KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-3809 Tsiviilasi TTosaühingu (lik

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb 2 2-12-3809 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Osaühingu (edaspidi OÜ) TT seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 24.05.2012 Harju Maakohtule avalduse OÜ TT pankroti väljakuulutamiseks. 03.02.2012 on esitatud pankrotiavalduse täiendamise avaldus. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgniku likvideerimismenetluses õnnestunud täita võlgniku kohustusi, mistõttu kohtule on esitatud võlgniku pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varaks on pangakontol olev raha summas 0.12. eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 30 105.81 eurot, suurimaks täitmata kohustuseks on maksuvõlgnevus summas 16 832.70 krooni. Võlgnikul on alates 2007. a puudunud aktiivne majandustegevus. 03.03.2011 alustati võlgniku likvideerimismenetlust. 2012. a alguseks selgus, et võlgnik ei suuda oma kohustusi olemasoleva vara arvelt täita. Võlgniku 2009. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 237 814 krooni (15 199.08 eurot), 2010. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 11 957 krooni (764.19 eurot). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele alates 2009. a. 3 2-12-3809 Seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 197 572 krooni (-12 627.15 eurot) ja seisuga 31.12.2010 oli võlgniku omakapital – 27 583 krooni (- 1 762.88 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 30 105.81 eurot ja võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks, siis on võlgnik

§ 1lg 3 kohaselt maksejõuetu.

Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Ajutine pankrotihaldur on nõustunud, et võlgniku likvideerija poolt välja toodud põhjused – kohustuste maht ületab varasid; ei ole suudetud sõlmida müügilepinguid majandustegevuse jätkamiseks; emaettevõtja TLL aktsiaselts ei anna täiendavaid finantsinvesteeringuid võlgniku kohustuste täitmiseks – on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Täiendavalt on ajutine pankrotihaldur leidnud, et võlgnik tegutses ajavahemikul

1. a –
2. a kahjumlikult, kuna võlgniku äriidee ei töötanud ja seetõttu ei tekkinud kliendibaasi. Ajavahemikus 12.12.2008 – 05.04.2010 on võlgniku pangakontolt tehtud väljamakseid vaid juhatuse liikmele, kokku summas 9 103.13 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kujunenud olukorras oleks pidanud tegema ettevõttes koheseid muudatusi, mitte maksma välja juhatuse liikme tasusid ja jätta täitmata maksukohustused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks tulnud olukorras, kus ettevõtte tegevus ei käivitunud, alustada likvideerimismenetlust. Samuti leiab ajutine pankrotihaldur, et ettevõttes, mis tegeleb üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüügiga, on äärmiselt oluline, et juhatuse liikmel oleksid vastavad eriteadmised, sest vastasel juhul ei oska ta tehnikaga ümber käia ja leida kliente, mille tulemusel ettevõtte tegevus ei käivitu ja kasumit ei teenita. Samuti on oluline juhi majanduslik suutlikkus. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuseks on võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Alates
3. a on puudunud võlgniku aktiivne majandustegevus, alates
4. a on võlgniku majandustegevuse tulemuseks kahjum. Vaatamata majandustegevuse puudumisele on võlgniku juhatuse liikmele ajavahemikus
5. a oktoober kuni
6. a aprill välja makstud juhatuse liikme tasu kokku summas 9 103.13 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus puudus võlgniku majandustegevus ja tulu ning võlgnik pidi väljamakseteks laenu võtma, on võlgniku juhatuse liige endale töötasu väljamaksmisel rikkunud lojaalsuskohustust. Võlgniku juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et võlgniku juhatuse liige on võlgniku arvelt endale töötasu väljamaksmisel lähtunud isiklikest huvidest, mitte võlgniku huvidest. Samuti on võlgniku juhatuse liige rikkunud maksude maksmise korraldamise kohustust, kuna on jätnud endale töötasu väljamaksmisel tasumata alates
7. a tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Võlgniku poolt tasumata maksud ja nendelt arvestatud intressi võlgnevus on kokku 16 832.70 eurot. KarS § 384 lg 1 kohaselt on süütegu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on
8. a pärast võlgniku muutumist maksejõuetuks rikkunud lojaalsuskohustust ja maksude maksmise korraldamise kohustust, mille tõttu on vähenenud võlgniku maksevõime võlgnikule suurenenud kohustuste – võetud 4 2-12-3809 laenude ja tasumata maksukohustuste – tõttu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgnikul on puudunud aktiivne majandustegevus alates
9. a. Seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 197 572 krooni (-12 627.15 eurot) ja seisuga 31.12.2010 oli võlgniku omakapital – 27 583 krooni (- 1 762.88 eurot). Võlgniku 31.12.2008 seisuga bilansi kohaselt vastas võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
10. a. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 25.01.
11. Kuna võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
12. a kestel, siis tekkis võlgniku juhatuse liikmel ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajal pankrotiavalduse esitamise kohustus, mida võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud tarvitusele võtma ÄS § 176 abinõud. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koos koosoleku kokku juhatus. Võlgniku omakapital ei vast ÄS § 136 nõuetele alates 2009.a. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatus oleks kokku kutsunud osanike koosoleku seoses sellega, et omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. KarS § 380 kohaselt on osanike koosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmine, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna TTOÜ omakapital ei ole alates
13. a vastanud ÄS § 136 nõuetele ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks ÄS § 176 sätestatud osanike koosoleku kokku kutsunud. Osanike koosoleku kokkukutsumine olukorras, kus äriühingu omakapital ei vasta nõuetele, on oluline osanike jaoks, sest sellel koosolekul on osanikel võimalik vastu võtta oma investeeringutesse puutuvaid otsuseid, s.h võtta tarvitusele abinõusid äriühingu maksejõuetuse ennetamiseks. Võlgniku juhatuse liige eelnimetatud osanike koosolekut kokku kutsunud ei ole ja on sellega jätnud osanikud võimaluseta võtta tarvitusele abinõusid võlgniku maksejõuetuse ennetamiseks ja oma investeeringute kaitsmiseks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine olukorras, kus omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele, on süütegu, on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Pankrotivara üheks moodustamise aluseks on vara tagasivõitmine või –nõudmine.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele 5 2-12-3809 otsusele. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud lojaalsuskohustust ja on tasunud pärast võlgniku muutumist maksejõuetuks võlgniku arvel endale töötasu kokku summas 9 103.13 eurot. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 15.03.2012 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta OÜ TT pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l TT ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ TT pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 6