← Eesti

3-11-1249/26

Obsah (6)§ 54§ 138§ 137§ 46§ 151§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Oliver Kask ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1249 Ha

) § 143 lg 1 p 3 alusel, leides, et vaie on esitatud pärast vaide esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist ning puuduvad põhjused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Maksuotsus edastati väljastusteatega. AS Eesti Post andmetel jäeti teade kirja saabumise kohta vaide esitaja postkasti 01.02.2011 ning sellele mindi postiasutusse järgi 16.02.2011. Vastavalt

§ 54

lg 6 teisele lausele loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Maksuotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks 01.02.2011, millest tulenevalt lõppes vaide esitamise tähtaeg 03.03.

  1. 18.04.2011 esitas kaebaja MTA-le kaebuse, taotledes MTA 22.03.2011 otsuse nr 6-1/150-2 kehtetuks tunnistamist ja vaide menetlusse võtmist. MTA 20.04.2011 otsusega nr 6-1/150-4 jäeti kaebus rahuldamata.
  2. OÜ Aarde Investeerimine esitas 20.05.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus MTA 22.03.2011 otsuse tühistada ja kohustada vastustajat vaiet läbi vaatama. Kaebuse põhjendused: 1) MTA ei saanud vaiet tagastada. Vaie esitati PMTK kaudu ning seetõttu oleks saanud vaide tagastada üksnes PMTK.

ei näe ette MTA õigust kontrollida vaide vastavust formaalsetele tingimustele, kui vaie on esitatud piirkondliku struktuuriüksuse kaudu. 2) Vaie on esitatud tähtaegselt. Paljasõnaline ja tõendamata on maksuhalduri väide, et postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta 01.02.

  1. Kaebaja kontrollib oma registriaadressil asuvat postkasti pidevalt, tehes seda 2-4 korda nädalas, ning ta sai teate tähtkirja saabumise kohta kätte alles 16.02.
  2. 3) Vaie oleks tähtaegne ka siis, kui teade oleks jäetud 01.02.2011.

§ 54

lg 6 viimase lause teises pooles sätestatud erandlik regulatsioon võrreldes HMS § 26 lg-ga 3 on kehtestatud juhuks, kui juriidiline isik ei ole korraldanud piisaval määral oma registrijärgsel aadressil posti kättesaamist ning selle tõttu võib tekkida olukord, kus maksuhalduril on oluliselt raskendatud või suisa võimatu haldusakti maksukohustuslasele üle anda. Erandlikku regulatsiooni ei saa kohaldada juhul, kui isik on korraldanud korrektselt posti kättesaamise ning on võimalik tuvastada haldusakti tegelik kättesaamise aeg. Kui kohtu hinnangul on

§ 54

lg 6 viimase lause teisest poolest tulenev tähtaja arvestamine põhjendatud ka olukorras, kus on tuvastatav tähtkirja postiasutusest kättesaamise hetk, tuleb regulatsioon jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS § 15 lg-ga 1. HKMS § 9 lg 1 ja

§ 138

lg 1 piiravad juba niigi PS § 15 lg-st 1 tulenevat õigust.

§ 54

lg 6 viimase lause teine pool lühendab aga haldusakti vaidlustamise tähtaega põhjendamatult. Selline täiendav PS § 15 lg 1 riive võib olla sobiv ja vajalik, kuid ei ole mõõdukas olukorras, kus isik ei hoidu tahtlikult kõrvale maksuotsuse kättesaamisest ja on tuvastatav akti sisuga tutvuda saamise tegelik aeg. 4) Vaide esitamise tähtaeg tulnuks ennistada eksitava vaidlustamisviite tõttu. Maksuotsuses on märgitud, et vaide saab esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast arvates. Vaidlustamisviitest ei tulene, et maksuotsus võidakse lugeda mingitel eritingimustel kättetoimetatuks varem, kui kaebaja on selle reaalselt kätte saanud. Kui vaidlustamisviide ei oleks olnud eksitav ning selles oleks märgitud, et maksuotsuse kätte saamiseks loetakse ka tähitud kirja kohta teate jätmist postkasti, olnuks kaebajal võimalik esitada vähemalt esialgne vaie määratud tähtajaks. 2

(9)3-11-1249
  1. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) MTA-l kui vaideorganil on vaidemenetluses üldpädevus, st õigus vaideid sisuliselt lahendada ning samuti vajadusel kontrollida vaiete formaalset õiguspärasust. Asjaolu, et maksu- ja tollikeskustele on antud vaiete formaalse õiguspärasuse kontrolli pädevus, ei piira MTA pädevust teostada sama kontrolli regionaalse struktuuriüksuse asemel. 2) AS Eesti Post andmetel on teade postisaadetise saabumise kohta kaebaja postkasti jäetud 01.02.
  2. Kaebaja ilmus postisaadetisele postkontorisse järele 16.02.2011, kus see talle allkirja vastu kätte anti. Need asjaolud nähtuvad postisaadetise liikumise aruandest. Kättetoimetamise katse on toimunud 01.02.2011 ja sellise katse käigus jäetaksegi teade adressaadi postkasti. Aruandest nähtub üheselt, et teade on välja trükitud ja kättetoimetamise katse on toimunud 01.02.2011 ning järgmine märge – kättetoimetamine – on tehtud alles 16.02.2011, s.o kaks nädalat hiljem. Kui kaebajale oleks teade trükitud ja saadetist üritatud tema asukohas kätte anda 16.02.2011, siis kajastuksid postisaadetise liikumise aruandes ka vastavad kanded. 3) Kuna kaebaja läks postisaadetisele, mille kohta pandi teade tema postkasti 01.02.2011, postkontorisse järele alles 16.02.2011, siis ongi ta oma hooletu suhtumisega posti vastuvõtmisse loonud olukorra, kus oluline dokument sai talle teatavaks hilinemisega.

§ 54

lg 6 on kohaldatav olenemata sellest, kas ja millal isik postisaadetisele postiasutusse järele läheb. Säte motiveerib haldusakti adressaati korraldama oma posti vastuvõtmist korrektselt ning mitte venitama oluliste dokumentide vastuvõtmisega. Kaebaja väited

§ 54lg 6 vastuolu kohta põhiseadusega ei ole põhjendatud.

Hoolikalt käituv ja oma posti vastuvõtmist korraldav äriühing saab postisaadetise saabumisest teada kohe pärast teate postkasti jätmist ja tal on piisavalt aega kaebeõigust teostada. Tähtaeg lüheneb vaid siis, kui isik oma postkasti sisu piisava regulaarsusega ei kontrolli või venitab postisaadetisele järele minemisega. Seega ei tulene võimalik kaebeõiguse teostamise aja lühenemine mitte normist, vaid isiku enda tegevusest. Igal hoolikal äriühingul on ka

§ 54lg 6 viimase lause rakendamisel haldusakti vaidlustamiseks piisavalt aega.

4) Nõustuda ei saa väitega, et vaide esitamise tähtaeg tulnuks eksitava vaidlustamisviite tõttu ennistada. Maksuotsuse vaidlustamisviites on korrektselt osutatud kaebeõiguse teostamist puudutavatele sätetele. Asjaolu, et vaidlustamisviites on kasutatud mõisteid (teatavaks tegemine, kättetoimetamine), kuid nende definitsioone ei ole

-st või HKMS-st maha kirjutatud, ei muuda vaidlustamisviidet eksitavaks. Maksuotsuse adressaadil on võimalik seadust lugedes tuvastada, millal haldusakt kättetoimetatuks loetakse. Kui see on adressaadile liiga keeruline, on tal alati võimalik küsida nõu kas haldusakti andnud organilt või õigusteadmistega isikult. 4. Tallinna Halduskohtu 13.09.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Õige pole kaebaja seisukoht, et MTA-l puudub vaide tagastamiseks pädevus.

§ 137

lg-st 1, § 145 lg-st 1 ja §-st 142 nähtub, et MTA piirkondliku struktuuriüksuse peale esitatakse vaie piirkondliku struktuuriüksuse kaudu ning piirkondlik struktuuriüksus kontrollib vaide vastavust nõuetele ja edastab selle MTA-le. MTA ja tema piirkondlike maksu- ja tollikeskuste näol on tegemist ühe valitsusasutusega Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes. MTA juriidilisel osakonnal kui vaidemenetlusega tegeleval struktuuriüksusel on vaiete menetlemisel üldpädevus, sh ka pädevus kontrollida vaiete nõuetele vastavust (rahandusministri 06.10.2008 määruse nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ § 12 p 1).

, millest võib tuletada 3

(9)3-11-1249 sellise pädevuse andmise ka MTK-dele, ei piira kuidagi MTA (juriidilise osakonna) pädevust vastavaid toiminguid teostada. Vaideorganiks on MTA ning probleem tõusetuks vastupidisel juhul – kui PMTK oleks teinud vaidemenetluses sisulise otsuse MTA eest. Oluline on ka märkida, et kaebaja ei ole toonud välja ühtegi argumenti, kuidas rikub tema õigusi fakt, et PMTK asemel on vaide esitamise tähtaegsust kontrollinud MTA. Asjaolust, et PMTK edastas vaide selle tähtaegsust kontrollimata MTA-le, ei saa kaebajal tekkida õigust nõuda, et tema vaide tähtaegsust ei kontrollitakski. Ka kohtumenetluses on võimalik kaebus sisuliste puuduste ilmnemisel jätta läbi vaatamata pärast asja menetlusse võtmist. 2) Vaie tagastati õiguspäraselt, kuna see ei olnud esitatud tähtaegselt. Vastavalt

§ 54

lg 6 teisele lausele loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. AS Eesti Post andmetel on teatis postisaadetise saabumise kohta välja trükitud ning kaebaja postkasti jäetud 01.02.

  1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai teatise kätte, st teatis pandi reaalselt õigesse postkasti, sest kaebaja ilmus sama teatise peale postisaadetisele postkontorisse järele 16.02.
  2. Kaebaja aga väidab, et ta sai teatise kätte 16.02.
  3. Aruandest nähtuvalt on kättetoimetamise katse toimunud 01.02.2011, pärast mida jäeti vastustaja kinnitusel teatis adressaadi postkasti. Postisaadetise liikumise aruandest nähtub, et teatis on välja trükitud ja kättetoimetamise katse on toimunud 01.02.
  4. Konkreetset tõendit selle kohta, kas teatis paigutati füüsiliselt postkasti 01.02.2011 või hoopis 16.02.2011, kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub aga vastustajaga selles, et kui kaebajale oleks teatis trükitud ja saadetist üritatud tema asukohas kätte anda 16.02.2011, siis kajastuksid postisaadetise liikumise aruandes ka vastavad kanded. Ei ole eluliselt usutav, et pärast nurjunud kättetoimetamiskatset oleks teatis postisaadetise kohta trükitud välja samal päeval ja paigutatud postkasti 15 päeva hiljem, samas kui postitöötaja oli 01.02.2011 seoses kättetoimetamise sooviga isiku asukohas. Seega leiab kohus, et asjas on tõendatud postisaadetise teatise jätmine kaebaja postkasti 01.02.
  5. 3) Kaebaja taotleb

§ 54

lg 6 viimase lause teise poole „jätnud teate tähtkirja saabumise kohta“ kohaldamata jätmist vastuolu tõttu PS § 15 lg-ga 1. Vastuolu PS-ga ei esine ja sätet tuleb asjas kohaldada.

§ 54

kg 6 teine lause motiveerib haldusakti adressaati korraldama oma posti vastuvõtmist korrektselt ning mitte venitama oluliste dokumentide vastuvõtmisega, et õiguskindlus vaidlustamistähtaja möödumisest saabuks rutem. Kui vastustaja on võimeline tõendama, et teatis postisaadetise kohta jäeti õigesse postkasti konkreetsel kuupäeval, puuduvad

§ 54lg 6 kohaldamata jätmiseks põhjused.

Kaebaja on läinud postisaadetisele järgi alles kahe nädala möödumisel teate jätmisest. Kaebaja väited sätte põhiseadusevastasuse kohta ei ole põhjendatud. Kuna hoolikalt käituv ja oma posti vastuvõtmist korraldav äriühing saab postisaadetise saabumisest teada kohe pärast teate postkasti jätmist, teatele on trükitud ka selle väljatrükkimise kuupäev, millest saab hakata arvutama kaebetähtaega, on tal piisavalt aega postisaadetisele järgi minna ja vajadusel ka kaebeõigust teostada. Kaebetähtaeg lüheneb vaid juhul, kui isik oma postkasti sisu piisava regulaarsusega ei kontrolli või venitab pärast teatise saamist postisaadetisele järele minemisega. Seega ei tulene võimalik kaebeõiguse teostamise aja lühenemine mitte normist, vaid isiku enda tegevusest. Igal hoolikal äriühingul on võimalik tagada ka see, et haldusakti vaidlustamiseks jääb ka

§ 54lg 6 viimase lause rakendamise korral piisavalt aega.

Maksuotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks 01.02.2011, millest tulenevalt lõppes vaide esitamise tähtaeg 03.03.2011. MTA on vaidlustatud otsuses asunud õigele seisukohale, et vaie esitati pärast vaide esitamiseks ettenähtud tähtaega. 4) Kohus ei leia, et vaide esitamise tähtaeg tulnuks ennistada vaidlustamisviite tõttu. Maksuotsuse vaidlustamisviites on korrektselt viidatud kaebeõiguse teostamist puudutavatele sätetele. Juriidilise isiku esindajad peavad olema suutelised äriühingut puudutavates elementaarsetes küsimustes vastuseid leidma kas ise või professionaalsete esindajate abiga. 4

(9)3-11-1249 Äriühingu esindaja J Mi, kes kohtule teadaolevalt suhtleb maksuhalduriga erinevate äriühingute esindajana pidevalt aastaid, allkirjastatuna on 17.03.2011 koostatud pikk ja põhjalik eestikeelne vaie, kus analüüsitakse tõendeid ja õigusnorme. Kui J. M oli võimeline koostama sellise dokumendi kas ise või nõustajate abiga, on väheusutav, et talle oleks põhjustanud probleeme kaebetähtaja kulgemise arvutamine, mis on üheselt mõistetavalt

s kirjas. Seega ei nähtu aluseid, miks vaide esitamise tähtaeg tulnuks ennistada. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OÜ Aarde Investeerimine apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Maksuotsuse vaidlustamisviide oli puudulik ja eksitav. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et vaidlustamisviites oli korrektselt viidatud kaebeõiguse teostamist puudutavatele sätetele. Vaidlustamisviitest ei selgu, et haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevaks võidakse lugeda muu päev kui haldusakti tegelik kättesaamise päev. Puudub viide

sättele, mis selgitab haldusakti kättesaamise mõiste erandlikku sisu.

§ 46

lg 4 tingimustele vastava vaidlustamisviite eesmärgiks on see, et menetlusosaline, kellel puuduvad õigusalased teadmised ja kes ei puutu igapäevaselt kokku haldusaktidega, mõistaks juba üksnes akti endaga tutvudes, millistel tingimustel on võimalik haldusakti vaidlustada. Olukorras, kus haldusaktis märgitu kohaselt saab seda vaidlustada 30 päeva jooksul kättetoimetamise päevast alates, ei teki isikul kahtlust, et võib-olla ei ole oluline haldusakti reaalselt kättesaamise päev, vaid tähtaega hakatakse arvutama mingist muust hetkest. Puudulik vaidlustamisviide tekitas kaebajas veendumuse, et vaide saab esitada pärast maksuotsuse reaalselt kättesaamist 30 päeva jooksul. Kui vaidlustamisviites oleks märgitud, et haldusakti kättesaamise aega hakatakse arvestama tähtkirja saabumise kohta postkasti teate jätmise ajast, olnuks kaebajal põhjust tuvastada, mis ajal maksuhalduri andmetel teade kaebaja postkasti jäeti. Kaebaja osutab ka järgnevale. PMTK tegi varem samas asjas 30.08.2010 maksuotsuse, mis saadeti kaebajale samuti tähitud kirjaga. Kirja liikumist kajastava informatsiooni kohaselt (kättesaadav AS Eesti Post veebilehel) andis PMTK kirja postiteenuse osutajale üle 30.08.2010, kiri saabus Põhja-Tallinna kandekeskusesse 31.08.2010 ning see väljastati kaebajale 06.09.

  1. Nimetatud postisaadetise liikumise aruandest ei nähtu küll, millal tehti kirja esmane väljastamise katse ja jäeti teade tähtkirja saabumise kohta, kuid arvestades kirja Põhja-Tallinna kandekeskusesse 31.08.2010 saabumist, pole põhjust arvata, et tööpäevadel ei teinud postiteenuse osutaja 6 päeva jooksul katset kirja isikule kätte toimetada. Seega võib eeldada, et teade jäeti kaebaja postkasti enne 06.09.
  2. Kaebaja esitas 30.08.2010 maksuotsuse peale vaide 06.10.2010, seega rohkem kui 30 päeva pärast teate jätmist, mistõttu pidanuks maksuhaldur ka varasema vaide kaebajale tähtaja möödumise tõttu tagastama. 22.10.2010 vaideotsusega aga hoopis vaie rahuldati. Seega ka 06.10.2010 vaide esitamisel mõistis kaebaja vaidlustamisviidet nii nagu käesolevas asjas ja toona ei juhtinud maksuhaldur kaebaja tähelepanu asjaolule, et haldusakti kättesaamise aega arvestatakse tähitud kirja kohta teate jätmise ajast. Eelnevast nähtub, et kaebaja oli vaide esitamise tähtaja arvestamisel eksitava vaidlustamisviite tõttu eksituses. Eksitava vaidlustamisviite tõttu tulnuks vaide esitamise tähtaeg ennistada. Kaebaja viitab ka Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-23-07 p-s 13 toodud seisukohale. 2) Kaebaja esitas vaide tähtaegselt. Kohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Tuginedes AS Eesti Post veebilehelt pärinevale infole, et teatis trükiti 01.02.2011, järeldas kohus, et teatis 5

(9)3-11-1249 jäeti kaebaja postkasti samuti 01.02.
  1. Asjaolust, et kaebaja ilmus teatise peale postkontorisse, järeldas kohus, et teatis jäeti õigesse postkasti. Samas kohus möönis, et konkreetset tõendit selle kohta, kas teatis paigutati füüsiliselt postkasti 01.02.2011 või hoopis 16.02.2011, ei ole kohtule esitatud. Kaebaja hinnangul on asjas oluline kohtu tähelepanek, et asjaolu, millal reaalselt teatis postkasti pandi, ei ole tõendatud. Siiski luges kohus tõendatuks, et teade jäeti 01.02.2011, millega ei saa nõustuda. Ekslik on kohtu hinnang, et kui postiasutuse töötaja oli tähitud kirja kättetoimetamise eesmärgil isiku asukohas, siis ei olnud põhjust mitte jätta teadet postkasti samal päeval. Postitöötajal puudub võimalus printida teatist n.ö postiringil olles. Kui tähitud kirja ei õnnestu üle anda, ei jäeta selle kohta teadet postkasti kohe, vaid seda tehakse kõige varem järgmisel päeval. Nimetatud asjaolu nähtub ka AS Eesti Post menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimuste p-st 7.2.
  2. Seega on ekslik juba kohtu eeldus, et kuna teade prinditi ja katse tähtkirja üle anda toimus 01.02.2011, siis jäeti ka teade postkasti samal päeval. Kohtu ekslikud ja tõenditele mittetuginevad oletused on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemisele. Kaebaja sai teate tähtkirja saabumise kohta 16.02.
  3. Kaebaja kontrollib regulaarselt postkasti, mistõttu ei saanud teade olla jäetud postkasti 01.02.2011 ega ka 02.02.
  4. Kohus välistas põhjendamatult võimaluse, et teade võidi siiski postitöötaja poolt postkasti panna hilinemisega või et see pandi ekslikult valesse postkasti ning teate oma postkastist leidnud isik pani selle hiljem kaebaja postkasti. Olukorras, kus konkreetsed tõendid teate postkasti 01.02.2011 paigutamise kohta puuduvad, ei saa selliseid võimalusi välistada. Kohus leidis õigesti, et

§ 54

lg-t 6 saab kohaldada juhul, kui vastustaja suudab tõendada, et teatis jäeti õigesse postkasti konkreetsel kuupäeval. Selle kohta, et teatis jäeti kaebaja postkasti 01.02.2011, ei ole ühtegi usutavat tõendit ning tegemist on pelgalt oletusega. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et teade jäeti 01.02.2011, mitte aga 16.02.

  2. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Vastustaja kordab vaidlustamisviidet puudutavaid varasemaid seisukohti ja leiab, et Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-23-07 kirjeldatud asjaolud on erinevad – viidatud juhtumi puhul puudus vaidlustamisviide. PMTK 30.08.2010 maksuotsuse andmisele järgnenud vaidemenetluses luges maksuhaldur vaide tähtaegselt esitatuks nimelt seetõttu, et postisaadetise liikumise aruande kohaselt toimus kättetoimetamine 06.09.
  3. Puudusid andmed selle kohta, et teade tähtkirja saabumisest oleks kaebaja postkasti jäetud varem, mistõttu ei saanud maksuhaldur lugeda maksuotsuse kättetoimetamise kuupäevaks muud kuupäeva kui 06.10.
  4. Nende asjaolude pinnalt ei saanud kaebajal tekkida kindlust, et maksuhaldur

§ 54lg-t 6 vaide tähtaja arvestamisel ei rakenda.

Maksuhaldur nõustub kohtuga, et juriidilise isiku esindajad peavad olema suutelised äriühingut puudutavates elementaarsetes küsimustes leidma vastuseid ise või professionaalsete esindajate abiga ning pole usutav, et äriühingu esindajale oleks põhjustanud probleeme tähtaja kulgemise arvutamine, mis on üheselt mõistetavalt

-s kirjas. 2) Kaebaja ei esitanud vaiet tähtaegselt. Posti liikumise aruandest nähtuvalt on kättetoimetamise katse toimunud 01.02.2011 ning sellise katse käigus jäetaksegi teade adressaadi postkasti. Kuna teade prinditi 01.02.2011 ning seejärel mindi postisaadetist kätte toimetama, puuduvad põhjused, miks ei peaks postitöötaja pärast kättetoimetamise katse luhtumist jätma väljaprinditud teadet postkasti, vaid tuleks samasse kohta tagasi järgmisel või ülejärgmisel päeval, et varem juba prinditud teadet postkasti panna. Väide teate saamise kohta alles 16.02.2011 pole usutav, sest ei lange kokku teabega, et teate trükkimine toimus 01.02.2011 ja samal päeval toimus kättetoimetamise katse. Ajavahemikus 01.02.2011 kuni 6

(9)3-11-1249 16.02.2011 ei ole ühtegi uut teadet välja trükitud ja toimunud pole ka uut kättetoimetamise katset. Seega on tõendatud, et postitöötaja pani teate kaebaja postkasti 01.02.2011 ning kaebaja väide, nagu saanuks ta teate postkastist kätte 16.02.2011, on õige vaid siis, kui ta ei kontrollinud varem oma postkasti sisu piisava põhjalikkusega. Kaebaja osutatud võimalused, et postitöötaja võis panna teate valesse postkasti või panna selle kaebaja postkasti pärast 01.02.2011, on ebausutavad.
  1. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks kinnitas kaebaja apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde jäämist ja esitas menetluskulude nimekirja, taotledes vastustajalt 15.97 euro väljamõistmist apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vaidetähtaja ennistamise ja vaide tähtaegsuse kohta märgib järgmist.
  3. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaide esitamise tähtaeg tulnuks maksuhalduril ennistada, sest tähtaja möödalaskmise tingis maksuotsuses sisalduv puudulik ja seetõttu eksitav vaidlustamisviide. Maksuotsuses on järgmine vaidlustamisviide: „Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 137 lg 1 ja 3, § 138 lg 1 sätestatust on menetlusosalisel õigus 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast esitada vaie maksu- ja Tolliametil Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (Endla 8, Tallinn) Maksu- ja Tolliametile. Menetlusosaline võib 30 päeva jooksul pöörduda Tallinna Halduskohtu (Pärnu mnt 7, 15048 Tallinn) poole

§ 151lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 kohaselt ka vaiet esitamata“.

Sellise vaidlustamisviite puuduseks peab kaebaja selgitamata jätmist, et

§ 54

lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud maksuotsus kättetoimetatuks ka siis, kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Väidetavalt oli kaebaja vaide esitamise tähtaja kulgemise alguse suhtes puuduliku vaidlustamisviite tõttu eksituses ja see tingis vaide hilinemisega esitamise. Ringkonnakohtu hinnangul on väide vaidlustamisviite puudulikkusest tuleneva eksituses olemise ja seetõttu vaide esitamise tähtaja möödalaskmise kohta otsitud ning vaide esitamisega hilinemine ei olnud tingitud vaidlustamisviitest. Väide on esmakordselt esitatud alles kaebuses kohtule. Kui vaide esitamisega hilinemise oleks tõepoolest tinginud puudus vaidlustamisviites, oleks kaebaja sellele osutanud juba MTA-le

§ 144lg-te 1 ja 2 alusel esitatud kaebuses MTA 28.03.2011 otsuse peale (tl 29-33).

Nimetatud kaebus tugineb aga väidetele, et vaide saanuks tagastada PMTK, mitte aga MTA, ning et vaie oli esitatud tähtaegselt. Vaide esitamise tähtaja kulgemise alguse suhtes eksituses olemisele nimetatud kaebuses ei osutatud ja maksuhaldurilt tähtaja ennistamist ei taotletud. Pealegi on vaide (tl 14- 7

(9)3-11-1249 25) põhjal ilmselge, et seda ei ole koostanud õigusteadmisteta isik. Kõrvutades vaiet MTA-le

§ 144

lg-te 1 ja 2 esitatud kaebuse ning halduskohtule esitatud kaebusega (tl 3-10), võib juba ainuüksi sarnase vormistuse põhjal väita, et need on koostanud kaebaja lepinguline esindaja, ehkki kaks esimest dokumenti on allkirjastanud kaebaja juhatuse liige. Seetõttu pole käesolevas asjas kohane osutada õigusteadmisteta kaebaja veendumusele, et vaide saab esitada 30 päeva jooksul pärast haldusakti reaalselt kättesaamist, ning teadmatusele, et maksumenetluses loetakse juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud haldusakt kättetoimetatuks ka siis, kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kaebaja ei ole esile toonud vaide esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid.

  1. Kaebaja vaie ei olnud esitatud tähtaegselt. Ka ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et postisaadetise saabumise teade jäeti kaebaja postkasti 01.02.
  2. Seda asjaolu tõendab piisava kindlusega posti liikumise aruanne (tl 115), millest nähtuvalt kõnealune saadetis saabus Põhja-Tallinna kandekeskusesse ning kättetoimetamise katse ja teate trükkimine toimusid 01.02.
  3. Järgmine kanne kajastab saadetise kättesaamist 16.02.
  4. Sellise info põhjal saab asuda seisukohale, et teade jäeti kaebaja postkasti nimelt 01.02.
  5. Kohtul pole põhjust jagada kaebaja kahtlust, et teade võidi panna ekslikult kellegi teise postkasti või et teade pandi kaebaja postkasti mingil hilisemal ajal. Kaebaja väide, et teadet ei jäeta postkasti kättetoimetamise katse päeval, vaid järgmisel päeval, tugineb AS Eesti Post menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimuste p-le 7.2.
  6. See viide ei ole käesoleval juhul asjakohane. Menetlusdokumentide kättetoimetamise teenusetingimused reguleerivad teenust, mille käigus võetakse vastu, edastatakse ja väljastatakse registreeritud riigisiseseid kirisaadetisi, millele on märgitud pealkiri „Menetlusdokument“ ning millele kehtivad ärikirja tähtstandardkirjade edastamise tingimustest erinevad tingimused (p 2.1). Kõnealused teenusetingimused kajastavad spetsiifilist teenuse osutamise protsessi, mille käigus sooritatakse mitu väljastamiskatset ning selline postisaadetis edastatakse väljastusteatega. Kuna antud juhul saadeti maksuotsus tähtsaadetisena, on kohaseks õigusnormiks postiseaduse § 4 lg 13 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud 22.06.2006 määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ § 6 lg 1, mis näeb ette, et kirisaadetis, mis edastatakse tähtsaadetisena, toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas ning kui saaja ei viibi kättetoimetamise ajal oma elu- või asukohas, jäetakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või asukohale lähimast postkontorist. Ka AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimustest nähtub, et tähtsaadetisena edastatava kirisaadetise kättetoimetamiseks tehakse üks katse ning kui saajale ei ole võimalik saadetist üle anda, siis jäetakse saaja postkasti postisaadetise saabumise teade ning saadetis väljastatakse postiasutusest (p 4.1.3). Eeldades, et kaebaja väide teate oma postkastist alles 16.02.2011 saamise kohta on õige, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja jättis posti vastuvõtmise korrektselt korraldamata. Kui juriidiline isik hoolitseb oma registrijärgsel aadressil pidevalt posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt, ei tekigi reeglina olukorda, kus posti väljastamise katse ebaõnnestub ning postiteenuse osutajal tuleb jätta postkasti teade tähtkirja saabumise ja selle postiasutusest väljastamise kohta. Kaebuse väide, et kaebaja kontrollib oma registriaadressil asuvat postkasti pidevalt, tehes seda 2-4 korda nädalas (tl 7), viitab võimalusele, et kaebaja ei pea registrijärgsel aadressil mitte kontorit, vaid postkasti, mille sisu ta väidetavalt mõned korrad nädalas kontrollib. Riigikohus on 10.03.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-100-10 (p 17) 8

(9)3-11-1249 leidnud: „

§ 54lg 6, Ts

ÜS § 29 lg 1 ja ÄS § 62 lg-de 4 ja 5 ning § 145 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt ei ole juriidilisel isikul võimalik täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt

§ 54lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt üle anda.“ 11.

Neil põhjustel ning HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Aarde Investeeringud apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2011 otsus muutmata. Kehtiva HKMS § 285 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse enne uue HKMS jõustumist (s.o kuni 31.12.2011) tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud HKMS-s sätestatut. Varasema HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna halduskohus tegi otsuse kaebaja kahjuks ja ringkonnakohus jätab otsuse muutmata, peab menetluskulud kandma kaebaja. HKMS § 92 lg 1 alusel jääb kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulu – riigilõiv 15.97 eurot – kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud varasema HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.