KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-3606 Tsiviilasi HL’e (endine

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. 2

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on 17.09.2010 esitanud kohtule HL’e (L) pankrotimenetluse lõpparuande

§ 162alusel.

Lõpparuande kohaselt on pankrotivara müüdud ja olemasolev raha jaotiste alusel välja makstud. Haldur on läbi viinud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse enam esitada hagiavaldusi. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. Lõpparuande andmed HL’e (L) pankrotimenetluse lõpparuanne on võlausaldajate 13.09.2010 üldkoosoleku poolt läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul rahalisi vahendeid kokku 15 krooni (0.96 eurot). HL’e (L) pankrotivara moodustus hoonestamata kinnistust, mis asus Harjumaal, XXX(kantud Harju maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr XXX), kinnistule oli seatud aktsiaseltsi SEB Pank kasuks hüpoteek summas 910 000 krooni (58 159.60 eurot). 1.
2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta HL’e (L) pangakontole on 07.07.2010 seisuga laekunud Eesti Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitis kokku summas 28 636.95 krooni (1 830.23 eurot), millest on kuulunud kinnipidamisele ja arvatud pankrotivarasse 6 268.95 krooni (400.66 eurot). Pankrotihalduri väitel puuduvad HL’el (L) käesoleval ajal püsivad sissetulekud. 1.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 1.
4. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud ajavahemikul 17.04.2009 kuni 07.07.2010: - panga teenustasud 20 krooni (1.28 eurot); - riigilõivud teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 400.00 krooni (25.56 eurot). Halduri poolt tehtud pankrotimenetluse kulud 420 krooni (26.84 eurot) on üle vaadanud ja heaks kiitnud võlausaldajate 13.09.2010 üldkoosolek ja võlgnik. Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud, pankrotimenetluses ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 3

§ 153

lg 2 alusel maksnud I rahuldamisjärgu nõude alusel välja aktsiaseltsile SEB Pank 200 600 krooni (12 820.68 eurot). II rahuldamisjärgus ei ole raha puudumise tõttu väljamakseid tehtud. 1.

1. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta HL’e (L) pankrotimenetluses on müüdud pandiese (XXX, elamumaa 100%, mis on kantud registriossa nr XXX2) avalikul kirjalikul enampakkumisel, mille tulemusena on laekunud pankrotivarasse 236 000 krooni (15 083.15 eurot). Vara müügiks on halduri poolt korraldatud 6 enampakkumist. 1.
2. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur märgib, et ta on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja HL’e (L) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsustest. Pärast pankroti väljakuulutamist tegeles haldur pankrotivara valitsemisega ja säilimise tagamisega. Suurima pankrotimenetluses tehtud toiminguna on haldur välja toonud hoonestamata kinnistu müügi kokku 6 enampakkumisel. 1.
3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud HL’e (L) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: 1.7.
4. I rahuldamisjärk, aktsiaselts SEB Pank 539 095.07 krooni (34 454.45 eurot). 1.7.
5. II rahuldamisjärk, 20 võlausaldaja nõuded järgmistes summades: 1.7.2.
6. Eurex Finants osaühing 47 062.15 krooni (3 007.82 eurot); 1.7.2.
7. aktsiaselts SL Õhtuleht 590 071.32 krooni (37 712.43 eurot); 1.7.2.
8. Credit Invest osaühing (RMK Solutions osaühing) 14 760.00 krooni (943.34 eurot); 1.7.2.
9. osaühing Koduliising 87 152.33 krooni (5 570.05 eurot); 1.7.2.
10. Julianus Inkasso osaühing 32 206.40 krooni (2 058.36 eurot); 1.7.2.
11. Meelis Toom 20 000 krooni (1 278.23 eurot); 1.7.2.
12. Vello Oselin 300 000 krooni (19 173.49 eurot); 1.7.2.
13. aktsiaselts SEB Pank 99 987 krooni (6 390.33 eurot); 1.7.2.
14. Balti Investeeringute Grupi Pank aktsiaselts 59 076.86 krooni (3 775.70 eurot); 1.7.2.
15. Swedbank aktsiaselts 130 707.55 krooni (8 353.73 eurot); 1.7.2.
16. Swedbank aktsiaselts (tingimuslik) 4 800 krooni (306.78 eurot); 1.7.2.
17. AK1 000 krooni (63.91 eurot); 1.7.2.
18. Raha 24 osaühing 4 900 krooni (313.17 eurot); 1.7.2.
19. Svea Finantseerimine osaühing 6 000 krooni (383.47 eurot); 1.7.2.
20. SMS Laen aktsiaselts 6 000 krooni (383.47 eurot); 1.7.2.
21. ITM Inkasso osaühing 12 730 krooni (813.60 eurot); 1.7.2.
22. Credit Invest osaühing 6 000 krooni (383.47 eurot); 1.7.2.
23. Danske Bank A/S Eesti filiaal 64 534.69 krooni (4 124.52 eurot); 1.7.2.
24. osaühing Creditmarket 40 650 krooni (2 598.01eurot); 4

§ 162lõigete 2 ning 3 nõuetele.

Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus nõustub pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et HL’e (L) lõpparuanne tuleb kinnitada. 2. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest HL’e (L) pankrotimenetluses. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 5

§ 65

lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Halduri töö tulemusel on laekunud pankrotivarasse 242 269 krooni (15 483.81 eurot).

§ 651

lg 1 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 242 269 krooni (15 483.81 eurot) halduri tasu alammäär 44 650 krooni (2 853.66 eurot). Indrek Lepsoo poolt taotletav halduri tasu summas 16 240.60 krooni (1 037.96 eurot) ei ületa pankrotiseadusega kehtestatud alammäära ning sellega on nõustunud võlausaldajate üldkoosolek ja võlgnik. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Indrek Lepsoo tasuks 16 240.60 krooni (1 037.96 eurot), millelt kuulub maksmisele (lisandub) sotsiaalmaks ning kinnipidamisele tulumaks ja kogumispensioni makse. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 16 240.60 kroonilt (1 037.96 eurot) maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 5 359.40 krooni (342.53 eurot). Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. 4. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. 6

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. HL (L) esitas 04.05.2009 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur on avaldanud arvamust, et tal ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on täitnud teabe andmise kohustust ja tegeleb aktiivselt mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega. Lõpparuande koostamise ajal tegutseb võlgnik kinnisvaramaaklerina agendilepingu alusel. Pankrotihaldur on 14.09.2010 võlausaldajate üldkoosolekul teinud ettepaneku valida HL’e (L) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Hele Kann, kes on vastava nõusoleku üldkoosolekule esitanud. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku isiku suhtes vastuväiteid esitanud. HL (L) on koosolekul kinnitanud, et ta kohustub täitma

§-is 173 toodud kohustusi ja andma endast maksimumi, et rahuldada läbi võlgadest vabastamise menetluse võlausaldajate nõudeid. 7

§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Merike Varusk Kohtunik 8