3-10-3389/31

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

1. aprill 2012, Tartu 3-10-3389 Sergei Sokolovi kaebus mittevaralise hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 01.07.
2. a määrus Sergei Sokolovi määruskaebus Kirjalik menetlus kahju RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. juuli
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Ringkonnakohtu 25.08.
6. a otsusega võeti kohtualune Sergei Sokolov vahi alla. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.
7. a otsusega asjas nr 3-1-1-122-97 tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25.08.
8. a otsus ja Narva Linnakohtu 15.04.
9. a otsus M.R. ja S. Sokolovi süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ja saadeti kriminaalasi selles osas Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jättis Riigikohus Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25.08.
10. a otsuse muutmata. Tõkend – vahi all pidamine – jäi jõusse.
11. S. Sokolov esitas 27.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse ja hiljem selle täiendused, milles taotles ebaseadusliku vahi all ja eelvangistuses viibimisega ning Narva ja Jõhvi arestimajades ülerahvastatud kambrites hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse ja selle täienduste kohaselt viibis kaebaja alusetult erinevates kinnipidamiskohtades ajavahemikul 02.02.1996 kuni 28.03.1996 ja 25.08.1997 kuni 03.07.2001, kuna tegelikult ei olnud seaduslikku alust tema vahi all ja eelvangistuses hoidmiseks pärast Riigikohtu 02.12.
12. a lahendit ning peale selle olid arestimajades kambrid ülerahvastatud. Lisaks eeltoodule leidis kaebaja, et õigusvastased on ka kriminaalasjades tehtud Narva Linnakohtu
13. a määrused ja 08.01.
14. a otsus ning Viru Ringkonnakohtu 26.06.
15. a otsus, kuna tegelikult ei olnud alust kaebajat vahi all pidada.
16. Tartu Halduskohus jättis kaebuse korduvalt käiguta ning andis kaebajale võimaluse täpsustada oma kaebust ja taotlusi. Samuti tuli kaebajal tõendada, kas tal on läbitud kahju hüvitamise nõude osas kohtueelne menetlus enne kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist ning esitada vajadusel taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning põhjendada, miks on kaebusega kohtusse pöördutud alles
17. a, kui kaebuse aluseks olevad toimingud ja otsused tehti hiljemalt
18. a.
19. S. Sokolov esitas 13.06.2011 kohtule vastuse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja taotles ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja selgituste kohaselt oli ta ajavahemikul 1997 kuni 2004 esitanud samasisulisi kaebusi Tallinna Vanglale, Justiitsministeeriumile, Riigikohtule, Eesti Vabariigi Presidendile, Kaitsepolitseile ja kahju hüvitamise nõude Tallinna Halduskohtule, kuid ei saanud sealt teda rahuldavaid vastuseid. Kaebaja leidis, et eelnev pöördumine erinevate ametiasutuste poole on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
20. Tartu Halduskohus jättis 01.07.
21. a määrusega S. Sokolovi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse. Määruse põhjenduste kohaselt tõi kaebaja kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuseks, et ta pöördus varasemalt kahju hüvitamise taotlustega nii vajalike asutuste poole kui ka Tallinna Halduskohtusse, kes jättis kaebaja nõuded vastuseta. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetest ei ole nähtav, et kaebaja oleks pöördunud Tallinna Halduskohtu poole kaebusega kahju hüvitamiseks. Kuna kaebaja pöördus enda väidete kohaselt haldusorganite poole viimati
22. a, siis oli kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg
23. a detsembris ikkagi möödas ja puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
24. S. Sokolov esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 01.07.
25. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldada ning jätkata menetlust. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus alusetult lähtunud vaid kohtuinfosüsteemi andmetest ning pole teinud päringuid otse Tallinna Halduskohtule. Kaebaja palub lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks selle, et tema esitas õigeaegselt e
26. a avalduse Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-2196/2003 ja sai sealt vastuse allkirja vastu kätte 06.01.2004, kuid vastus ei ole kaebajal säilinud. Halduskohus on põhjendamatult jätnud välja selgitamata, mis selles vastuses kirjas oli.
27. Harku ja Murru Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on hüvitamiskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning puuduvad alused tähtaja ennistamiseks. S. Sokolov ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis annaks alust arvata, et tal puudusid võimalused kaebust õigeaegselt esitada või esinesid mingid muud olulised takistused, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi ning vajadusel peab isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi, et seadustes sätestatud korras oma õigusi kaitsta.
28. Tallinna Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on ilmne, et kaebaja on ületanud kahju hüvitamise nõude esitamiseks ettenähtud tähtaega ning S. Sokolov ei ole esitanud mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 2 Tallinna Vangla juhib tähelepanu, et S. Sokolov on esitanud vanglate vastu kaebuse seoses väidetavalt ebaseaduslikult vahi all viibimisega, mitte seoses kinnipidamiskohtade tingimustega. Seetõttu ei oma kaebus sisulisest küljest puutumust Tallinna Vanglaga, kuna tõkendi kohaldamise üle otsustab kohus, mitte vangla. Samuti ei ole kaebaja pöördunud kahju hüvitamise nõudega varasemalt Tallinna Vangla poole.
29. Ida Prefektuur oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt rajaneb kaebaja nõue Ida Prefektuuri toimingutel, mis leidsid aset kuni 03.07.
30. Väidetavalt oli kaebaja pidanud viibima ülerahvastatud kambrites Narva ja Jõhvi arestimajades. Kui see nii oli, siis teadis kaebaja võimaliku kahju tekitajast ja kahju tekkimisest hiljemalt arestimajast vabanedes, so hiljemalt 03.07.
31. Sellest hetkest hakkas kulgema ka kaebuse esitamise tähtaeg 3 aastat. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla paljasõnaline väide, et Tallinna Halduskohus jättis kaebaja nõuded vastuseta. Puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis oleks takistanud tal kaebuse tähtaegset esitamist kohtule ega ka ühtegi tõendit selle kohta, et ta on väidetavalt kahjunõuetega varasemalt haldusorganite poole pöördunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
33. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud 27.12.2010 halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks perioodi eest 02.02.1996 kuni 28.03.1996 ja 25.08.1997 kuni 03.07.2001 põhjendusega, et kuna Riigikohus tühistas 02.12.
34. a otsusega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25.08.
35. a otsuse ja Narva Linnakohtu 15.04.
36. a otsuse M.R. ja S. Sokolovi süüdistuses ja saatis asja linnakohtule uueks arutamiseks, tühistati ka tema suhtes kohaldatud tõkend - vahi all pidamine. Seetõttu oli tema vahi all pidamine kuni 03.07.2001, mil kohtuotsuse järgi jõustus samas asjas tehtud Viru Ringkonnakohtu 26.06.
37. a otsus, õigusvastane ja sellega tekitati talle mittevaralist kahju. Lisaks sellele olevat ka Ida Prefektuuri arestikambrid, kus kaebaja viibis, olnud sel perioodil ülerahvastatud.
38. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus on esitatud oluliselt seaduses ettenähtud kaebetähtaega ületades ning kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt (lk 44-46) tegi Viru Ringkonnakohus 26.06.2001 otsuse, millega jäeti muutmata Narva Linnakohtu 08.01.
39. a otsus M.R. ja S. Sokolovi süüdimõistmise kohta. Viimatinimetatud otsuse kohaselt arvestati kaebaja karistusaja hulka ka vahi all ja eelvangistuses oldud aeg 02.02.1996-28.03.1996 ja alates 25.08.1997 ning tõkend - vahi all hoidmine jäeti muutmata. 29.08.2001 ei andnud Riigikohus S. Sokolovi kassatsioonkaebusele menetlusluba. Seega pidi kaebajale hiljemalt 29.08.2001 selge olema, et kriminaalasjas on kohtuotsused jõustunud ning kui ta endiselt leiab, et pärast Riigikohtu 02.12.
40. a otsust oli tema vahi all pidamine õigusvastane ning arestimajade kambrid olid tema sealviibimise ajal 1996-2001 ülerahvastatud, millega tekitati talle mittevaralist kahju, tulnuks tal pöörduda kahju hüvitamise kaebusega halduskohtu poole.
41. a kehtinud HKMS § 6 lg 3 võimaldas halduskohtult nõuda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist ning sama seaduse § 9 lg 2 järgi tuli selline kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates kahju tekitamisest teada saamisest, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. 3 01.01.2002 jõustunud RVastS § 31 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, so hiljemalt 01.01.
42. Nagu varasemalt märgitud, esitas kaebaja halduskohtule kaebuse alles 27.12.2010, seega oluliselt seaduses ettenähtud tähtaega ületades.
43. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.01.
44. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-59-01 on märgitud, et kaebetähtaja ennistamise aluseks saavad olla üksnes kaebuse esitamist takistavad objektiivsed asjaolud. 16.01.
45. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08 asus halduskolleegium seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Seega võivad menetlustähtaja ennistamise aluseks olla ka subjektiivset laadi asjaolud. Riigikohtu 01.10.
46. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 leidis Riigikohus, et: “Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti (toimingut) oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt või toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.” Ka ringkonnakohus ei näe kaebaja poolt esitatud põhjenduste alusel kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks alust, sest pöördumine ajavahemikul 1997-2004 erinevate kaebustega erinevate riigiasutuste poole ei ole olnud oluline ega kestev takistus kaebeõiguse kasutamiseks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Mis puudutab Tallinna Halduskohtus haldusasjana nr 3-2196/2003 menetletud asja, siis nähtus kohtulahendite andmebaasist, et selles haldusasjas oli S. Sokolov vaidlustanud riigi peaprokuröri toimingut ja 29.12.
47. a määrusega tagastati esitatud kaebus kaebajale, kuna kaebaja ei tasunud ettenähtud ajaks riigilõivu. Agu Timmi Einar Vene 4 Maili Lokk