3-10-2737/27

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-2737 Määruse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M.S.i kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 21.09.2010 korralduse nr 692 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja: M.S. /isikukood xxx/, esindaja Maano Saareväli Vastustaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus /registrikood 75001017/, esindaja Timo Taal Resolutsioon Lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 1 alusel M.S.i kaebuse kohtulik menetlemine. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2. 21.07.2010 esitas M.S. Kohtla-Järve Linnavalitsusele avalduse (tl 32-34), milles teatas, et talle kuuluv sõiduauto Seat Toledo 774 MFR sai Kalevi tänav maja nr 23 juures sõidutee halva seisukorra tõttu viga ning palus hüvitada sõiduki remontimise ja Haapsallu toimetamisega tekitatud kahju. 27.08.2010 edastas M.S. Kohtla-Järve Linnavalitsusele arvestuse kokku 10 754,24 krooni suuruste kulude kohta ning palus need tasuda tema pangaarvele (tl 43). 21.09.2010 korraldusega nr 692 (tl 6-7) jättis Kohtla-Järve Linnavalitsus M.S.i taotluse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ja teeseaduse § 37 lg 2 alusel rahuldamata leides, et ta pole kahju tekitamises süüdi. Seejuures märgiti, et sündmuse toimumise ajal oli Kalevi tänava vastaval lõigul liiklemiskiirus peatatud ning paigaldatud liiklusmärgid nr 351 ja 153, mistõttu pidi avaldaja mittenõuetekohasest teelõigust teadlik olema ja enne sõidu või manöövri alustamist selle ohutuses veenduma.
3. 21.10.2010 edastas M.S. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-3), palus tema kahjunõude kohta tehtud Kohtla-Järve Linnavalitsuse korralduse tühistamist ning leidis, et see on õigusvastane, kuna riigivastutuse seaduse § 1 lg 2 p 2 kohaselt on tegemist eraõigusliku suhtega, mida ei saa lahendada haldusmenetluse korras haldusakti andes. Veel märkis kaebaja, et korralduse viide 30 päevasele vaidlustamistähtajale on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lg 1 kehtestatud kolme aastase kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajaga ning lisas, et eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise küsimus kuulub haldusorgani tavapärase majandustegevuse raamesse ega vaja haldusmenetluse läbiviimist. 31.12.2010 ja 20.01.2011 Jõhvi kohtumajja edastatud täiendustes (tl 57-60 ja 87) jäi M.S. oma esialgse nõude juurde, kuid palus juhuks, kui kohus peab võimalikuks lahendada nõuet halduskohtumenetluses, et Kohtla- Järve linnalt mõistetaks välja Kalevi tänava ohtliku seisukorra tõttu tekitatud kahju summas 10 754,24 krooni ja viivised alates 21.07.2010 ning teatas, et kuna sai alles kaebusele antud vastusest teada oma asja menetlemisest riigivastutuse seaduse alusel, oli tal konkreetse ja selge vaidlustamisviite puudumise tõttu võimatu mõista, milliseid menetlustähtaegu tuleb tal järgida.
4. Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastuses (tl 19-21) paluti jätta kaebus rahuldamata ja leiti, et see on põhjendamata ega lähtu kehtivast seadusandlusest, selle faktiline ja õiguslik alus pole omavahel seotud ning kaebaja on riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 2 ebatäpselt ja seetõttu moonutatult refereerinud. Seejuures märgiti, et Kalevi tänava liikluse korraldus on linnavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne vastavalt liiklusseaduse § 2 lg 4 ning § 45 lg 1 ja 2, kuid menetluse käigus kogutud materjalid tõendavad, et liiklusseaduse § 45 ja teeseaduse § 37 lg 2 rikkumist pole aset leidnud, kahju kaebaja mootorsõidukile ei tekkinud linnavalitsuse süül ning puudub põhjuslik seos avarii põhjuse ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegevuse vahel. Kaebuse täiendamisega Kohtla-Järve Linnavalitsus ei nõustunud (tl 77-78) märkides, et see on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 sätestatud kaebetähtaja rikkumisega.
5. Kohtuistungitel jäid kaebaja, tema esindaja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja kirjalikult esitatu juurde. Maano Saareväli palus vaidlustatud korraldus tühistada ja hüvitada kokku 1812,01 euro suurune menetluskulu ning kinnitas, et kahju põhjuseks oli lubatust kõrgemast kanalisatsiooni luugist tulenev tee ohtlik ja nõuetele mittevastav seisukord. Ta märkisid, et kuna korralduses puudub viide riigivastutuse seadusele, viis see kaebaja segadusse ning lisas, et tegemist on eraõigusliku suhtega, mida ei saa üldse reguleerida haldusakti andmise teel. Timo Taal nõustus küll sellega, et vaidlus on eraõiguslik, kuid väitis, et kuna tegemist oli kollegiaalse otsusega, sai seda lahendada ainult korralduse andmisega. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Vaidlusaluses korraldusega (tl 6-7) on Kohtla-Järve Linnavalitsus jätnud M.S.i avalduse (tl 3234) teeseaduse § 37 lg 2 toetudes rahuldamata põhjusel et, Kalevi tänava mittenõuetekohasest teelõigust oli teda teavitatud kaevetöid teostanud AS Water Ser poolt paigaldatud liiklusmärkidega 351 „suurim kiirus 30“ ja 153 „ebatasane tee“, mistõttu linnal süü puudub ja kahju sõidukile tekkis tema enda hooletusest. Korralduses on lisaks viidatud veel ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, kus on kehtestatud, et linnavalitsus lahendab ja korraldab volikogu pädevusse mittekuuluvaid kohaliku elu küsimusi. Korralduses puuduvad põhjendused ja viited, mis võimaldaksid mõista, kas selle andmisel on käsitletud M.S.i avaldust riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 tuleneva kohtueelse pöördumisena, kuid kaebusele antud vastuse (tl 19-20) seisukohad kinnitavad, et linnavalitsus on lahendanud avaldust avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõudena. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise kord ja tingimused on reguleeritud riigivastutuse seaduses. Selle § 1 lg 3 p 2 kohaselt käsitatakse avaliku võimu kandjast tee omaniku kohustuste rikkumist reeglina kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes ja riigivastutuse seaduse regulatsioon laieneb üksnes liiklusseaduse § 45 kehtestatud kohustuste rikkumisest tulenevale kahjule. Nimetatud paragrahv reguleerib liikluse korraldamist ja kehtestab, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik peab liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega tagama häireteta, sujuva, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liikluse ja omab selleks õigust ajutiselt või alaliselt sõidukite või jalakäijate liiklemist piirata või keelata. Seega tuleneb sätestatust selgelt, et riigivastutuse seaduse alusel saab hüvitada vaid sellise kahju, mis on tekkinud teeomaniku poolt kohase liikluskorraldusvahendi või vajalike piirangute rakendamata jätmise tõttu ning kõik muud tee omaniku kohustustega seonduvad kahjunõuded on eraõiguslikud ja lahendatakse teeseaduse § 37 lg 6 alusel maakohtus.
7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §7 lg 2 ja § 49 lg 4, 6 ja 7 tulenevalt on linna või vallavalitsus kollegiaalne haldusorgan, kes teeb üksikjuhtumites otsustusi poolthäälte enamusega ja vormistab need korraldustena. Sätestatust ei tulene, et mistahes valdkonda kuuluvad üksikjuhtumid saab valitsus otsustada mingil muul viisil kui istungil arutamise, häälteenamuse ja korralduse andmisega. Samas on haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt haldusakt vaid selline õigusakt, mis on haldusorgani poolt antud avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 võimaldab halduskohtusse pöörduda, kui haldusaktiga on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi. Sama seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata üksnes avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isikukorraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Kohtulahendis nr 3-3-1-31-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et halduskohtule ei anna pädevust asja läbivaatamiseks pelgalt see, kui dokument on vormistatud haldusaktina ning sisaldab halduskohtule osundavat vaidlustamisviidet ning märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Veel märkis halduskolleegium, et haldusaktis sisalduvat halduskohtule osundavat vaidlustamisviidet võib tsiviilõiguslikku tahteavaldust vaidlustada sooviva isiku suhtes küll eksitavaks pidada, kuid leidis, et see saab olla vaid menetlustähtaegade ennistamise aluseks üldkohtus.
8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt peab halduskohus menetluse määrusega lõpetama, kui asja arutamise käigus selgub, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Antud juhul on pooled kohtumenetluse tulemusel jõudnud ühisele seisukohale selles, et Kalevi tänaval olid asjakohased liikluskorraldusvahendid ja piirangud olemas ning vaidlus on eraõiguslik (tl 114-115). Seda, et M.S.i poolt esitatud kahju hüvitamise nõude puhul saab tegemist olla üksnes tänava halvast seisukorrast tuleneva eraõigusliku vaidlusega, kinnitab ka kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kogum (tl 32-54, 62-72 ja 80-81). Kuna avaliku võimu kandja poolt eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kohta vormistatud korraldus ei saa olenemata haldusorgani enda algselt teistsugusest arvamusest kuidagi olla seotud avalik-õiguslike haldusülesannetega, ei ole KohtlaJärve Linnavalitsuse vaidlustatud korralduse puhul tegemist õigusaktiga haldusakti tähenduses ning seda ei saa halduskohtus vaidlustada.
9. Eeltoodud järeldustel pole halduskohtul alust Kohtla-Järve Linnavalitsuse 21.09.2010 korralduse nr 692 tühistamiseks, halduskohus ei ole pädev M.S.i kahjunõuet lahendama ning tema kaebuse menetlemine tuleb vaidluse põhjuseks oleva õigussuhte eraõigusliku iseloomu tõttu hoopis halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 1 nimetatud alusel lõpetada. Menetluskulud (tl 117- 125) jäävad sama seadustiku § 92 lg 4 kohaselt kaebaja kanda. Makstud riigilõivude (tl 4 ja 61) osas saab kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku § 84 lg 4 p 4 alusel esitada tagastamise taotluse. Raili Randlane Kohtunik