3-10-2851/25

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi ja Maili Lokk Määruse kuupäev

1. detsember 2011 Haldusasja number 3-10-2851 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju 3000 eurot hüvitamise nõudes seoses Viru Vangla 13.09.2010.a käskkirjaga nr 6-3/1975-D Apellant Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg
2. november 2011 RESOLUTSIOON
3. Jätta Aleksandr Streltsovi taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
4. Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusega – Viru Vangla 13.09.
6. a käskkirja nr 6-3/1975-D alusel 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega – tekitatud moraalse ja füüsilise kahju eest talle 3000 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt karistati A. Streltsovi nimetatud käskkirjaga alusetult ja õigusvastaselt.
7. Tartu Halduskohtu 08.11.
8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja 13.09.
9. a käskkirja nr 6-3/1975 vaidlustanud eraldi ja seda kaebust menetleti haldusasjana nr 3-10-
10. Nimetatud asjas tegi halduskohus otsuse 25.03.2011 ja jättis kaebuse rahuldamata, so käskkirja õigusvastaseks tunnistamata ja see otsus jõustus 15.06.2011, kui Riigikohus ei andnud A. Streltsovi kaebusele menetlusluba. Kuna käskkiri, millega kaebajale distsiplinaarkaristus määrati, on seaduslik, puudub kaebajal alus nõuda nimetatud käskkirjaga seoses mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et distsiplinaarkaristus määrati talle õigusvastaselt. Lisaks sellele ei pööratud vaidlusaluse käskkirjaga määratud karistust vanglas õigeaegselt täitmisele ning karistuse täideviimise tähtaeg on möödunud. Seega ei ole A. Streltsovi 13.09.
11. a käskkirja nr 6-3/1975-D alusel distsiplinaarkorras reaalselt karistatud. Seetõttu ei saanud tal ka sel põhjusel Viru Vangla eelnimetatud käskkirjaga seoses mittevaralist kahju tekkida.
12. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudus Viru Vanglal alus A. Streltsovi karistamiseks. Karistamisega rikkus Viru Vangla A. Streltsovi põhiseaduse §-dest 11-19 tulenevaid õigusi. Paljasõnaline on halduskohtu seisukoht, et A. Streltsov pole karistust ära kandnud. Kartseritingimused olid ebainimlikud ning sellega tekitati talle moraalset ja füüsilist kahju. Koos apellatsioonkaebusega esitas A. Streltsov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest seoses maksujõuetusega. A. Streltsovi isikukonto väljavõttest nähtub, et 04.01.2011 seisuga ta isikukontol vabad vahendid puudusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll A. Streltsovi maksujõuetus, kuid ainuüksi isiku maksujõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Apellatsioonkaebus on ilmselgelt põhjendamatu, sest kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu ja esitatud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisel ei jääks kaitseta ka kaebaja olulised õigused. Ka Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-40-07, et: „Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumise. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus.“ Sama mõtet on korratud ka 23.09.
14. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-25-10, milles märgiti, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksujõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu.
15. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse seoses talle distsiplinaarkaristuse määramisega 13.09.
16. a käskkirja nr 6-3/1975-D alusel, nõudes sellega tekitatud kahju 3000 eurot hüvitamist põhjusel, et kaebajat karistati 5 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega, millise karistuse kaebaja ära kandis ja mille ärakandmisega e. kartseris viibimisega tekitati talle moraalne ja füüsiline kahju. Viru Vangla 13.09.
17. a käskkirja nr 6-3/1975-D õiguspärasust on halduskohus juba kontrollinud ja jätnud esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamata.
18. Kahju hüvitamise nõue hõlmab iseenesest ka käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kuna 13.09.
19. a käskkirja õiguspärasus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga, siis puudub kaebajal alus nõuda selle, kui väidetavalt õigusvastase käskkirja alusel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamise ja rahuldamise eelduseks on see, et haldusorgani haldusakt või toiming on õigusvastane.
20. Samas ei ole Viru Vangla vastustest (tl 40, 73), kaebaja suhtes distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise kokkuvõttest (tl 74) ja Viru Vangla esindaja kohtuistungil antud selgitustest (tl 105) nähtuvalt 13.09.
21. a käskkirjaga nr 6-3/1975-D A. Streltsovile määratud karistust (5 ööpäeva kartserit) täitmisele pööratud. Selle põhjusena on esile toodud, et kuna kaebajale on määratud palju distsiplinaarkaristusi, ei jõutagi nendest osasid täitmisele pöörata, sest distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise tähtaeg on maksimaalselt 8 kuud arvates karistuse määramisest. Viru Vangla 16.08.2011 vastusest nähtuvalt (tl 73) ei olnud vangla 13.09.
22. a käskkirja nr 6-3/1975-D kaebaja suhtes veel ka
23. a augustikuu seisuga täitmisele pööranud ja selleks ajaks oli karistus ka aegunud, ning seda ei saakski enam täita. Arvestades seda, et A. Streltsov ei ole 13.09.
24. a käskkirja nr 6-3/1975-D alusel kartseris viibinud, ei saa ilmselgelt selle käskkirja alusel olla talle tekkinud ka kaebuses väidetud moraalset kahju. Käskkirja kui sellise andmine iseenesest ei saanud kaebajale kaebuses viidatud moraalset kahju tekitada, seda enam, et Viru Vangla 13.09.
25. a käskkiri nr 6-3/1975-D on õiguspärane. Ka kaebaja väide halduskohtu istungil, et ta paigutati vaidlusaluse käskkirja alusel kartserisse 20.08.2010 või siis
26. a novembris, ei ole asjakohane, sest vaidlusalune käskkiri on tehtud alles 13.09.
27. 08.09.2010-23.10.2010 viibis kaebaja kartseris käskkirja nr 6-3/1859-D alusel ja sealt edasi käskkirja nr 6-3/1976-D alusel.
28. Kuna kaebaja väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks, ei anna ringkonnakohus uut tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab apellatsioonkaebuse (HKMS § 33 lg 3 p 3). Agu Timmi Tiit Lõhmus Maili Lokk