) § 97 punktide 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt hagejale elatise väljamõistmist 300 eurot kuus. Kostja leiab, et suudab praegusest töötasust tasuda lapse ülalpidamiseks igakuiselt 185 eurot. Kohus leiab, et lapse toitumine, riietumine, kooliskäimine ja haigestumisel ravimite või haiguste profülaktikaks ennetavate vahendite kasutamine on üldteada asjaolu, mida hageja seaduslik esindaja ei pea täiendavalt tõendama ja tehtavate kulutuste suurus sõltub vanemate võimalustest. Nimetatud asjaolule ei vaidle vastu ka kostja. Samuti ei vaidlusta kostja lapse huvitegevusi, kuid leiab, et tema majanduslik seisund ei võimalda praegusel ajal tasuda tütre huviringide ja treeningute eest sellises ulatuses nagu hageja seaduslik esindaja soovib.
kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Nimetatust tulenevalt arvestab kohus esitatud tõendeid, mille kohaselt kulub lapse huviringideks 166 eurot kuus. Kohtu seisukoht on, et lapse muud vältimatud püsikulutused s.h. kulutused lapse huvitegevusele on hagiavalduses küll põhjendatud, kuid vastavalt
tuleb arvesse võtta ka kohustatud isiku varalist seisundit.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja tööandja poolt esitatud palgatõendi kohaselt on kostja viimase kuue kuu palk olnud vahemikus 279 – 290 eurot kuus. Kohus leiab, et on põhjendamatu mõista kostjalt välja suurem elatis kui on kostja töötasu, võttes arvesse ka asjaolu, et kostja on avaldanud nõusolekut tasuda lapse ülalpidamiseks elatist suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud miinimum.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ja seega on väikseim võimalik igakuine elatis ühele lapsele 145 eurot. Kohtul hinnangul ei esine ei mõjuvat põhjust, ega ka vajadust vähendada elatist allapoole
lg 1 sätestatud määra, kuivõrd kostja on kohtule avaldanud nõusolekut tasuda lapsele kuus elatist 185 eurot, mis on märgatavalt suurem, kui seadusest tulenev alammäär. Kuid kohus leiab, et on alust vabastada kostjat ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kuivõrd kostja poolt välja pakutud elatis 185 eurot on juba rohkem kui pool kostja igakuisest sissetulekust. Seega täidab eeltoodud asjaolusid arvestades kostja, igakuiselt 3
lg 2 sätestatud kohustust käsutada oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, nimelt on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et ülapidamiseks kohustatud isik vabaneb ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda tal
Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et ringkonnakohus on eelnevalt samas kohtuasjas mõistnud õigesti kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise, arvestades muuhulgas kostja varalist seisundit (
Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks lapsele määrata 185 eurot.
kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud elatise väljamõistmist hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates üks aasta enne hagi eitamist, s.o 02.09.2010. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele, sest kostja ei ole oma lapse ülalpidamist nimetatud ajavahemikul toetanud piisavalt. Kostja on tõendanud, et ajavahemikul 26.09.2011 kuni 16.04.2012 on ta tasunud tütre ülalpidamiseks keskmiselt kuus 150 eurot, mis on ilmselgelt ebapiisav ning seejuures ei ole kostja tõendanud, et oleks enne 26.09.2011 lapse ülalpidamist toetanud. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 02.09.2010 suuruses 185 eurot. Tasutud elatise osas tuleb kohtuotsuse täitmise käigus teha tasaarvestus.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena. Kohus ei rahulda hageja seadusliku esindaja taotlust näha elatise väljamõistmisel ette, et elatis suureneb iga järgmise aasta esimesel kuul kuupalga alammäära suurenemise protsendi võrra (kui kuupalga alammäär tõstetakse), kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei ole kuidagiviisi põhjendanud oma taotlust ega selgitanud kohtule taotletud meetme vajadust. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.