3-11-1809/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1809 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale seoses 16.02.2010 ja 02.04.2011 ära võetud korrektoriga Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.09.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Juri Kolesnikov Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata.
6. Jätta taotlus riigi õigusabi halduskohtumenetluses rahuldamata määramiseks kaebaja esindamiseks
7. Jätta läbi vaatamata Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
8. 21.07.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt võeti 16.02.2010 toimunud läbiotsimise ajal kaebajalt ära korrektor, mis hiljem tagastati, sest valvur oli direktori käskkirjast valesti aru saanud. 02.04.2011 võeti sama korrektor uuesti ära. Kaebajal tekkis toimunu pärast vihahoog, millel olid rasked tagajärjed. J. Kolesnikovil oli kaks päeva stress ning ta tundis end kohutavalt. Kaebaja on palunud vangla direktoril süüdlased vastutusele võtta, kuid seda ei tehta. Selle asemel, et süüdlased vastutusele võtta, karistas vangla kaebuse esitajat distsiplinaarkorras vestlusega. Kaebaja palus kohtul tuvastada, et vangla käitus ebaõigesti, ebaõiglaselt ja ebaobjektiivselt. Temasse suhtuti eelarvamusega ning vangla ei viinud läbi uurimist. Samuti palus kaebaja kohtul tuvastada, et vestlus on ikkagi distsiplinaarkaristus, sest mõjutab kaebaja õigusi tulevikus. Kaebaja soovis, et süüdlased oleks võetud vastutusele ning vanglaametnike süü tuvastamisel teatataks sellest Justiitsministeeriumile ja prokuratuurile.
9. Tartu Halduskohtu 11.08.2011.a kohtumäärusega jäeti J. Kolesnikovi kaebus käiguta. Kaebajale selgitati selles, milliste taotlustega on võimalik halduskohtu poole pöörduda ning kaebajal tuli täpsustada, millise HKMS § 6 lõikes 2 nimetatud nõudega ta kohtu poole pöördus. Kaebajale selgitati, et põhjendatud huvi olemasolu korral saab käesolevas asjas taotleda vanglaametniku 16.02.2010 toimingu (korrektori äravõtmine) õigusvastasuse tuvastamist ning et alates 21.12.2010 on Tartu Vanglas keelatud esemeks muuhulgas korrektorid. J. Kolesnikovile selgitati, et kui ta soovib taotleda toimingu õigusvastasuse tuvastamist, siis tuleb tal ära näidata oma põhjendatud huvi sellise kaebuse esitamiseks. Samuti selgitati seda, et vestluse näol ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega ja et Tartu Halduskohtu pädevuses ei ole vanglaametnike süü tuvastamine ja vastutusele võtmine. J. Kolesnikov sai Tartu Halduskohtu 11.08.2011.a kohtumääruse koos venekeelse tõlkega kätte 17.08.
11. 18.08.2011 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kolesnikovi vastus kohtumäärusele. Vastuses märkis J. Kolesnikov, et halduskohus peab vanglatöötajate rikkumiste või kuritegude tuvastamise korral teatama sellest prokuratuurile ja Justiitsministeeriumile, et neid võetaks vastutusele. Kaebaja palus tuvastada, et 16.02.2010 võeti temalt ära korrektor ja äravõtjad peavad vastutust kandma. Kaebaja palus tühistada karistuse – vestluse ja märkis, et temasse ei suhtutud erapooletult. Ta soovis, et karistataks neid, kes enne 02.04.2011 korrektorit ära ei võtnud ja et karistataks neid, kes võtsid 09.05.2011 korrektori ära.
12. 12.09.
13. a määrusega tagastas halduskohus J. Kolesnikovi kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (HKMS § 11 lg 3), sest kaebaja ei kõrvaldanud 11.08.
14. a määruses nimetatud puudusi ka 18.08.
15. a kirjas. Kaebajale selgitati, millise nõudega on tal antud situatsioonis võimalik halduskohtu poole pöörduda, kuid oma vastuses ei esitanud kaebaja ühtegi nõuet, mis oleks halduskohtus menetletav ning nõudis vaid süüdlaste vastutusele võtmist ning vestluse tühistamist. Kaebajale on selgitatud, et vestluse näol ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega ning selle tühistamist ei ole võimalik nõuda. Esitatud kujul ei ole kaebus lubatav ja seda ei saa menetlusse võtta. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi HKMS § 6 lõikes 2 märgitud taotlust. Kohus suunas kaebajat aktsepteeritava ja antud olukorras võimaliku taotluse juurde, kuid kaebaja ei ole sellest lähtunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
16. 20.09.
17. a saabus kohtusse J. Kolesnikovi määruskaebus, milles kaebaja selgitab, et ta ei ole nõus kaebuse tagastamisega. Määruskaebuse esitaja leiab, et kui ta ei olnud võimeline kaebust kirjutama, oleks talle tulnud anda advokaat ja jääb selle juurde, et vangla ei ole süüdlasi vastutusele võtnud, et teda karistati õigusvastaselt vestlusega ja süüdlastest tuleks teatada ministeeriumile ning tuleks tuvastada temasse eelarvamuslikult suhtumine. J. Kolesnikov leidis, et ta selgitas ja kirjeldas kohtule kõike, mis juhtus ning seda, mida ta soovib kaebusega saavutada ning kohus oleks pidanud sellest ise aru saama. J. Kolesnikov esitas ka riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi on vajalik, kuna kaebaja on maksejõuetu, ei oma juriidilist haridust ja seetõttu ei ole ise võimeline haldus- ega ringkonnakohtusse kaebust esitama. 2
18. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud, kuna J. Kolesnikov jättis selles esinevad puudused kõrvaldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus tagastas 12.00.
20. a määrusega põhjendatult J. Kolesnikovi kaebuse.
21. J. Kolesnikov esitas 21.07.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis ei vastanud ilmselgelt HKMS § 10 lg 1 p-de 3 ja 4 ning lg 2 p-de 2, 3 ja 4 nõuetele. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole võimalikult rohkete kaebustega halduskohtusse pöördumine vaid isiku subjektiivsete õiguse kaitse tagamine. Tulenevalt halduskohtumenetluse uurimisprintsiibist oli halduskohtul kohustus hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt ning esitataks nende lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leidis, et taotlus on formuleeritud ebaselgelt, pidi ta laskma kaebust täpsustada ning selle kaudu kindlaks tegema, millist taotlust kaebaja soovis esitada. Uurimisprintsiibist tulenev selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Samas ei saa uurimispõhimõtet tõlgendada viisil, mis võimaldab kohtul omal initsiatiivil anda õiguslik hinnang toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Halduskohus jättis J. Kolesnikovi kaebuse käiguta ning selgitas piisava põhjalikkusega seda, milliseid taotlusi saab halduskohtus esitada ning et juhul, kui kaebaja soovib esitada toimingute õigusvastasuse tuvastamise kaebust, tuleb tal ära märkida ka põhjendatud huvi. Halduskohus ei saa menetleda kaebust, milles sisaldub ainult erinevate tegevuste kirjeldus aga puudub halduskohtus menetletav selgesõnaline taotlus. 18.08.2011 kohtule esitatud kirjas märkis J. Kolesnikov endiselt, et soovib karistuse - vestluse tühistamist, kohtult hinnangu saamist, et temasse suhtuti erapooletult ja seda, et karistataks ametnikke, kes enne 02.04.11 korrektorit ära ei võtnud ning neid, kes 09.05.2011 võtsid korrektori ära aga ettekannet ei kirjutanud, ning et karistataks J.M. ja teisi mitteerapooletu suhtumise eest. Kuna vestlus ei ole distsiplinaarkaristus, vaid on käsitletav toiminguna, siis ei ole võimalik taotleda juba sooritatud toimingu tühistamist, mida halduskohus kaebajale ka õigesti selgitas. Ametnike karistamise taotluse osas on J. Kolensikovile samuti selgitatud, et sellist taotlust iseseisvalt ei saa ta esitada, kuna ametnike karistamine või karistamata jätmine ei puuduta J. Kolesnikovi subjektiivseid õigusi. Kuna J. Kolenikovi poolt kaebuses ja selle täpsustuses esitatud taotlused ei olnud endiselt halduskohtus menetletavad, siis ei kõrvaldanud J. Kolensikov kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses olevaid puudusi ning temale kaebuse tagastamine oli õiguspärane. Põhjendamatu on ka J. Kolesnikovi määruskaebuses toodud etteheide halduskohtule, et temale ei määratud kaitsjat, kes aitaks tal kaebuse koostada, kuna käesolevas asjas J. Kolesnikov halduskohtule riigi õigusabi korras esindaja määramist ei taotlenud.
22. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul riigi õigusabi andmiseks alus tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg-st
23. Selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on J. Kolesnikov võimeline ise oma õigusi halduskohtumenetluses kaitsma. J. Kolesnikov on esitanud 3 ringkonnakohtule juba ise määruskaebuse ja käesoleval hetkel otsustab ringkonnakohus üksnes selle üle, kas halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse põhjendatult või mitte. Kuna esitatud kaebust ei ole menetlusse võetud, ei lahenda ringkonnakohus seda ka sisuliselt ning määruskaebemenetluses ei ole kaebajal võimalik saavutada seda, mida taotluses on nimetatud riigi õigusabi andmisest tulenevaks võimalikuks kasuks – annulleerida karistusi, võtta valvur vastutusele ja tuvastada, et kaebajale avaldati survet. Ringkonnakohus ei näe eeltoodust tulenevalt ka võimalust, et riigi õigusabi kasutamine võiks kuidagi aidata kaasa J. Kolesnikovi määruskaebuse rahuldamisele. Seetõttu jääb taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata.
24. Taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses tuleb jätta läbi vaatamata, sest RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse sellekohane riigi õigusabi taotlus isiku eluvõi asukohajärgsele maakohtule. Tartu Ringkonnakohtul puudub seega pädevus sellise taotluse osas riigi õigusabi andmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul puudub ka alus edastada see taotlus RÕS § 10 lg 7 järgi maakohtule, sest taotlusest ei nähtu reaalset vajadust ega põhjust sel alusel – isiku esindamine haldusmenetluses - riigi õigusabi saamiseks. Agu Timmi Tiit Lõhmus 4 Maili Lokk