) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Osaühing M (edaspidi hageja) esitas 13.10.2011.a Harju Maakohtule hagi SIA „DM“ (edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 15 835 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.07.2010.a kaubaveolepingu, mille kohaselt pidi hageja andma 5 veokit kostja kauba vedamiseks. Lepingule kohaldusid Genfi 19.05.1956.a kaupade rahvusvahelise autoveolepingu konventsiooni (CMR) tingimused. Laadimine pidi toimuma vahemikus 28.09.2010.a – 29.09.2010.a. Paldiskis, Eesti Vabariigis. Sihtkoha tolli Togliatti linnas Venemaal pidid veokid jõudma 07.10.2010.a. Hageja on omapoolset lepingust tulenevat kohustust täitnud ning kandnud vastavalt lepingule veokite konvoeerimise ning sellega seonduvad kulud Venemaal. Hageja on esitanud kostjale arved, mille tasumisest on kostja keeldunud ning arved on käesolevani tasumata. Harju Maakohtu 16.11.2011.a määrusega võeti Osaühingu M hagi põhivõlgnevuse 15 835 euro ja viivise väljamõistmiseks menetlusse. SIA „DM“ vastu Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos Harju Maakohtu 16.11.2011.a määrusega SIA „DM“ postiaadressile XXX, Läti Vabariik ning kohustas kostjat kooskõlas
lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 01.12.2011.a kätte isiklikult allkirja vastu. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
2 2-11-49345 08.03.2012.a esitas hageja kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga. rahalise suuruse 17.04.2012.a rahuldas kohus hageja taotlusel Osaühingu M hagi SIA „DM“ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega. 15.05.2012.a teatas kostja kohtule, et soovib esitada Harju Maakohtu 17.04.2012.a tagaseljaotsusele kaja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui kostja teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (
Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad
Vastavalt
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 367).
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Juhindudes
¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on tsiviilasja menetlemise raames kandnud alljärgnevaid menetluskulusid: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 597,79 eurot ning lepingulise esindaja tasu 2 900 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (riigilõiv 1 597,79 eurot ja lepingulise esindaja kulu 900 eurot) 2 497,79 eurot. 3 2-11-49345
lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sirje Õunpuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.