lg 3 kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
lg 2 p 3 hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 21.12.2011. Esitatud arvetest tl 36 jj nähtub, et arved on esitatud kostjale maksetähtajaga 18.09.2008 – 19.12.2008.
lg 3 algas nõuete aegumine seega 01.01.2009 ning aegumistähtaeg oleks saabunud 01.01.2012. Seega ei ole esitatud hagi aegunud. Muid vastuväiteid kostja hagile esitatud ei ole, seega loeb kohus TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaks võetuks asjaolu, et kostja on hagiavalduses kirjeldatud mahus mobiilsideteenuseid kasutanud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 tuleb põhivõlgnevus 357,97 eurot kostjalt välja mõista. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. E teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 kohaselt on viivise määraks 0,15 % tasumata summalt päevas. Kohus leiab, et viivise arvestus vastab VÕS §-le 113 lg 1 ja E teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 5.13 ja et kostjalt tuleb välja mõista viivistena 357,93 eurot. Kohus leiab, et viiviste suurus ei ole ebamõistlik. Hageja ei ole nõudnud viivist põhivõlga ületavas määras ning väikeste nõuetel on eelduslikult maksmata jätmisest tekkinud kahju proportsioon põhivõla suhtes oluliselt suurem. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kasuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis Vastavalt TsMS § 138 lg 2 Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtukuludeks on riigilõiv 76,69 eurot ning lepingulise esindaja OÜ Julianus Õigusbüroo õigusabikulud 166,17 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhinõude suurusega võrreldes mõistlikud ja kohased. Peeter Pällin Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.