) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja tunnistas hagi oma 08.05.2012.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (toimiku lk 36-38).
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
Kohus osundab, et hagi õigeksvõtmisel tasus Riina Penu kostja eest hagejale 08.05.2012.a põhivõlgnevuse summas 55,81 eurot (maksekorraldus toimiku lk 40). Kostja ei ole tasunud hagejale menetluskulusid.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Juhindudes
¹ lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on palunud kostjalt välja menetluskulud summas 217,41 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 63,91 eurot ning võõrkeelsete dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulud 153,50 eurot. Kostja palus oma 08.05.2012.a vastuses jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole hageja teinud kõike mõistlikult võimaliku kostjale nõude esitamiseks enne kohtusse pöördumist. Samuti on kostja hinnangul dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulu ülemäärane ja mõistlik isik ei oleks kordades madalama võlgnevuse kohtusse esitamiseks taotlust kulu teinud. Kostja leiab, et dokumentide tõlkimine oleks olnud põhjendatud vaid juhul, kui kostja oleks menetluses nõudele vastu vaielnud ja nõudnud, et hageja esitaks eesti keelsed tõlked.
lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on enne hagiavalduse esitamist pöördunud kostja poole saates kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole teinud kõike mõistlikult võimaliku kostjale nõude esitamiseks enne kohtusse pöördumist. Rahvastikuregistri seaduse § 391 lg 1 ja 2 kohaselt hoolitseb rahvastikuregistri objektiks olev isik enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi. Kui isik asub püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et käesoleva hetkeni on kostja elukohaks rahvastikuregistris hagiavalduses märgitud aadress XXX, Tallinn, millisel aadressil hageja ka nõudekirja saatis. Tulenevalt eeltoodust peab kohus tuginedes
Kostjalt tuleb hageja menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ning võõrkeelsete dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulud 153,50 eurot, kokku 217,41 eurot. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.