Obsah (6)

§ 46§ 61§ 64§ 67§ 10§ 62

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-389 Haldusasi S.L. kaebus Maksu- ja To

) § 61 lg 2 tulenevat nõuet pöörduda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kõigepealt maksukohustuslase poole. Sunniraha korralduses märgib vastustaja põhjendamatult, nagu ei vastaks tõele kaebaja väide, et maksuhalduri poolt korraldusega nõutud dokumendid on varem esitatud. AS-i Eurex Capital ülevaatest vastustajale saadetud dokumentidest nähtub, et vajalikud dokumendid on eelneva menetluse käigus esitatud. Vastustajal olid olemas nii AS-i Eurex Capital bilanss, pearaamat kui ka infosüsteemi kassajääkide väljatrükk, vastasel juhul ei oleks vastustaja saanud vastavaid küsimusi esitadagi. Seega oli maksukohustuslane eelneva menetluse käigus nõutud dokumendid juba esitanud ja maksuhalduri poolt samade dokumentide küsimine kaebajalt kui kolmandalt isikult ei ole kooskõlas maksumenetluse põhimõtetega. 4) Vastustaja kohustas kaebajat tasuma sunniraha selle eest, et kaebajal puudus ligipääs vastustaja poolt nõutud dokumentidele ja vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja vastused piisavad. Arvestades asjaolu, et AS-i Eurex Capital juhatuse liikmed viibisid pikaajaliselt Eestist eemal ning maksuhaldurit oli sellest korduvalt teavitatud, andis vastustaja teadlikult korraldusi, mille täitmine oli võimatu. 5) Sunniraha ei tohi käsitada karistusena. 3. jaanuaril 2012. a edastas vastustaja aadressile xxxxxxxx e-kirja, milles sisuliselt kohustas AS-i Eurex Capital juhatust võimaldama kolmandale isikule ligipääs ettevõtte dokumentidele. 12. jaanuaril 2012. a vastas M. R. nimetatud e-kirjale, tuues välja

§ 46

kehtestatud haldusakti nõuded ning palus saata seaduse nõuetele vastav korraldus, et seda vaidlustada (eelkõige osas, et maksuhaldur küsiks dokumente esmajärjekorras maksukohustuslaselt). Vaatamata eeltoodule esitas vastustaja kaebajale sunniraha korralduse. Vastustaja määras sunniraha karistusena, kuna eelnevast kirjavahetusest pidi vastustajale olema selge, et kaebaja ei saa nõutud dokumente esitada, kuna tal puudub nendele ligipääs. 2

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised vastuväited: 1) Kaebaja vastas vastustaja
2. detsembri
3. a korraldusest ammendavalt üksnes küsimustele nr 5 ja 6, ülejäänu ei sisaldanud sisulisi vastuseid maksuhalduri küsimustele. Nõutud dokumente kaebaja ei esitanud, väites, et ei saa lisada oma selgitustele dokumente „AS Eurex Capital juhtkonna tagaselja“. 2)

§ 61

lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11 ja 3-3-1-26-11 leidnud, et

§ 61

lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik, nähes ette toimingu, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.

§ 61

lg-s 2 sisalduv piirang ei eelda, et kolmandalt isikult saab nõuda dokumente üksnes siis, kui täpselt samasuguse nõudega on varasemalt pöördutud maksukohustuslase poole. Juhul kui konkreetseid dokumente valdab eelduslikult kolmas isik, oleks põhjendamatu ja ebamõistlik nõuda esmalt dokumente maksukohustuslaselt. 3) Maksuhaldur on korduvalt (11.11.2009, 07.06.2010, 23.08.2010, 06.09.2010, 04-05.10.2010, 14.03.2011, 30.05.2011, 05.07.2011, 10.08.2011) pöördunud andmete saamiseks maksumaksja enda poole. AS Eurex Capital on esitanud maksuhaldurile dokumente ja andnud selgitusi tehingute kohta, kuid need ei ole olnud piisavad. Korralduse andmise kaebajale kui kolmandale isikule tingis asjaolu, et kaebaja oli kontrollitaval perioodil AS-i Eurex Capital pearaamatupidaja ning kaebajale oli välja antud ka volikiri OÜ Randliini GR e-maksuameti kasutamiseks (AS Eurex Capital puhul on tegemist OÜ Randliini GR õigusjärglasega).

§-st 61 ega ka ühestki teisest seadusesättest ei tulene piirangut, nagu ei võiks äriühingu töötajalt või ükskõik milliselt kolmandalt isikult küsida teavet või dokumente kontrollitava äriühingu kohta. Isikud, kellel on

§-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus, on ammendavalt loetletud

§ 64lg-s 1.

Kaebajal puudusid objektiivsed takistused korralduse täitmiseks. AS-i Eurex Capital juhatuse liikmete puhkusel viibimine ei takistanud kaebajal korralduses esitatud küsimustele vastamist. 4)

1. jaanuari
2. a korralduses selgitati kaebajale, missugused dokumendid on jäänud esitamata ning mistõttu loeb maksuhaldur kaebajale pandud kohustuse täidetuks vaid osaliselt. Vastavalt HKMS § 56 lg 1 esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vastustaja viitas
3. jaanuari
4. a korralduses
5. detsembri
6. a korraldusele, seega on maksuhaldur järginud haldusakti põhjendamiskohustust. 5) Väide sunniraha määramise karistuslikkuse kohta on alusetu. Sunniraha rakendamise korral pole haldusorgani tegevuse eesmärk isikut karistada, vaid haldusorgan taotleb sunnivahendit kohaldades tähtajaks täitmata jäetud kohustuse täitmist. Kui haldusakti adressaat haldusaktis esitatud kohustusi ei täida või haldusaktile seaduses ettenähtud reeglistiku kohaselt vastu ei vaidle, peab haldusakti adressaat arvestama võimalike negatiivsete järelmitega. Kaebajal oli võimalik sunniraha tasumise kohustust nõuetekohase käitumisega ära hoida, kuid ta ei teinud seda. 6) Rakendades kaalutlusõigust ja arvestades korralduse täitamata jätmise mahtu määras maksuhaldur tasumiseks sunniraha proportsionaalselt täitmata jäetud osaga, s.o 8/10 korralduses esitatud sunniraha hoiatuses märgitud summast.

§ 67

lg 3 kohaselt kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot. Kaebajale on rakendatud sunniraha summas 104 eurot. Seega ei ole nõutud summa puhul tegemist ülemäära suure summaga, mis tingiks määratud sunniraha suuruse vähendamise. 7) Alusetu on kaebaja nõue

1. veebruari
2. a vaideotsuse nr 6-1/648-2 tühistamiseks. Kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses suutnud välja tuua ühtegi põhjendust, kuidas rikuti vaideotsusega tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED Teabe ja dokumentide nõudmine
3. Vastustaja
4. detsembri
5. a korraldusega nr 12.2-3/4396-82 (tl 14-15) kohustati kaebajat tagastama maksuhaldurile allkirjastatud teavituslehe kolmanda isiku õiguste ja kohustuste kohta ning vastama kirjalikult kümnele küsimustele ja esitama dokumendid. Haldusakti andmise alusena osundati

§ 10

lg 2 p-le 1 (maksuhalduri ülesanded); § 61 lg-le 1 (kolmandatelt isikutelt teabe nõudmine) ja §-le 11 (uurimispõhimõte). Korralduse faktiliste alustena toodi esile alljärgnevat: maksuhaldur kontrollib AS-i Eurex Capital maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust; maksukohustuslase esitatud dokumendid ja selgitused on ebapiisavad; ning S.L. oli kontrollitaval perioodil pearaamatupidaja. Kümnest küsimusest viies nõuti lisaks vastusele ka selles esitatud väiteid kinnitavate dokumentide esitamist (küsimused nr 1, 2, 3, 4 ja 8). 7.

§ 61

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Teabe nõudmise all peetakse

-is silmas maksukohustuslaselt või maksukohustuslaseks mitteolevalt isikult seletuse (selgituste) nõudmist selle kohta, mida ta teab, arvab, mäletab jne. 8. Koos teabe (seletuste) nõudmisega nõudis maksuhaldur praegusel juhul ka dokumentide esitamist. Säärase nõude esitamist reguleerib

§ 61

asemel

§ 62. Maksuhaldur ei ole nimetatud sättele korralduses tuginenud.

Kuna seadusandja eristab teabe (§ 61) ja dokumentide (§ 62) esitamist, tuleb teabe koos dokumentidega nõudmise korral kontrollida, kas mõlema normi kohaldamise eeldused on eraldiseisvalt täidetud. 9. Korralduses puuduv viide

§ 62lg-le 1 ei tingi iseenesest haldusakti tühistamist.

Riigikohus on

1. septembri
2. a otsuses nr 3-3-1-33-07 p-s 16 selgitanud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon, millele tugineb isikule pandav kohustus, on olemas. Kuna dokumentide nõudmiseks on olemas kehtiv alus

§ 62

näol, ei too viite puudumine õiguslikule alusele eraldivõetuna kaasa haldusakti tühistamist. 10. Kohus leiab, et vastustaja on täitnud kohustuse pöörduda eelnevalt

§ 61lg 2 kohaselt teabe nõudmisega maksukohustuslase poole.

Vaideotsuses on seda piisavalt põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et maksukohustuslasele ja kolmandale isikule esitatavad küsimused ei pea olema kokkulangevad ning teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsuse nr 3-3-1-98-10 p 19 ja
3. mai
4. a otsuse nr 3-3-1-24-11 p 13). Seda, et varem on maksukohustuslaselt samalaadseid selgitusi ja dokumente nõutud, nähtub ka kaebaja vastusest vaidlustatud korraldusele (tl 10-11), kus on korduvalt viidatud maksukohustuslasele tehtud teabe nõudmise korraldustele.
5. Kaebaja ei ole välja toonud ning kohus ei ole tuvastanud muid asjaolusid, miks tingiks vastustaja
6. detsembri
7. a korralduse nr 12.2-3/4396-82 õigusvastasuse osas, milles kohustati kaebajat esitama teavet. Pole andmeid, et kaebajal esineksid

§-s 64 nimetatud alused keelduda teabe andmisest. 12.

§ 62

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitaja4 väärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Järgnevalt kontrollib kohus, kas maksukohustuslase töötajale kättesaadavaid dokumente võib käsitada töötaja valduses olevateks.

1. Dokumente, s.h elektroonilisi dokumente arvuti kõvakettal paiknevate korrastatud andmetena tuleb käsitada kehaliste esemetena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 1 mõttes. Asju on võimalik vallata, kasutada ja käsutada. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, s.h eristatakse otsest ja kaudset valdust (AÕS § 33 lg-d 1 ja 2).
2. AÕS § 33 lg 3 kohaselt ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (P. Pärna, 2004, lk 47) on selgitatud, et valduse teenijaks võivad olla töötajad, ametnikud või esindajad ning oluline on teatud sotsiaalne allutatus, mille kohaselt peab valduse teenija alluma valdaja korraldustele. Valduse teenija ei ole valdajaks ei üksinda ega valdaja kõrval, talle ei kuulu valduse nõuded valdaja ega kolmanda isikute vastu.
3. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja tegutses töötajana maksukohustuslase ettevõttes. Vaidlustatud korralduse kohaselt oli kaebaja kontrollitaval perioodil maksukohustuslase pearaamatupidaja (tl 14) ning töötas samas ettevõttes ka korralduse andmise ajal (tl 21). Korralduse kohaselt oli maksukohustuslane kaebajale andnud volikirja e-maksuameti kasutamiseks. Vastamist vajab õiguslik küsimus, kas need andmed võimaldavad järeldada, et tööandja omandis või valduses olevad esemed (dokumendid) on töötaja valduses.
4. Kohus vastab sellele küsimusele eitavalt. Töölepingu seaduse § 1 lg 1 alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Seega on S.L. näol tegemist valduse teenijaga, mitte valdajaga. Vastustaja nõutud dokumendid ei olnud kaebaja valduses.
5. Kaebajat oleks võimalik käsitleda otsese valdajana AÕS § 33 lg 2 mõttes juhul, kui ta osutaks maksukohustuslasele raamatupidamisteenust ettevõtte kaudu või töövõtulepingu alusel. Samuti juhul, kui esinevad muud asjaolud, mis viitavad sellele, et valduse teenijast on saanud valdaja, nt senine valdaja on oma valdusest loobunud või kaotanud selle muul viisil ning ese on pärast seda jäänud varasema valduse teenija täieliku võimu alla (AÕS § 39 lg 1).
6. Kuna kaebaja ei olnud AS-i Eurex Capital dokumentide valdaja ja

§ 62lg 1 ei saanud seetõttu kohaldada, tühistab kohus vastustaja 15.

detsembri

1. a korralduse nr 12.2-3/4396-82 osas, mis sellega kohustati kaebajat esitama maksuhaldurile AS-i Eurex Capital dokumente. Sunniraha määramine
2. Vastustaja
3. jaanuari
4. a korraldusega nr 12.2-3/4396-97 (tl 22) kohustati kaebajat maksma sunniraha 104 eurot. Korralduse põhjenduste kohaselt tuvastas maksuhaldur
5. detsembri
6. a korraldusele antud vastustega tutvudes, et vastatud on üksnes küsimustele nr 5 ja
7. Ülejäänud vastused on pealiskaudsed ja formaalsed. Samuti selgitas kaebaja, et ei saa lisada oma vastusele dokumente.
8. jaanuaril
9. a andis maksuhaldur e-kirjaga kaebajale täiendava tähtaja vastuste täpsustamiseks.
10. jaanuari
11. a e-kirjaga palus maksukohustuslasel täita kaasaaitamiskohustust ja võimaldada kaebajal esitada vajalikud dokumendid. Kaebaja ei vastanud
12. jaanuari
13. a kirjale. 20.

§ 67

lg 1 kohaselt võib maksuhaldur §-de 61 ja 62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse (

§ 67lg 2).

Asjas puudub vaidlus, et sunniraha määramise menetlus vastab 5 formaalsetele nõuetele: kaebajat on

1. detsembri
2. a korralduses sunniraha rakendamise kohta hoiatatud (tl 15), sunniraha on määratud korraldusega, selles on märgitud täitmise tähtaeg ja sunniraha sundtäitmise kord (tl 22). 21.

§ 67

lg 2 ls 1 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Samamoodi rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 2 lg 1 kohaselt sunnivahendit juhul, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada juhul, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud (ATSS § 8 lg 3 p 1).

1. Kuna
2. detsembri
3. a korralduse nr 12.2-3/4396-82 on õigusvastane osas, mis sellega kohustati kaebajat esitama maksuhaldurile dokumente, oli õigusvastane kaebaja suhtes ka sunni rakendamine osas, milles see määrati dokumentide esitamata jätmise tõttu.
4. Sunniraha tasumise korralduse kohaselt on kaebaja vastused küsimustele pealiskaudsed ja formaalsed ega sisalda vastuseid maksuhalduri küsimustele.
5. jaanuari
6. a e-kirja (tl 20) kohaselt tuvastas maksuhaldur, et kaebaja ei vastanud korralduses toodud küsimustele. Kaebaja olevat esitanud valeandmeid, et korraldusega nõutud dokumendid on maksuhaldurile esitatud. Küsimuses nr 3 on viide lisale 2, mis pidi olema abiks küsimusele vastamisel ning seega ei olnud vaja teha analüüsi korraldusele lisatud dokumentidele.
7. Kohus võrdles kaebajale korraldusega esitatud küsimusi (tl 14 pöördel - 15) kaebaja vastustega (tl 10-11). Kohtu hinnangul on kaebaja kõigile küsimustele vähemalt lühidalt, kuid piisavalt. Muu hulgas selgitas kaebaja, millised on kaebaja teada õiged andmed või andmete erinevuste põhjused. Näiteks oli maksuhaldur küsinud, milliseid ülesandeid kaebaja OÜ-s Randliini täitis, kes andis korraldusi, kas kaebaja korraldas raamatupidamist ja miks ei ole äriühing deklareerinud kaebajale makstavat töötasu (küsimus nr 10). Kaebaja on vastanud, et täitis Eurex Capital OÜ-s pearaamatupidajana TSD deklaratsioone, oli volitatud kasutama OÜ Randliini e-maksuametit TSD deklaratsioonide täitmiseks ning OÜ-lt Randliini töötasu ei saanud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul maksuhalduri küsimustele ammendavalt vastanud, kuid kaebajale on määratud sunniraha tasumise kohustus ka nimetatud küsimuse eest.
8. Kohus on seisukohal, et sunniraha määramine teabe andmise kohustuse eest pole lubatav juhul, kui tekib sisuline vaidlus esitatud teabe õigsuse või kvaliteedi kohta. Sunniraha määramise eesmärk pole sundida isikut andma n.ö õigeid vastuseid, vaid sundida teda üldse vastama. Kui maksuhalduril tekib vastuste analüüsimisel täiendavaid küsimusi või ta soovib saada täpsustavat teavet, on võimalik anda uus korraldus konkretiseeritumate küsimustega või kohustada

§ 61

lg 1 ls 3 alusel kolmandat isikut ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

1. Kaebaja ei ole küll mitmes kohas nõustunud maksuhalduri poolt välja toodud andmetega ja on öelnud, et need ei ole õiged, kuid see ei tähenda, et kaebaja on jätnud küsimustele vastamata ning seega ettekirjutuse täitmata. Kaebaja on vastuse p-s 11 käsitlenud eraldi ka korraldusele lisatud dokumente, ent see ei saa mõjutada korralduse täidetuks lugemist. Kaebaja kahjuks ei saa lugeda asjaolusid, et kaebajale teadaolevalt on maksukohustuslane vastavad dokumendid maksuhaldurile esitanud, kaebaja ei nõustu maksuhalduri käsitlusega andmete puuduste kohta või kaebaja ei oska eeldada, millise põhjalikkusega vastuseid maksuhaldur ootab. Lisaks ei saa kaebaja suhtes sunniraha kohaldada põhjusel, et maksukohustuslane ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. 6
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda
3. detsembri
4. a korraldus nr 12.2-3/4396-82 lugeda täidetuks osas, milles maksuhaldur nõudis kaebajalt teavet.
5. jaanuari
6. a korraldus tuleb tervikuna tühistada. Vaideotsus
7. HMS § 87 lg 2 p 1 (jõustunud
8. jaanuaril
9. a) võib halduskohtule esitatavas kaebuses vaideotsuse tühistamist nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata. Seega ei ole haldusakti ja selle alusel antud vaideotsuse koos vaidlustamisel enam nõutav, et vaideotsus rikuks isiku õigusi vaide esemest sõltumatult. Kuna kohus tühistas Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
10. detsembri
11. a korralduse nr 12.2-3/4396-82 osaliselt ja
12. jaanuari
13. a korralduse nr 12.2-3/4396-97 tervikuna, tuleb vaideotsus tühistada osas, milles haldusaktid jäeti jõusse kohtu poolt tühistatavas osas. Menetluskulud
14. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu 47,91 eurot (tl 12, 48) kokku kolmelt nõudelt. Muude menetluskulude kandmise ja väljamõistmise kohta pole kohtule taotlusi esitatud.
15. Kohus leiab, et vaideotsuse vaidlustamise pealt tasuti riigilõivu alusetult. HMS § 87 lg 2 p 1 alusel esitatud taotlus vaideotsuse tühistamiseks pole käsitatav eraldi nõudena. Tegemist on õiguskorra terviklikkuse ja süsteemsuse huvides ettenähtu automaatse tagajärjega, mis kaasneb vaideotsusega jõusse jäetud haldusakti tühistamisega halduskohtu poolt. Kohus tagastab kaebajale enam tasutud riigilõivu 15,97 eurot vastavalt HKMS § 104 lg 5 p
17. Kuna kohus rahuldab
18. detsembri
19. a korralduse tühistamise nõude pooles ulatuses ja
20. jaanuari
21. a korralduse tühistamise nõude täielikult, tuleb vastustajal nende kahe nõude pealt tasutud riigilõivust hüvitada kaebajale 23,96 eurot (0,5*15,97+15,97). Villem Lapimaa 7