Obsah (4)

§ 1059§ 103§ 127§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-11887 Tsiviila

§-le

1. V ehitise aluse maa omanikud vastutavad tekitatud kahju eest solidaarvõlgnikena ning hagejal on õigus endal valida, kelle vastu ta nõude esitab. Kostja on V kinnistu üks kaasomanikest. Kostja vabaneb vastutusest ainult siis, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
2. Kostja seisukohtadele vastu vaieldes leidis hageja, et

§-s 1059 vastutust välistavaid asjaolusid esinenud ei ole. Lumesadu Eestis jaanuarikuus ei saa pidada erakordseks asjaoluks. Hagejat ei kahjustanud mitte lumesadu, vaid katuselt anna langenud lume ja jää kogum. Katuse puhastamine ja lume ning jää eemaldamine on kostja mõjupiirkonnas. Hageja võimalik hooletus sõiduki parkimisel kostja vastutust ei välista. Kostja viidatud lumesadu polnud 11.01.2012.a erakordne, kuna esitatud andmete kohaselt jäi sademete hulk 1,1 ja 2,7 mm/h vahele. Ilm ei läinud sulale vahetult pärast lumesadu, vaid püsis 0,1 plusskraadi ja 1 plusskraadi vahel. Kostja väited selle kohta, et ta üritas leida lume puhastamiseks spetsialiste, on paljasõnalised ja tõendamatud. Kostja oleks saanud kahju ära hoida ka parkimisala märgistamise ning piiramisega. Kostja oleks pidanud piirded või märgistuse välja panema enne, kui autod maja juurde parkisid. Maja ees parkimine on laialt levinud. Kostja ei palunud hagejal oma auto asukohta muuta. Kahjustada saanud auto ei olnud pargitud vastu maja seina. Asjaolu, kas hageja parkis või ei parkinud sõiduki lubatud kohta, ei oma

§ 1059mõistes tähendust.

Liiklusseaduse § 139 kohaselt on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil õigus teha trahvi kõnniteel parkimise eest, kuid kohal käinud munitsipaalpolitsei hagejat ei trahvinud ega juhtinud tähelepanu sellele, et auto on pargitud kõnniteel. Asjaolu, et V elanikel on parkimiskohad maja taga, ei oma hageja nõude seisukohalt tähtsust.

1. Kohtule 28.05.2012.a esitatud seisukohtades selgitas hageja, et kuna tema auto kapott sai kahjustada, ostis hageja kasutatud, kuid heas korras oleva Citroëni kapoti. Ostetus kapott oli hall ja seda tõendab V OÜ arve. Hageja sõiduk oli punast värvi, mistõttu hageja pöördus OÜ B poole, kes värvis kapoti punaseks ja teostas kahjustatud kapoti eemaldamise ja uue pealemonteerimise, samuti seadistustööd. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et tegemist on õnnetusjuhtumiga. Vahetult enne õnnetust oli erakordselt suur lumesadu. Kohe pärast lumesadu läks ilm sulale ja mõne tunni jooksul toimus lumevaring. V hoonel on plekk-katus ja 45 kraadine katusekalle. Katust on võimalik puhastada kas tõstukiga või erivarustust ja oskusi omavate spetsialistidega. Kuna sellel päeval oli erakordselt suur lumesadu, oli väga keeruline leida kohaselt vastavat tehnikat või spetsialisti.
3. Hageja sõiduk oli pargitud praktiliselt vastu maja seina, mis ei võimaldanud katuselt lume puhastamist korraldada ega paigaldada hoiatavaid piirdeid. Seda sai teha alles järgmisel päeval, kui autod maja ees enam ei parkinud. Kostja ei olnud nõus kahju hüvitama, sest sõiduk oli pargitud sunna, kuhu ei olnud lubatud. Ala, kus sõiduk parkis, on kõnnitee. Seal parkida ei tohi, sest puudub vastav liikluskorraldusvahend liiklusseaduse § 20 lg 4 p 3 alusel. Kõigile korteriomanikele kuulub parkimiskoht hoone sisehoovis. Selline parkimiskoht on ka hagejal, kes on Vkorteri 8 üürnik. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
5. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja on V hoone üks kaasomanikest; 2) hagejale kuulub sõiduk Citroën, registrimärgiga XXX; 3) hageja parkis talle kuuluva sõiduki 11.01.2012.a V hoone ees; 4) 11.01.2012.a kell 15:00 kukkus hageja sõidukile V hoone katuselt alla lumi ja jää; 5) 11.01.2012.a kell 15:27 fikseeris juhtunu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrull, kes fotografeeris sündmuskohta; 6) V hoone katuselt alla sadanud lumi ja jää kahjustasid hageja sõidukit, tekitades hagejale kahju summas 312 eurot; 7) hageja esitas kostjale kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude, kuid kostja oli kohtuväliselt valmis hüvitama hagejale vaid 100 eurot.
6. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju. Hageja on kostja vastu nõude esitamisel tuginenud

§-le 1059. Kostja vaidles hagejale vastu ja leidis, et vahetult enne õnnetust toimus suur lumesadu, misjärel läks ilm sulale ja toimus lumevaring. V hoone plekk-katust saab selle kalde tõttu puhastada vaid tõstukiga ja erivarustust omavate spetsialistidega, kuid erakordselt suure lumesaju tõttu oli õnnetuse päeval väga keeruline spetsialiste leida. Samuti leidis kostja nõudele vastu vaieldes, et hageja sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohta – maja ette kõnniteele, vahetult vastu maja seina. Elanikele ettenähtud parkimiskohad asuvad elamu sisehoovis. Hageja leidis omakorda, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud neid asjaolusid, milliste kohaselt oleks tal

§ 1059alusel võimalik vastutusest vabaneda.

11.01.2012.a erakordset lumesadu ei toimunud ja ilm ei läinud sulale pärast lumesadu. Spetsialistide otsimist sellel päeval ei ole kostja tõendanud. V elamu ees parkimine on laialt levinud ja kostja ei paigaldanud sinna mistahes parkimist keelavaid piirdeid. Auto ei olnud pargitud vastu maja seina ning parkimisega seonduv ei vabasta kostjat vastutusest. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei teinud hagejale trahvi ebaõige parkimise eest ega pööranud sellele isegi tähelepanu. 13. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudele on põhjendamatud ja tõendamata.

§ 1059

näeb ette, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Seega tuleneb antud sättest, et kostja maja omanikuna vabaneb vastutusest vaid siis, kui kahju on põhjustanud vääramatu jõud või kannatanu tegevus. 14. Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et kannatanu tegevus

§ 1059

mõistes tähendab üksnes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist (RK TKo 31.05.2007.a nr 3-2-1-54-07, p 10). Seega ei saa kostja vastutusest vabanemiseks viidata sellele, et hageja ei parkinud sõidukit selleks ettenähtud kohta või sõiduk asus elamule liialt lähedal. Kohus leiab, et antud kostja vastuväited on ka tõendamata. Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk 8-10, lk 42, lk 60) nähtub, et lisaks hageja sõidukile oli maja ette pargitud ka teisi sõidukeid ning selline parkimine jätkus pärast õnnetusjuhtumi toimumist. Parkimist keelavaid liikluskorralduse vahendeid maja ette paigaldatud ei ole (foto toimiku lk 42). Kostja poolt kohtule esitatud fotolt nähtub, et maja nurgas juures asub tasulise parkimisala viit, millest tulenevalt oli tegemist parkimisalaga. Kostja väiteid ei tõenda kohtule esitatud liiklusskeem (toimiku lk 50), kuna sellel ei ole parkimisala ega parkimiskohti tähistatud. Vaidlus puudub selles, et hageja enda mistahes tahtlik tegevus kahju toimimist ei põhjustanud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja ei saa hageja nõude rahuldamisest vabaneda põhjendusel, et hageja parkis sõiduki väidetavalt valesse kohta. 15.

§ 103

lg 2 näeb ette, vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on leidnud, et vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Vääramatu jõu asjaolu on selline, mida võlgnik ei saa mõjutada (RK TKo 20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06, p 16). Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud sellise vääramatu jõu asjaolu esinemist, mida ta ei saanud mõjutada ja millest tulenevalt on ta vabastatud hagejale tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu mistahes erakordse ja ootamatu lumesaju toimumist. Kostja on kohtule esitanud EMHI ilmavaatluse andmed 11.01.2012.a kella 10.00-st kuni kella 15.00-ni, kuid nimetatud andmetest ei nähtu mistahes tugeva või veelgi vähem, erakordselt tugeva lumesaju aset leidmist 11.01.2012.a Tallinnas. EMHI Internetilehel avaldatud ilmavaatluse legendi ehk ilmavaatluse tabelis kasutatud sümbolite selgitusi arvestades oli 11.01.2012.a kell 10.00 (toimiku lk 48) nõrk lörts ja sooja 0,9 kraadi. Kell 11.00 oli Tallinnas (toimiku lk 47) nõrk lörts muutunud nõrgaks lumesajuks ja sooja oli 0,1 kraadi. Kohus märgib, et EMHI kodulehel avaldatud legendide selgituste kohaselt võis lumesadu, lörts või vihm olla „nõrk“, „mõõdukas“ või „tugev“, kuid antud juhul esinesid kõige väiksema sademetehulgaga sajud ehk mõõdukas lumi, mõõdukas lörts ja mõõdukas vihm. Kell 12.00 ja kell 13.00 (toimiku lk 45, 46) oli nõrk lumesadu taas muutunud nõrgaks lörtsiks ja soojakraade oli endiselt 0,1 kraadi kuni 0,2 kraadi. Pealelõunasel ajal kell 14.00 ja kell 15.00 oli nõrk lörts asendunud nõrga vihmaga (toimiku lk 43-44) ja ilm mõnevõrra soojenes (sooja oli kuni 1 kraadi). Viidatud tõenditest nähtub, et õnnetuse toimumise päeval ei esinenud Tallinnas mistahes selliseid erakordseid ilmastikuolusid, mida saaks pidada vääramatuks jõuks. Hommikust alates oli sadanud nõrka lörtsi ja vihma ning ilm oli olnud sula. Seega on kostja vastavad väited jäänud täielikult tõendamata ja on sisult ebaõiged. Nõrk vihm ja lörts ei ole Eestis jaanuarikuus ebatavalised ilmastikunähtused ja kostjal tuli talvisel ajal tagada hoone katuse puhastamine lumest ning jääst. Kuna kostja seda ei taganud, lasub kostjal kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju. Kostja väited selle kohta, et ta ei suutnud leida katuse puhastamiseks vajalikke spetsialiste ja tehnikat, on jäänud täielikult tõendamata ning on

§ 1059mõistes hageja nõudele vastuvaidlemisel ka asjakohatud.

Kostja suutmatus tagada katuse puhastamiseks vajalike spetsialistide leidmine ei vabasta kostjat vastutusest

§ 1059alusel, kuna tegemist on kostja mõjupiirkonda kuuluva asjaoluga.

16. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud käesolevas asjas selliste asjaolude esinemist, millele tuginedes ta saaks

§ 1059alusel vastutusest vabaneda, tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejale tekitatud kahju suuruse kohta. Hagejale tekitatud kahju on tõendatud kohtule esitatud V OÜ arvega (toimiku lk 16, lk 75-76) ja OÜ B arvega /(toimiku lk 17), samuti arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega (toimiku lk 77).

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja sõiduki parandamise kulu summas 312 eurot. 17. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus lahendab käesolevat vaidlust lihtmenetluse korras. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et lihtmenetluse asja lahendamisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 63,91 eurot. 05.04.2012.a kohtule esitatud menetlusdokumendis palus hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu ja õigusabikulud summas 200 eurot. 04.05.2012.a kohtule esitatud menetlusdokumendis palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista õigusabikulu summas 60 eurot. Kohus andis pooltele oma 15.05.2012.a pöördumises aega esitada lõplikud menetluskulude nimekirjad hiljemalt 21.06.2012.a, kuid täiendavat menetluskulude nimekirja hageja kohtule ei esitanud. Seega tuleb kohtule esitatud menetlusdokumentide alusel kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 323,91 eurot, millest 63,91 eurot on hageja poolt tasutud riigilõiv ja 260 eurot hageja õigusabikulud. Anu Uritam Kohtunik