lg-s 2 on 2 sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt 605,54 eurot, millest põhivõlgnevus 285,30 eurot, intressid 278,60 eurot ja viivis perioodi 18.06.2009-12.01.2012 eest 41,64 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja poolt nõutava võlgnevuse suurusele. Kostja on tasunud lisaks hageja poolt välja toodud summadele ka 26.05.2009 350 krooni (22,37 eurot), 26.06.2009 500 krooni (31,96 eurot), 21.07.2009 500 krooni (31,96 eurot), 25.08.2009 1059 krooni (67,68 eurot), 21.09.2009 1059 krooni (67,68 eurot), 12.10.2009 515 krooni (32,91 eurot), 26.02.2010 1 000 krooni (63,91 eurot). Tasumise tõendamiseks on kostja esitanud kontoväljavõtted (t lk 88, 90). Kohtu arvestuse kohaselt on kostja tasunud võla tasumise kokkuleppe nr XXX alusel kokku 588,53 eurot. Hageja ei ole kostja vastusele vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus loeb kostja väited tõendatuks. PGOÜ ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 2 kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohtule jääb arusaamatuks hageja võlgnevusearvestus. Kostja on teinud ebapiisavaid makseid võlgnevuse tasumiseks, st maksed ei ole olnud piisavad kõigi makse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks võlausaldaja ees. Kuivõrd hageja ei ole vastu vaielnud kostja esitatud väidetele ja tõenditele võlgnevuse tasumise kohta suuremas ulatuses kui hageja poolt välja toodu, lähtub kohus kostja tõenditest,
Kohtu arvestuse kohaselt on kostja tasunud kokku hagejale maksegraafiku alusel 8 858,52 krooni (566,16 eurot), millele lisandub graafiku sõlmimise tasu 350 krooni (22,37 eurot). Nimetatud summast 6 700 krooni on tasutud põhivõlgnevuse katteks ning 2 158,27 krooni intresside katteks. Seega on kostjal võlgnevus intresside näol summas 3 841,48 krooni (245,52 eurot). 3 Viivist on võimalik nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid koguvõlgnevuselt alates 18.06.2009, so päev pärast esimese graafikujärgse osamakse tasumise tähtaega. Kohtu hinnangul ei ole see õigustatud. Kohus täpsustab viivisearvestus ja mõistab viivised välja summas 9,29 eurot. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 254,81 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja nõude välja mõista viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest, kuivõrd põhivõlgnevus on kostja poolt tasutud enne hagi esitamist. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude 42,08% ulatuses. Kohus peab õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 42,08% menetluskuludest kostja kanda ja 57,92% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.