← Eesti

2-12-22548/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-22548 Tsiviilasi Johannes Toom`i taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. juuni 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Johannes Toom`i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Johannes Toom (IK: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. juuni 2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud Jätta kõik menetluskulud Johannes Toom´i kanda. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
  4. Johannes Toom esitas
  5. mail 2012 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovis advokaadi abi enda esindamisel haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, samuti nõustamist ning abi õigusdokumendi koostamisel. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi taotlejale vajalik seoses õigusvastase volikogu määrusega, millega on raske puudega isiku hooldajale toetuse maksmine lõpetatud, kuna lõpetatud on taotleja hooldaja staatus. Riigi õigusabi on vajalik, kuna halduskohus ei ole suuteline keerulist sotsiaalprobleemi menetlemiseks vormistama. Tartu Maakohus edastas taotluse kirjaga Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus jättis J. Toome taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks haldusasja nr 3-12-734 menetluses
  6. mai 2012 määrusega rahuldamata ning edastas J. Toome taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks haldusmenetluses isiku esindamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks Tartu Maakohtule läbivaatamiseks.
  7. Tartu Maakohus keeldus
  8. juuni 2012 määrusega J. Toomele riigi õigusabi andmast. Määruse põhjendustes leidis kohtunikuabi, et riigi õigusabi taotluses toodud probleemi kirjeldus hõlmab Tartu Halduskohtus menetluses olevat kohtuasja. Selles kohtuasjas soovib avaldaja vaidlustada õigusvastase volikogu otsuse, milles otsustati lõpetada raske puudega isiku hooldajale toetuse maksmine ja lõpetati tema hooldajastaatus. Tartu Halduskohus on RÕS § 7 lg 1 p-le 1 toetudes jätnud J. Toome taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt rahuldamata, sest taotluse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohus on märkinud, et kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule mitmeid halduskaebusi, mille on kaebaja ise koostanud ning mida kohus on menetlenud. Ka juba esitatud haldusasjas esitatud kaebus on kohtule arusaadav, kuid antud asjas pidas kohus vajalikuks kaebust täpsustada, mida ka kaebaja tegi. Halduskohus on ka taotlejale selgitanud, et kohus ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, kohaldamisele kuuluva seaduse märgib kohus. Halduskohtumenetluses on uurimisprintsiip, mis tähendab, et kohus ise aitab kaebajal välja selgitada kaebaja tegelikku tahet, mis aitaks kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist. Võru kohtumajale esitatud riigi õigusabi taotluses soovib avaldaja riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses, isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks ning muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Probleem, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse on samalaadne juba halduskohtus menetluses oleva kohtuasja kirjeldusega. J. Toom on halduskohtus menetluses olevas kohtuasjas teinud täiendusi ja halduskohtul on võimalik kohtuasja lahendama asuda. Riigi õigusabi saamiseks toodud põhjendus, et halduskohus ei ole suuteline keerukat sotsiaalprobleemi menetluseks vormistama ei saa olla tõepärane. Kohtunikuabi on kohtu infosüsteemist tuvastanud, et J. Toom on korduvalt enda nimel esitanud halduskaebusi ja sellest saab mõistlikult järeldada, et ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtunikuabi, et riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda, sest taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, tal on halduskohtumenetluses osalemiseks kogemused ja halduskohtumenetluses on uurimisprintsiip, mille käigus kohus ise aitab kaebajal välja selgitada kaebaja tegelikku tahe MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  9. J. Toom esitas Tartu Maakohtu
  10. juuni 2012 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudub Võru linnas sotsiaalvaldkonnas tegutsevatel inimestel erialane kõrgharidus, mistõttu on vajalik koostada dokument seaduse ühtlasemaks ja ühetaoliseks kohaldamiseks; 2) puudub Võrus efektiivne võimalus kaebuse lahendamiseks vaidemenetluses, mistõttu pole võimalik lahendada asja haldusmenetluses; 2 3) on eelnenud olukorra ennistamiseks vajalik teha haldustoiminguid ning nende tegemiseks vajab avaldaja õigusabi; 4) Tartu Halduskohus on kaebuse menetlusse võtmisega venitanud kuni kohtuniku puhkuseni.
  11. juuli 2012 määrusega ennistas maakohtu kohtunik J. Toomile määruskaebuse esitamise tähtaja ja luges määruskaebuse esitatuks tähtaegselt. Kohtunik jättis kohtunikuabi
  12. juuni 2012 määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgi maakohtule. Asja materjalide kohaselt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Tartu Halduskohtus Võru Linnavolikogu ja Võru Linnavalitsuse haldusaktid seonduvalt kaebaja hooldajastaatuse lõpetamisega A.V. ja S.M.V. suhtes (haldusasi nr 2-12-734). Nimetatud asjas otsustas halduskohus jätta määruskaebuse esitajale riigi kulul õigusabi võimaldamata, kuna ta saab ise enda õiguste kaitsmisega halduskohtumenetluses hakkama. Määruskaebuse esitaja ei ole rahul Tartu Halduskohtu tegevusega asja menetlemisel, eelkõige ei ole ta rahul asja menetlemise kiirusega. Just halduskohtumenetluse probleemistik, eelkõige halduskohtuniku puhkus, oli põhjuseks esitada määruskaebus käesolevas asjas ja teha seda hilinenult. Taotlusest ja määruskaebusest ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks peale eelkirjeldatud probleemi, mida menetleb Tartu Halduskohus haldusasjana nr 2-12-734, veel muid probleeme, mille lahendamiseks vajaks ta riigi õigusabi haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisel või muud õigusnõustamist ja esindamist. TsMS § 181 lg 3 kohaselt isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. J. Toom saab oma õigusi kaitsta halduskohtumenetluses. Seetõttu tuleb J. Toomile keelduda riigi õigusabi andmisest tema
  14. mai 2012 taotluse alusel osas, milles Tartu Halduskohus edastas taotluse Tartu Maakohtule läbivaatamiseks.
  15. TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa määruse peale edasi kaevata. Üllar Roostoja Viivi Tomson 3 Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.