Obsah (4)

§ 12§ 59§ 62§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) tulenevaid õigusi ja menetlusreegleid. Maksuhaldur põhjendas teabe ja dokumentide esitamise vajadust ja kuivõrd maksuhaldur kontrollib OÜ Loodusmaja poolt käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud maksete arvestamise ja tasumise õigsust, siis on igati asjakohane kontrollida maksuhaldurini jõudnud informatsiooni, mille kohaselt maksti kaebuse esitaja isiklikult pangakontolt isikutele töötasu OÜ Loodusmaja tellimusel tehtud tööde eest. Kohus pidas asjakohatuks kaebuse esitaja väidet, nagu ei oleks maksuhaldur enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide küsimist pöördunud maksukohustuslase enda poole. Maksuhaldur tegi juba 15.10.2010 OÜ-le Loodusmaja korralduse nr 12.2-3/6583-1, milles kohustas maksukohustuslast andma teavet ja esitama kõik dokumendid, muuhulgas töötajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti tegi maksuhaldur 03.03.2011 OÜ-le Loodusmaja korralduse nr 12.2-3/6583-3, milles kohustas OÜ-d Loodusmaja esitama perioodi 01.01.2010 kuni 31.08.2010 kohta kõik asjassepuutuvad dokumendid. R. Lehes kui OÜ Loodusmaja juhatuse liige oli sellest teadlik. Kohus asus seisukohale, et kaevatav korraldus on motiveeritud ja arusaadav, korralduses väljendati selgelt, mis põhjusel isik välja kutsuti. Korraldus sisaldab viidet nii faktilistele kui õiguslikele alustele. Lisaks oli korralduses märgitud, et R. Lehesega leppis maksuhaldur telefonitsi 04.04.2011 kokku maksuhalduri juurde ilmumise aja ja koha. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, mille kohaselt maksuhaldur ei kaalunud võimalusi teabe saamiseks kaebaja suhtes vähemkoormaval viisil. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et pöördumine kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema suhtes maksumenetlus, ei kahjusta kolmanda isiku õigusi. Maksumenetlus on isiku jaoks koormavam menetlus kui temalt kolmanda isikuna teabe nõudmine. Käesoleval juhul rakendas maksuhaldur kaebuse esitaja suhtes vähem koormavat abinõud, nõudes temalt vaidlusaluse korraldusega teavet kui kolmandalt isikult. Kohus leidis, et kaevatav korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS-i) §-des 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Maksuhaldurile on

§ 12

kohaselt seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel.

§ 59

lg 1 kohaselt maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Käesoleval juhul pidas maksuhaldur vajalikuks kutsuda kaebuse esitaja kui kolmas isik maksuhalduri ametiruumidesse, kus temalt saadud andmeid oli võimalik koheselt kontrollida maksuhalduri kasutuses olevate andmebaaside abil ning esitatavate dokumentide ülevaatamise käigus tekkivatele küsimustele viivitamatult selgitusi saada.

1. R. Lehese esitatud apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu 28.10.
2. a otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebaja märgib, et halduskohus ei määratlenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-s 1 toodud tähtaega ega andnud võimalust omapoolsete avalduste ja dokumentide esitamiseks. Peale nõusoleku andmist asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses 04.08.
3. a e-kirjaga oli järgmine menetlusdokument, mille kaebaja kohtult sai, vaidlustatav kohtuotsus. Kaebaja leiab, kohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustunud kaebuses esitatud väidetega. Põhjendamiskohustuse rikkumine on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Kohus on rikkunud materiaalõigusnormi, asudes ebaõigele seisukohale, et vastustajal oli õigus nõuda kaebajalt kogu informatsiooni ja dokumentatsiooni, mida korraldusega nõuti. Kaebaja ei nõustu sellega, et eranditult kõik tema kontod ja nendel üle poole aastase perioodi vältel toimunud kanded on OÜ Loodusmaja maksemenetluses tähtsust omavad. Kaebaja ei pea vastavat korraldust õiguspäraseks. 2 Kaebaja märgib, et asjaolu, et ta on ka OÜ Loodusmaja seadusjärgne esindaja, ei vabasta maksuhaldurit kolmanda isiku teavitamisest sellest, kas ja millal on informatsiooni saamiseks pöördutud maksukontrolli adressaadi poole. Kaebaja on seisukohal, et vastustajal olnuks võimalik saada teda huvitavat informatsiooni ka krediidiasutuselt.
4. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. MTA Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab, et taotlus tühistada halduskohtu 28.10.
5. a otsus on põhjendamatu. Halduskohus on kohaldanud ja hinnanud materiaal- ja menetlusõiguse norme õigesti. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus ei määratlenud TsMS § 403 lg-s 1 toodud tähtaega ega andnud võimalust omapoolsete avalduste ja dokumentide esitamiseks. Vastustaja märgib, et nähtuvalt nii talle kui kaebajale saadetud meilist, on kohus saatnud 07.09.
6. a määruse ka kaebaja e-posti aadressile, mille kaebaja ise märkis nii edasikaebusel kui ka kaebusel. Nimetatud määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 24.10.2011 esitada omapoolseid täiendavaid tõendeid ja dokumente, mida kaebaja ei teinud. Vastustaja märgib, et

§ 62

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemist kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Oluline on seejuures asjaolu, et nõutavad dokumendid peavad olema maksuhaldurile vajalikud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Maksuhaldur on vaidlusaluse korralduse puhul täitnud haldusakti põhjendamise nõudeid ja selgitanud selle andmise faktilist alust ning viidanud õiguslikule alusele. Füüsilise isikuna on kaebajal võimalik ise otsustada, kuidas ta oma pangaarvet kasutab. Samas peab arvestama sellega, et teda võidakse kohustada esitama maksuhaldurile pangakonto väljavõtet. Maksuhalduril on maksusaladuse hoidmise kohustus, mis välistab kaebaja eraeluliste andmete avaldamise ja see, et kaebaja poolt andmete avaldamine talle selles suhtes negatiivseid tagajärgi tooks. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on teabe ja dokumentide nõudmine perioodil 01.01.2010 – 31.08.2010 seotud kaebaja enda tegevusega ja otseselt seotud kontrolli mahu ja eesmärgiga. Vastustaja märgib, et kuna käesoleval juhul nõutakse kaebajalt tema isiklike pangakontode väljavõtteid, siis on õigustatud maksuhalduri pöördumine esmalt isiku enda poole. Antud korralduses sisaldus viide selle andmise õiguslikule alusele ja motiveering, mistõttu ei olnud korralduse mittetäitmiseks alust. Vastustaja leiab, et R. Lehes kui OÜ Loodusmaja juhatuse liige oli ilmselgelt teadlik 15.10.2010 ja 03.03.3011 tehtud korraldustest. Kuna vaidlusaluse korraldusega kohustas maksuhaldur kaebajat esitama tema isiklike pangakontode väljavõtteid, siis on igati õigustatud ja otstarbekas pöörduda kaebaja kui kolmanda isiku poole, mitte nõuda väljavõtteid OÜ-lt Loodusmaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.
2. a otsus muutmata. Halduskohus on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ning ei ole otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust ega ka muid menetlusnorme, mis tingiks vaidlustatud otsuse tühistamise ja samale kohtule arutamiseks tagasi saatmise.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt ei määratlenud halduskohus kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg-s 1 toodud tähtaega, millega ei andnud kaebajale võimalust omapoolsete avalduste ja dokumentide esitamiseks. 3 Esmalt märgib ringkonnakohus, et
4. a reguleeris haldusasja lahendamist kirjalikus menetluses ka HKMS § 201, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja viide TsMS § 403 lg-le
5. HKMS § 201 lg 1 sätestas, et kohus võib asja lahendada ilma seda kohtuistungil arutamata, kui kõik menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab kohus tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente, samuti otsuse teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 33) ongi halduskohus 07.09.2011 teinud määruse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja andnud selles menetlusosalistele tähtaja 24.10.2011 vajadusel täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks, tehes samas määruses teatavaks ka kohtulahendi kuulutamise aja 28.10.
6. See määrus on nii kaebajale kui vastustajale välja saadetud e-maili teel 07.09.2011 (tl 34) ning kaebajale saadeti see samal aadressil XXXX, millelt kaebaja esitas halduskohtule kaebuse ja ka edaspidi kohtuga suhtles ning talle saadetud kirju ja määrusi varasemalt kätte sai (tl 3, 5, 13-14, 20, 32, 40). Samalt aadressilt on kaebaja saatnud 28.11.2011 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu 28.10.
7. a otsuse peale ning edaspidi ringkonnakohtuga suhelnud (tl 45, 57). Seega oli halduskohus asja kirjalikus menetluses läbi vaadates järginud HKMS § 201 lg 1 nõudeid, andes menetlusosalistele võimaluse kuni 24.10.2011 esitada omapoolseid täiendavaid tõendeid ja dokumente. Otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks halduskohtule tagasisaatmise aluseks ei ole antud juhul ka asjaolu, et toimikus ei ole kaebaja kinnitust 07.09.
8. a määruse kättesaamise kohta. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 28 lg 5 ja 6 nägid ette, et menetlusosalistele tuleb kätte toimetada kohtuotsused, täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud menetlusosalisi puudutavad kirjalikud määrused võis kohus menetlusosalisele teatavaks teha kohtu valitud viisil. Põhimõtteliselt sama sätestasid ka TsMS § 306 lg 5 ja 310 lg
9. Halduskohtu 07.09.
10. a määrus ei olnud täitedokument ega edasikaevatav määrus ning HKMS § 201 lg 1 järgi tuli kohtul sellisest määrusest menetlusosalistele teatada, mitte seda kätte toimetada, mistõttu võis halduskohus selle iseenesest saata ka menetlusosalise e-mailile, mille abil menetlusosaline kohtuga senini suhtles ja eeldada, et menetlusosaline sai sellest määrusest teada isegi siis, kui ta ei saatnud kohtule määruse kättesaamise kohta kinnitust. Kuna kaebaja suhtles nii enne 07.09.2011 kui ka pärast seda kohtutega samal e-maili aadressil, siis puudub ringkonnakohtul alus arvata, et ühte kohtu poolt saadetud määrust ei saanud kaebaja samalt aadressilt millegipärast kätte.
11. Alusetud on ka kaebaja väited, mille kohaselt on halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel kohaldanud ja sisustanud valesti

-i sätteid.

§ 61

lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.

§ 62

lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt 4 isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang.

§ 62lg 3 kohaselt esitatakse dokumendid maksuhalduri ametiruumides.

9. Seega on maksuhalduril õigus kolmandatelt isikutelt dokumente nõuda ja seejuures on oluline asjaolu, et nõutavad dokumendid oleksid maksuhaldurile vajalikud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vaidlusaluses korralduses on maksuhaldur teabe ja dokumentide esitamise vajadust põhjendanud järgnevalt: „Maksuhaldurile teadaolevalt on R. Lehese (OÜ Loodusmaja juhatuse liige) isiklikult pangakontolt tehtud väljamakseid isikutele, kes tegid kontrollitaval perioodil tööd OÜ Loodusmaja tellimusel.“ Kuna maksuhaldur kontrollis esmalt OÜ Loodusmaja poolt käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud maksete arvestamise ja tasumise õigsust, siis oli igati asjakohane kontrollida ka maksuhaldurini jõudnud informatsiooni, mille kohaselt maksti kaebuse esitaja isiklikult pangakontolt isikutele töötasu OÜ Loodusmaja tellimusel tehtud tööde eest. Lisaks sellele on maksuhaldur vaidlustatud korralduses täitnud haldusakti põhjendamise nõudeid, viidates korralduse andmise õiguslikule alusele ja selgitades piisavalt ka korralduse andmise faktilist alust. Samuti pidi füüsiline isik, kes teeb enda pangaarvelt väljamakseid isikutele, kes tegid maksuhalduri poolt kontrollitaval perioodil tööd OÜ Loodusmaja tellimusel, et varjata äriühingu maksukohustust, arvestama asjaoluga, et teda võidakse kohustada edastama maksuhaldurile oma pangakonto väljavõtted. Samas on maksuhalduril maksusaladuse hoidmise kohustus, mistõttu ei ole eriti tõenäoline see, et maksuhaldur asuks pangakonto väljavõtete alusel avaldama kaebaja eraelulisi andmeid ning seega tooks pangakonto väljavõtete esitamine kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et maksuhaldur peab pangakonto väljavõtete saamiseks pöörduma kohe krediidiasutuse poole.

§ 61

lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Seega, kuna tegemist on kaebaja kui kolmanda isiku isikliku pangakonto väljavõttega, siis on õigustatud selle esitamise nõudmine kõigepealt kaebajalt kui kolmandalt isikult endalt ning juhul, kui kaebaja ise keeldub pangakonto väljavõtte esitamisest, on maksuhalduril õigus pöörduda krediidiasutuse poole.

1. Mis puudutab kaebaja kui OÜ Loodusmaja juhatuse liikme teavitamise vajadust sellest, kas ja millal on maksuhaldur pöördunud informatsiooni saamiseks äriühingu enda poole, siis nähtub asja materjalidest, et maksuhaldur tegi juba 15.10.2010 OÜ-le Loodusmaja korralduse nr 12.2-3/6583-1, milles kohustas maksukohustuslast andma teavet ja esitama kõik dokumendid, muuhulgas töötajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti tegi maksuhaldur 03.03.2011 OÜ-le Loodusmaja korralduse nr 12.2-3/6583-3, milles kohustas OÜ-d Loodusmaja esitama perioodi 01.01.2010-31.08.2010 kohta kõik asjassepuutuvad dokumendid. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et seega pidi R. Lehes, kui OÜ Loodusmaja juhatuse liige, olema enne 04.04.
2. a korralduse tegemist ka ilma täiendava teavitamiseta teadlik sellest, et esmalt on maksuhaldur töötajatele tehtud väljamakseid puudutavas osas nõudnud teabe esitamist ka äriühingult endalt.
3. Lisaks eeltoodule on

§ 61

tõlgendamist käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium oma lahendites haldusasjades nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11 ja 3-3-1-26-11 ja neis väljendatu kohaselt on

§ 61

lg-s 2 sätestatud piirav tingimus menetluslik, nähes ette toimingu, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on samuti igati sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. 5

§ 61

lg-s 2 sisalduv piirang ei eelda, et kolmandalt isikult saab nõuda dokumente üksnes siis, kui täpselt samasuguse nõudega on varasemalt pöördutud maksukohustuslase poole.

§ 61

lg 2 piirangut tuleb mõista nii, et kolmas isik ei saa olla primaarne tõendi allikas, kuid olukorras, kus varasemalt maksukohustuslaselt kogutud informatsioonist selgub, et maksustamise seisukohalt vajalike asjaolude kindlakstegemiseks valdab dokumente ainult kolmas isik, siis on sellises olukorras kolmanda isiku poole pöördumine igati õigustatud. Ebaõige oleks eeldada, et kolmanda isiku poole pöördumise juhtumitel on maksuhalduril õigus temalt nõuda vaid selliseid dokumente, mida valdab ka maksukohustuslane.

§ 62

lg 1 ei seo nõutavate dokumentide ja asjade ringi, mis on vajalikud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, üksnes selliste dokumentide ja asjadega, mida valdab kolmanda isiku kõrval paralleelselt maksukohustuslane. Juhul kui konkreetseid dokumente valdab eelduslikult ainult kolmas isik, siis oleks põhjendamatu nõuda esmalt dokumente maksukohustuslaselt, sest see ei viiks soovitud tulemuseni. Kuivõrd vaidlusaluse korraldusega nõutakse andmeid, mille olemasolu maksukohustuslasel (OÜ-l Loodusmaja) eeldada ei saanud, siis oli igati põhjendatud korralduse tegemine kaebajale kui kolmandale isikule ning see on kooskõlas ka

§ 61

lg 2 ja

§ 62lg 1 eesmärgiga.

Samuti on vaidlustatud korralduse põhjenduses korralduse adressaadilt nõutava teabe ja dokumentide seos läbiviidava kontrollimenetlusega (kontrolli mahu ja eesmärgiga) selgelt ära toodud ja üheselt mõistetav. Maksuhaldur on korralduses näidanud, millistel kaalutlustel on vajalik R. Lehese poole pöörduda. R. Leheselt nõutavad andmed võimaldavad OÜ-lt Loodusmaja ja kolmandatelt isikutelt saadud andmete usaldusväärsust kinnitada või ümber lükata, mistõttu on R. Leheselt nõutavad andmed maksumenetluse eesmärgiga selgelt seotud. Korraldusega nõutud andmed on ka vajalikud kontrollitava isiku (OÜ Loodusmaja) maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning korraldusega nõutud teabe andmine ja dokumentide esitamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul kolmandale isikule põhjendamatult koormav. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk