageja on olnud üks asutajatest (t/l 29). Nimetatud G on ümberkujundatud hooneühistuks 30.10.2007.a. üldkoosoleku otsuse alusel 27.12.2007.a. (t/l 32-35). Kohtule esitatud G XXX põhikirja p. 2.6 järgi võib liikme ühistust välja arvata ka juhatuse otsusega põhikirjas sätestatud kohustuste olulisel rikkumisel. Sellisel juhul tuleb välja arvatud liikmele välja arvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada (t/l 36-38). Kohtule esitatud eelpool viidatud põhikirja p. 2.4 sätestab ühistu liikme kohustused, millised on järgmised: 1) kinni pidama ühistu põhikirjast ja täitma juhtorganite otsuseid; 2) suhtuma hoolsalt ja heaperemehelikult ühistu ja ühistu liikmete varasse; 3) osalema juhatuse otsuse alusel ühistu eesmärgiliste tööde teostamisel ja maksude tasumisel; 4) hoidma ja kaitsma ühistu mainet. G 30.04.2005.a. üldkoosoleku protokolli p. 5 kohaselt on hageja välja heidetud G liikmetest (t/l 13-14). Protokolli põhjenduste kohaselt on hageja tekitanud kostjale kahju summas 3 594 krooni (omavoliliselt, seadusvastaselt ühendas kostja elektrivõrku kalasuitsutsehhi, märkustele vastab jämedalt, juhatuse esimeest V. Eilund’i süüdistas selles, et ta sundis seda tegema), kes on esitanud moraalse kahju hüvitamiseks pretensiooni summas 3 1 000 krooni, kokku ligi 13 500 krooni. Hageja peab 30 päeva jooksul nimetatud summa kostja kassasse hüvitama (t/l 14). Kohtule esitatud 05.05.2008.a. Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki kohaselt hageja ühistu liige ei ole ning liikmena nr. 32 on märgitud HÜXXX(t/l 32-35). Seega ei nähtu kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest, et hageja oleks käesoleval ajal HÜ XXX liige.
3. Kohus ei nõustu hagejaga selles osas, et antud juhul ei ole kostja üldkoosolek hagejat puudutavat otsust vastu võtnud. Kohtuistungil andsid tunnistajad SA ja VS ütlusi selle kohta, et hageja väljaarvamine ühistu liikmete hulgast oli üldkoosolekul arutamisel (t/l 203, 204). Samuti tuleneb hageja vande all antud seletusest, et liikmemaksu ei ole ta peale 2005.a. kostjale tasunud (t/l 181, 200). Seega on üldkoosolek hageja suhtes otsustuse teinud ning hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvanud.
4. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja väljaarvamine ühistu liikmete hulgast kooskõlas MTÜS ja kostja põhikirjas sätestatuga. Kohtule esitatud G üldkoosoleku 30.04.2005.a protokoll (t/l 13-14) ja hagejale kostja poolt 14.08.2009.a esitatud väljavõte samast protokollist (t/l 15-16) on vastuolulised. Nii on protokollis märgitud koosolekul osalenud liikmete arvuks 32 liiget, väljavõtte kohaselt viibis koosolekul 34 liiget. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on märkinud, et koosolekul osales 36 liiget (t/l 55). Samuti on protokollis märgitud, et otsuse poolt, millega heideti hageja välja G XXXliikmetest hääletas 30 liiget, vastu 1 ja erapooletuks jäi
5. Väljavõtte kohaselt anti nimetatud otsuse poolt 32 häält, erapooletud 2 häält ja vastuhääli ei olnud.
6. Kostja on asunud seisukohale, et hageja arvati ühistu liikmest välja põhjusel, et hageja rikkus ühistu põhikirja, mis kohustab heaperemehelikult suhtuma ühistu ja liikme varasse. Hagejale tehti ettepanek hüvitada tema poolt tekitatud varaline kahju, kuid ta keeldus sellest. Samuti on vastuoluline koosoleku otsus, kuivõrd kohtule esitatud G üldkoosoleku 30.04.2005.a. protokollist nähtub, et koosolek otsustas ette valmistada kõik dokumendid seotud hageja poolt tekitatud kahju osas alates 2000.a. aastast kuni 30.04.2005.a. Kokku ligi 13 500 krooni ning hagejale anti tähtaeg 30 päeva hüvitada GÜ XXX kassasse nimetatud summa. Sama otsusega on hageja ühistu liikmetest välja heidetud. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud otsused omavahel kooskõlas, kuivõrd sama otsusega on antud hagejale tähtaeg eelpool nimetatud summa tasumiseks ja arvatud hageja liikmete hulgast välja, kuivõrd kostja hinnangul on hageja tekitanud ühistule kahju summas 3 594 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks millal ja millises summas on kahju kostjale tekitatud, ega ka tõendeid, millest nähtub, et kahju on kostjale tekkinud hageja süül. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud 10.04.2000.a. akt ei saa olla aluseks hageja süü tuvastamisel (t/l 82, 83). Samuti ei ole nimetatud tõend piisav, mille alusel saab hagejale omistada kahju tekitavat käitumist kostja suhtes. Seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hageja oleks ühistu liikme kohustusi oluliselt rikkunud. Seetõttu on hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamine ebaseaduslik. Ka on kostja rikkunud põhikirja p. 2.6 ja MTÜS § 16 lg 3 sätestatut, kuivõrd kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks antud juhul hagejale viivitamatult kirjalikult otsuse tegemisest teatanud.
7. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 esimese lause järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Seega on aegumise esemeks nõue st õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Menetluslikud nõuded mingi asjaolu tuvastamiseks aegumisele ei allu. Käesoleval juhul palub hageja kohtul tuvastada, et ta on HÜ XXX liige st hagi eesmärk on tuvastada hageja ja kostja omavaheline õigussuhe. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.09.2008.a. otsuses nr 3-2-1-73-08 asunud seisukohale, et õigussuhte olemasolu tuvastamisele aegumist kohaldada ei saa, kuivõrd aegumisele allub üksnes õigussuhtest tulenev nõue. Seega ei ole käesoleval juhul hagi aegunud. 4
8. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb tuvastada hageja liikmelisus HÜ XXX alates 28.04.1997.a. Samuti tuleb kostjat kohustada esitama registrisse HÜ XXX liikmete uus nimekiri ja avaldus kande tegemiseks.
9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 122

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Kuivõrd hageja on esitanud kaks mittevaralist nõuet on käesoleva hagi hinnaks 3 190 eurot. Menetluskulude jaotamine 14.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja HÜ XXX kanda. 15.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 16. Kuivõrd hageja on 31.05.2011.a. kohtumäärusega vabastatud täiendava riigilõivu summas 159,77 eurot tasumisest, siis tuleb kostjalt

§ 190lg 3 alusel välja mõista riigilõiv summas 159,77 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank, nr. 221023778606 Swedbank AS, nr. 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2900078444. 17.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt

§ 179

lg 9 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Ann Meriluht Kohtunik 5