Obsah (5)
§ 212§ 165§ 24§ 201§ 108KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Plaks, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2012. a, Tallinn Haldusasja number
§ 212lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ave Laats esitas 05.05.2010 SA-le Erametsakeskus taotluse Natura 2000 erametsamaa toetuse (edaspidi ka metsatoetus) saamiseks Valga maakonnas Taheva vallas Tilga maaüksusel asuvatele metsaaladele (katastriüksusesd 77901:004:0343 ja 77901:004:0344) ajavahemiku 01.01.2010 – 31.12.2010 eest. SA Erametsakeskus 10.05.2011 käskkirja nr 6-1/11/10 „Natura 2000 erametsamaale toetuse taotluste osaline rahuldamine“ tabeli p 1.4 kohaselt rahuldati A. Laatsi taotlus 190,62 euro ulatuses, vähendades toetuse summat taotluses toodud pindalade erinevuste tõttu 4,46% (32,98 eurot) ning piiride märkimise nõuete rikkumise tõttu 15% (33,64 eurot) võrra. Käskkirja ja selle lisa 4 kohaselt taotles A. Laats osale metsaalale ka poolloodusliku koosluse hooldamise (PLK) toetust ning kattuvus metsaala ja PLK ala osas katastriüksuse 77901:004:0344 metsaalal 1-2 on 0,05 ha ja katastriüksuse 77901:004:0343 metsaalal 2-2 on 0,13 ha; samuti katastriüksusel 77901:004:0343 asuva metsaala 2-3 suurus on väiksem kui 0,3 ha ega ole seetõttu põllumajandusministri 11.03.2010 määruse nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta 3-11-2283 antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Natura määrus) § 3 lg 2 kohaselt abikõlbulik. A. Laats esitas SA Erametsakeskus 10.05.2011 käskkirja peale teda puudutavas osas vaide, mis jäeti SA Erametsakeskus 15.08.2011 vaideotsusega nr 6-5/10/106-6 rahuldamata järgmistel põhjendustel. A. Laatsi
- aasta metsatoetuse taotluse osas on läbi viidud kolm kohapealset kontrollimist: valimipõhine kohapealne kontroll 25.01.2011, kohapealse kontrolli kvaliteedi hindamine 25.01.2011 ning kohapealne täiendav kontroll 29.07.
- Viimasest võttis osa ka A. Laats. Kohapealse kontrolli eesmärgiks on tuvastada, kas metsaala, millele toetust taotleti, vastab õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 art 27 lgle 1 võib kohapealsest kontrollist ette teatada, kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki; kui taotlejal pole võimalik kohapealsest kontrollist osa võtta, ei takista see kontrolli läbiviimist. Ka Natura määrusest ei tulene, et taotleja peab viibima kohapealse kontrolli juures. 25.01.2011 kontrollist taotlejat teavitati, kuid ta teatas, et keelab kontrolli läbiviimise ega ilmunud ka ise kohale. Metsaala tähistamise nõuded tulenevad Natuura määruse § 3 lg-test 3-
- Kui metsaala käänupunktidel puudub vajalik märgistus ja metsaala piiri ei ole võimalik visuaalselt tuvastada, siis hinnatakse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust SA Erametsakeskus protseduuri lisa 13 näidatud maatriksi alusel. Hinnatava nõude rikkumisega kaasneb taotlejale toetussumma vähendamine ehk sanktsioneerimine määratud protsendi võrra. Vähendamise aluseks on Natura määruse § 7 lg 4 ja Euroopa Komisjoni määruse 1975/2006 art 18 lg
- Kontrolliaruandes ja välikontrolli väljundites tähistatakse hindepunktide summa skaalas 3-9 ja leitakse hindamiskriteeriumite tähised A, B, C, D kuni I. Kaebaja on metsaala tähistamise nõudeid rikkunud järgmiselt: katastriüksus 77901:004:0344 metsaala 1-1: 4 hindepunkti, rikkumine A, E, G; katastriüksus 77901:004:0343 metsaala 2-1: 4 hindepunkti, rikkumine A, E, G; katastriüksus 77901:004:0343 metsaala 1: 6 hindepunkti, rikkumine A, F, H. Seega oli hindepunkte kokku 14, mis jagati abikõlbulike metsalade arvuga 3 ning saadi keskmise punktide arvu 4,6, mis jäädes koondhinde vahemikku 3.01-6.0 annab toetuse vähendamise osakaaluks 15%. Võrreldes metsaala ja PLK ala keskkonnaregistri kaarte, tuvastas SA Erametsakeskus 25.01.2011 kohapealse kontrolli käigus, et A. Laats on taotlenud osale metsaalast ka PLK toetust. Natura määruse § 3 lg 3 p 1 järgi ei või taotleda toetust metsaalale, millele taotletakse toetust põllumajandusministri 08.03.2010 määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 20072013“ (PLK määrus) alusel. Käesoleval juhul oli kattuvus metsaala ja PLK ala osas katastriüksuse 77901:004:0344 metsaalal 1-2 0,05 ha ja katastriüksuse 77901:004:0343 metsaalal 2-2 0,13 ha. Vastustaja selgitas A. Laatsile korduvalt, et samale alale mõlemat toetust ei saa ja edastas talle kattuvused selgitava kaardi. Väites, et kattuvust pole, tugines kaebaja Keskkonnaameti töötaja J. Ruukeli esialsetele selgitustele, kuid hiljem selgus, et J. Ruukeli vastus kattuvuste puudumise kohta anti 2011, mitte 2010 esitatud taotluste kohta. Keskkonnaameti peaspetsialisti selgituste kohaselt kuni 2011 taotlusvooruni oli võimalik, et PLK ja metsaala toetusõigusliku ala kaardid võisid kattuda ja taotlejal oli endal õigus valida kumba toetust ta soovib. PLK ala (nt puistniit) on võimalik kvalifitseerida teatud juhtudel metsaalana ning ala võib vastata mõlema toetuse saamise nõuetele, kuid taotleda võib ainult ühte. Nii PLK ala kui metsaala toetuse taotlustel kinnitas kaebaja oma allkirjaga, et vastab vastava taotluse saamise nõuetele. Seega oli kaebajal endal kohustus välja selgitada, et kattuvusi poleks. PLK ala ja metsaala kattuvuse korral ei arvestata seda rikkumisena, ehk siis kattuvat ala (käesoleval juhul 0,18 ha) ei võeta arvesse toetuse vähendamisel pindala erinevuste tõttu. Ka A. 2
(8)3-11-2283 Laatsi puhul pole seda rikkumisena arvestatud, kuid kuna kattuva ala osas maksti talle PLK toetust, siis vastavas osas ei makstud metsatoetust. Kuna A. Laats taotles
- aasta PLK toetust alale, mis asus metsaala sees ja poolitas selle, siis jagas see ühe metsaala kaheks metsaalaks, millest üks oli väiksem kui 0,3 ha (katastriüksusel 77901:004:0343 metsaala 2-3). Natura määruse § 3 lg 2 kohaselt võib aga toetust taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse metsaala kohta. Seega vähenes A. Laatsi metsatoetuse summa ka maaala võrra, mis jäi alla 0,3 ha. A. Laatsi kaebuses palutakse SA Erametsakeskus käskkirja nr 6-1/11/10 tabeli p 1.4 tühistamist osas, millega jäeti kaebajale arvestamata maksimaalses ulatuses toetust. Toetust sai kaebaja 190,62 eurot, kuid pidanuks saama ca 62 eurot rohkem. Lahkheli vastustajaga tekkis eelkõige toetuse taotlustega hõlmatud poolloodusliku ala ja metsaala väidetavas kattuvuses. Maa-ameti poolt 05.10.2011 teostatud mõõtmisel sellist kattuvust ei leitud. Kaebaja maadel on kokku kolm metsaala, mitte neli, nagu väidab vastustaja – üks metsaala on katastriüksusel 77901:004:0344 ja kaks katastriüksusel 77901:004:0343; alla 0,3 ha suurust metsaala pole. Maa-ameti koostatud kaardilt on näha, et poollooduslik ala ei jaga katastriüksusel 77901:004:0343 väiksemat metsaala kaheks, nagu vastustaja väidab. Pindala erinevuse tõttu saab toetust vähendada üksnes siis, kui erinevus taotluses märgitust selgub toetuskõlbliku metsaala kohapeal ülemõõtmisel. Käesoleval juhul maad kohapeal üle ei mõõdetud, vaid lähtuti katastriplaanist, piiriprotokollist ja Natura 2000 metsaala kaardist. Keskkonnaministeeriumi 30.09.2011 kiri selgitab, et kohapealse kontrolli käigus tuleb mõõta alad looduses üle, katastrikaardile võib toetuda ainult siis, kui ei teata piire. Vastustaja rikkus kontrollimise eeskirju. 25.01.2011 oli maas paks lumi, mistõttu kaebaja oma metsa ei pääsenud ega saanud kontrollist osa võtta. Tegelikult mingit kohapealset kontrolli 25.01.2011 ei toimunud. Kaebaja metsaalade piirid olid märgistatud, käänupunkt (metsaala lõppemise tähistus) oli puudel olemas ja piir sihiga tähistatud. Kontrollaruandes puudub märge metsaala kattuvuse kohta poolloodusliku alaga 0,05 ha ulatuses, mis loeti rikkumiseks vigasele katastrikaardile tuginedes. Maa-ameti 26.10.2011 kirjast nähtuvalt erineb Tilga katastriüksuse asukoht maastikul asukohast kaardil kuni 30 m ning katastrikaardil on maa-ala 0,1 ha väiksem ehk piiripunktides 16 kuni 17 5,73 m lühem; sellest ka väidetav rikkumine 0,05 ha ulatuses. Mõõdistusfirma väitel pole looduses võimalik midagi 0,05 ha täpsusega tuvastada. Vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses toetutakse 25.01.2011 kontrollaktile, mille tühistas 29.07.2011 kontrollaruanne. Viimases väidetakse, et ei leitud katastriüksuse piire tähistavaid ristikive, kuid tegelikult oli tähistus p-s 13 olemas ja kivi oli maa sees, kuid seda ei saa veaks lugeda. Et piiripunktis 13 oli ristikivi olemas, tõendab Maa-ameti kaart. Punktis 12 oli kupits, millel ei pea lisatähistust olema, piirikivi seal polnud ega pidanudki olema. Katastrikaardi järgi pidi seal olema kivi, kuid tegemist on katastrikaardi veaga ning Maa-ameti väitel puudub ka varasematel kaartidel selles kohas piiritähisena ristikivi. 29.07.2011 kontrollaktis tunnistatakse, et piir on visuaalselt tuvastatav, kuna tegemist on noorendikuga kolmelt poolt ümbritsetud vana metsaga, neljas külg on poollooduslik ala. 29.07.2011 kontrollakt ei kajasta terves ulatuses kõiki asjaolusid ning seda on osaliselt võltsitud. SA Erametsakeskus palus jätta kaebuse rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses toodule järgmised põhjendused. Kaebaja väidetud erinevused 25.01.2011 ja 29.07.2011 kontrollaruannetes on väga vähesed – leiti uued lisatud puitpostid, mida talvel polnud, kuid need erinevused ei muutnud vaidlusaluse käskkirja aluseks olnud 25.01.2011 kontrolliaruande tulemusi. 29.07.2011 kohapealsel kontrollil ei suutnud kaebaja piirikive ette näidata ja ka kontrollijad ei leidnud neid. Kaebaja on esitanud PRIA-le alates
- aastast igal aastal Natura 2000 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlusi. Natura määrusest ja PLK 3
(8)3-11-2283 määrusest tulenevalt ei või Natura 2000 alal maksta samaaegselt kahte erinevat toetust. 2010. aasta PLK taotluse lisaks olevale kaardile on kaebaja omakäeliselt kirjutanud ja allkirjastanud kinnituse: „Kaardil olevate piiride eest vastutan ise.“ Kaardilt nähtuvalt lõikab poolloodusliku koosluse ala parempoolse katastripiiri läbi (PLK massiiv nr 6433864922014) ning poolitab PLK toetusalade vahel olevaid metsaalasid. PLK menetlemisel PRIA või Keskkonnaameti poolt maaalade kattuvust ei kontrollita, sest see toetus makstakse ajaliselt varem välja toetuseaasta lõpus, metsatoetust makstakse aga toetuse aastale järgneva aasta mais-juunis, mistõttu pidi toetuskõlblike alade kattuvust kontrollima vastustaja. Kaebaja viidatud Keskkonnaameti arvamus ei oma asjas tähendust, kuna kaebajal endal lasub vastutus andmete õigsuse eest. Keskkonnaameti pädevuses on PLK alade kaardi koostamine. Kattuvuse väljaselgitamiseks edastab Keskkonnaamet vastustajale pärast PLK taotluste esitamist andmed toetuse taotlemise kohta (kaardimaterjali), mille alusel vastustaja selgitab välja kattuvused. Vastustaja pakkus alates 05.01.2011 kaebajale kohapealse kontrolli läbiviimiseks korduvalt erinevaid aegu, millest kaebaja keeldus tervislikel põhjustel. Kuna vastustaja ei pea tagama taotleja kohalolekut metsaalal, viidi kaebaja metsaaladel 25.01.2011 läbi valimipõhine kohapealne kontroll ilma tema osavõtuta; samas teostati ka selle kontrolli kvaliteedi hindamist. 25.01.2011 kontrolli tulemused on üle kontrollitud kahel korral: kvaliteedikontrollis ja 29.07.2011 kohapealsel kontrollil. Viimasel kontrollil tuvastati metsaaladel lisamärgistusi, mis olid sinna aga paigaldatud hiljem. Natura määruse § 3 lg-test 5-7 tulenevalt peab metsapiir olema looduses visuaalselt tuvastatav, st et ka suure lumega ja olenemata aastaajast. Kui metsaala käänupunktidel puudub vajalik märgistus ja metsaala piiri pole võimalik visuaalselt tuvastada, hinnatakse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust SA Erametsakeskus protseduuri lisas 13 näidatud maatriksi alusel. Katastriüksuse 77901:004:0344 metsaalal 1-1 selgus 25.01.2011 kontrollil, et katastri piirimärkide 16-17 vahel olev käänupunkt puudus ja metsaala piir polnud looduses üheselt tuvastatav 7% ulatuses metsaala ümbermõõdust. Katastriüksuse 77901:004:0343 metsaala 2-1 ülevaatusel puudus tähistus piiripunktis 14 ning 13-14 piiritähise vahel olev piir polnud looduses visuaalselt tuvastatav, samuti puudus nõuetekohane käänupunkti tähistus. Juulis toimunud teisel kontrollil leiti piiripunktis 14 piirikivi, millelt oli muld värskelt ära kraabitud; juures oli ka lisatähistus – ca 1,3 m puutokk ja valge nööriga kinnitatud punane tähis, mida esimese kontrolli ajal polnud. Kuna piirikivi leiti ja see asus metsaalale suhteliselt lähedal (5 m kaugusel), oleks võinud seda tähistusena arvestada, kuid kuna see kahe kontrolli lõpptulemust ei muutnud ja selgelt oli tuvastatav, et lisatähistus oli alles hiljuti paigaldatud, siis kontrolli tulemused jäid samaks. Kontrollimisel (nii jaanuaris kui juulis) selgus, et piiripunktide 12-15 vahelises lõigus maa-ala, millele PLK taotlus esitati, poolitas metsaala ning ühe metsaala suurus jäi alla 0,3 ha ega olnud seetõttu abikõlblik. PLK toetusega kattuval alal ei kasvanud metsa, vaid oli niidetud heinamaa ning taotleja oli välikontrollis nõus, et üks jagunenud ala jääb alla 0,3 ha, et on heinamaa ja et vahe kahe metsaala vahel on üle 4 m. Katastriüksuse 77901:004:0343 metsaala kontrollimisel jaanuaris olid piirikivid nr 12 ja 13 puudu ning piirimärkide 12-13 ja 12-15 vaheline piir polnud looduses üheselt tuvastatav. Neid kahte piirikivi ei leitud ka juulikuisel kontrollil. Katastri piirimärgi nr 12 ligiduses (ca 50 m teise katastriüksuse sees) leiti nii esimesel kui teisel kontrollil tähistus (ca 1,7 m pikkune puutokk, millelt paistis vana värvi). Teisel kontrollil tuvastati, et nimetatud tähistuse juurde oli seotud ka punane lint, mida talvel polnud. Seda tähistust aga ei arvestatud kummalgi kontrollil, kuna nihe oli suur ja see märk võis olla hoopis naaberkatastriüksuse tähistus (naaberkinnistu piiripunktini ca 13 m). Kaebaja nõustus kohapeal, et piirikive ei leitud, kuid teatas, et need pidid enne olemas olema. Esimese kontrolli ajal polnud poolloodusliku koosluse ja metsaala vaheline piirimärk (12.1) tuvastatav ehk käänupunkt oli puudu. Metsaala tegelik asukoht oli nihkes ka katastrikaardil. Tähiste puudumise tõttu viidi talvel mõõdistamine läbi keskkonnaregistri kaardikihi alusel ja selle põhjal hinnati ka muid Natura määruses sätestatud nõudeid. Suvisel kontrollil tuvastati PLK ja metsaala vahelises käänupunktis (piirijoonel 12 ja 15 vahel) puutokk punase lindiga (ca 4
(8)3-11-2283 1,5 m), mis oli nihkes katastrikaardi piirist sissepoole ca 10 m. Kuna juulikuus polnud võimalik tuvastada, kas see tähistus oli ka talvel olemas või paigaldati alles peale esimest kontrolli, otsustati teha erand ja tähistust siiski arvestada. Kuna teisel kontrollil leiti tähistus 12.1, millest oli lähtunud Keskkonnaamet poolloodusliku koosluse ala piiride mõõdistamisel ning samuti kinnitas piiride kulgemist kaebaja, otsustati lugeda piirimärkide 12-13 ja 12-15 vaheline piir tuvastatuks põhjusel, et seda sai looduses tuvastada noorendiku, kunagise uuendusraie piiri ja vana metsa piiri järgi. Teise kontrolli käigus leiti, et piiri on võimalik tuvastada loodusliku piiri kaudu, mis vähendas küll rikkumise suurust, kuid kuna piirikive siiski polnud, ei mõjutanud see toetuse vähendamise osakaalu. Kui metsaala piire on võimalik looduses tuvastada, st piirimärgid on paigaldatud vastavalt maakatastriseadusele ja piir tähistatud vastavalt Natura määrusele, siis määratakse pindala selle järgi. Kui piire pole võimalik tuvastada, määratakse pindala keskkonnaregistri kaardi alusel, mis omakorda põhineb maakatastriplaanil. Kaebaja esitatud Maa-ameti kiri, kus märgitakse katastrikaardi ja looduses oleva pindala erinevust, ainult kinnitab vastustaja kontrollitulemuste õigsust, sest pindala erinevus ongi tulenenud katastrikaardi erinevustest. Vastustajal puudub pädevus muuta katastripiire, vastustaja saab piiride määramisel lähtuda vaid katastri piirimärkidest looduses. Kuna metsaalal osaliselt piirimärke ei leitud ja ka omanik ei osanud kohapeal piiripunkte ette näidata, määrati metsaala pindala kindlaks keskkonnaregistri toetusõigusliku kaardi alusel. Maa-ameti 26.10.2011 kiri ei oma kaebaja väidete osas tõenduslikku iseloomu vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel. Küll aga tõendab kiri asjaolu, et katastriüksuse 77901:004:0343 piiripunktides 12 ja 13 puudusid olemasoleva katastriplaani kohaselt piirimärgid. Kaebaja süüdistused 29.07.2011 kontrolliaruande võltsimise kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest vaidlustatud käskkirjas on tuginetud 25.01.2011 kontrolli andmetele ning politsei uurimise tulemusena leiti, et võltsimist pole toimunud ega alustatud kriminaalmenetlust. Tallinna Halduskohtu 14.02.2012 otsusega jäeti A. Laatsi kaebus rahuldamata. Kohus nõustub käskkirjas, selle lisas ja vaideotsuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
§ 165lg 2).
Vastustaja on õigesti tuvastanud, et osa maa eest, millele kaebaja taotles metsatoetust, oli ta juba saanud PRIA-lt PLK toetust, mistõttu kattuvad maatükid tuleb toetuskõlbulike metsaalade hulgast välja arvata. Kaebaja on nii metsatoetuse taotluses kui ka PLK toetuse taotluses oma allkirjaga kinnitanud, et vastutab esitatud andmete õigsuse eest. Neid andmeid 25.01.2011 kohapeal kontrollides tuvastas vastustaja kaebaja taotlustes esitatud PLK alade ja metsaalade osalise kattumise ning kuna kaebaja oli PLK toetuse juba kätte saanud, siis polnud tal õigust samade alade eest enam metsatoetust saada. Samuti selgus, et üks niisugune kattuvusega maatükk katastriüksusel 77901: 004:0343, mille eest kaebaja sai PLK toetust, lõikas kaheks kaebaja metsatoetuse taotluse kaardil ühe maa-alana näidatud metsaala, mille kahest tükist üks osutus väiksemaks kui 0,3 ha (metsaala 2-3) ega olnud seega toetuskõlbulik. Ekslik on kaebaja arvamus, et 29.07.2011 kontrolliaruanne tühistas 25.01.2011 kontrolliaruande. Kuivõrd vaidlustatud käskkiri koostati 25.01.2011 kontrolli tulemuste põhjal, siis pole oluline, kas ja millised katastripiiride ja metsaalade piiride tähised leiti samade maatükkide kontrollimisel 29.07.2011. Kuigi suvisel ajal oli kergem maas asuvaid piirikive leida ja kaebajal mugavam kohale minna, siis arvestades asjaolu, et toetatav periood kestis 01.01.2010– 31.12.2010, pidigi vastustaja kontrollimise teostama vahetult peale selle perioodi lõppu. Samas ka juulikuus toimunud kontrollimisel tuvastati samad toetuse vähendamise alused, mis jaanuaris – pindala erinevused ja metsaalade piiride tähistuse osaline puudumine. Pindalade erinevused ja mõnede piiritähiste mitteleidmine oli osaliselt põhjustatud ka sellest, et katastriüksuse 77901:004:0343 asukoht erines maastikul katastriüksuse asukohast katastrikaardil kuni 30 m. 5
(8)3-11-2283 Alusetu on kaebaja nõudmine, et vastustaja oleks ise pidanud katastriüksused mõõdistama ja koostama tegelikkusele vastava katastrikaardi. Vastustajal polnud mingit põhjust kahtlustada, et katastrikaart ei vasta tegelikkusele. Selle, et maatüki asukoht kaardil vastaks selle tegelikule asukohale looduses, peab tagama maaomanik. Kaebaja väited 29.07.2011 kontrolliaruande võltsimise kohta jätab kohus tähelepanuta, nõustudes Lõuna Prefektuuri 12.10.2011 teatises kriminaalmenetluse algatamisest keeldumise kohta toodud seisukohaga, et väidetavad võltsimised ei mõjuta kuidagi kontrolliaruande, vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tulemusi ega muuda kehtetuks ühtegi vastustaja poolt tehtud toimingut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES A. Laatsi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebus või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus pole õigesti hinnanud tõendeid ega ole kaasanud menetlusse Keskkonnaametit. Kui kohus leidis, et 29.07.2011 kontrolli tulemused ei tühista 25.01.2011 kontrolli tulemusi, siis on arusaamatu, miks 31.10.2011 kohtuistungil ainult suvise kontrolli tulemustega tegeleti. Kaebaja ei saanud PLK toetust metsaalasse kuuluva maa-ala eest. Keskkonnaameti töötajate J. R ja A. R vastustest nähtub, et vaidlusalustel aladel ei ole kattuvust ja poollooduslik ala ei poolita metsaala ega tee seda väiksemaks kui 0,3 ha. Pealegi ei ole katastriüksuse 77901:004:0344 puhul looduses võimalik mõõdistada 0,05 ha täpsusega. Ilmselt on mõõdistatud kaardi alusel, kuid kontrollimisel tuleb mõõdistada looduses olevat pinda. Ka vastustaja kinnitas halduskohtu istungil, et mõõdistamine peab toimuma looduses, kuid toetuti kaartidele, mis aga osutusid Maaameti kirjast nähtuvalt ebaõigeteks. Vastustaja ei saanud 25.01.2011 kontrollimisel leida piiritähiseid, kuna kohapealset kontrolli ei toimunudki. Vastustaja esitatud fotod pole tehtud kaebaja maaüksusel ning neil olevad isikud pole tuvastatavad. Ilmastikuolude tõttu ei pääsenud 25.01.2011 metsa ei kaebaja ega kontrollijad ning viimased tegid oma tööd kaartide põhjal. Vastustaja tunnistas, et katastrikaart on vale. Kaebaja omanikuna teab metsaala tegelikke piire, kuna tegemist on tagastatud maaga. Katastrikaardi andmete õigsuse eest vastustab Maa-amet, mitte kaebaja. Vastustaja väide, et kaebaja maa-ala piiritähis võib olla naabrite paigaldatud, on arusaamatu, kuna ühise piiritähise puhul paigaldataksegi üks piiritähis ning antud juhul on tegemist kaebaja paigaldatud piiritähisega. Piiritähiste osas olid kõik nõuded täidetud, isegi tähisteta on metsaala visuaalselt tuvastatav, kuna ala nr 1 (noorendik) ümbritseb naabrite eakas mets ja aastaid tagasi rajatud siht. Ala nr 2 ümbritseb poollooduslik ala, ka 44-lõpuga metsaala ümbritseb poollooduslik ala ja siht. Piirikivid, mis kaaluvad ca 80 kg, olid õige koha peal, kuid kuna 25.01.2011 kohapeal ei käidud, siis ei saadudki nende olemasolu tuvastada. Õige pole vastustaja väide, et pindalade kattuvus selgitatakse välja pärast PLK toetuse vormistamist ja Keskkonnaametilt andmete saamist. Tegelikult toimub kaartide ühtlustamine iga aasta alguses, st enne toetuste taotluste vormistamist, ning vastavalt sellele annab Keskkonnaamet ka oma kaardi. SA Erametsakeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda, jäädes vaideotsuses ja halduskohtule esitatud selgituste juurde. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid asjaolusid oleks saanud kinnitada või ümber lükata Keskkonnaameti esindaja või milliseid täiendavaid tõendeid esitada. Apellandi väide, et kaartide ühtlustamine toimub iga aasta alguses, ei ole asjakohane ega vasta ka tõele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6
(8)3-11-2283 Halduskohus ei ole eksinud asjaolude tuvastamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esimese astme kohtus Keskkonnaameti menetlusse kaasamist taotlenud ning ka apellatsioonkaebuses pole kaebaja Keskkonnaameti menetlusse kaasamise vajadust põhistanud. Keskkonnaamet ei saa olla käesolevas asjas
§-s 20 nimetatud kolmas isik, kuivõrd kohtulahendiga ei otsustata tema õiguste või kohustuste üle.
§ 24
näeb ette, et halduskohus võib arvamuse andmiseks kaasata menetlusse mh haldusorgani, kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja lahendamisel (lg 1 p 4). Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid käesoleva asja lahendamisel tähendust omavaid asjaolusid oleks saanud Keskkonnaameti arvamus kinnitada või ümber lükata ning ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et arvamuse andmiseks Keskkonnaameti menetlusse kaasamine pole põhjendatud. Halduskohus leidis, et vaidlusalune käskkiri on kaebajat puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Heites kohtule ette tõendite ebaõiget hindamist, ei ole apellant konkreetset tõendit nimetanud. Kaebuses ja apellatsioonkaebuses viidatud Maa-ameti kirjad oktoobrist 2011 tõendavad SA Erametsakeskus poolt jaanuaris ja juulis 2011 kohapealsel kontrollil tuvastatud asjaolusid piirimärkide puudumisest ja katastriüksuse plaani mittekattuvusest looduses olevaga. Halduskohtu järeldus, et kaebaja on taotlenud osale metsaalast ka PLK toetust ning et metsaala piirid ei olnud nõuetekohaselt märgistatud, tugineb asjas kogutud tõenditele kogumis ning Maa-ameti kirjad kohtu seisukohta ei väära. Maa-ameti kontrollmõõdistamine viidi läbi septembris 2011 ning kaebaja enda väitel enne mõõdistamist katastriüksuse ja metsaala piire muudeti, et näha, kuhu mõõdistusfirma soovitaks piiritähised panna. Samuti nähtub Maa-ameti 26.10.2011 kirjast, et katastrimõõdistamine polnud selleks ajaks veel lõpule viidud. Keskkonnaministeeriumi 30.09.2011 kirja kohaselt pindala mõõtmise peab läbi viima kaardiobjekti alusel siis, kui kohapealse kontrolli teostaja ei suuda metsaala piiri, katastriüksuse piiripunkte, piirimärke või metsaala käänupunkte looduses nõuetekohaselt tuvastada. Seega on õige vastustaja seisukoht, et kui metsaala piire on võimalik looduses tuvastada, siis määratakse pindala selle järgi, kui aga piire pole võimalik tuvastada, siis määratakse pindala maakatastriplaanil põhineva keskkonnaregistri kaardi alusel. Käesoleval juhul nähtub vaidlusalusest käskkirjast ja selle andmise aluseks olevatest dokumentidest, et osa A. Laatsi metsaalade suhtes polnud võimalik piire looduses tuvastada, sest need olid nõuetekohaselt tähistamata. Apellandi väide, et piirid olid vajalikul määral tähistatud, mida kinnitavat 25.01.2011 kontrolli tulemused tühistanud 29.07.2011 läbiviidud kontroll, on ekslik. 29.07.2011 viidi läbi täiendav kohapealne kontroll vaidemenetluses, mis olulises osas kinnitas 25.01.2011 läbi viidud kohapealse kontrolli tulemusi ega muutnud toetuse vähendamise osakaalu. Seega nähtub asja materjalidest, et SA Erametsakeskus oli metsaala märgistamise nõudeid üle kontrollinud looduses korduvalt ning asja materjalid ei kinnita kaebaja väidet kontrollandmete ebaõigsuse kohta. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et 25.01.2011 valimipõhist kohapealset kontrolli (mida dokumentide kohaselt teostasid piirkondlikud kontrolli spetsialistid R. Raud ja M. Hendrikson) ja selle kvaliteedi hindamist 25.01.2011 (mida dokumentide kohaselt teostas SA Erametsakeskus kontrolliüksuse juht G. Reinapuu) tegelikult ei toimunud. Kaebaja väite, et PLK ja metsamaa osas kattuvust ei ole, on vastustaja vaideotsuses ja kohtule esitatud selgitustes ümber lükanud ning ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid (
§ 201lg 4).
Vastuseks apellandi väitele, et kaartide ühtlustamine toimub iga aasta alguses, st enne toetuste vormistamist, on vastustaja selgitanud, et apellant ajab segamini keskkonnaregistri kaardi (so toetusõigusliku – Natura 2000 toetus erametsamaale kaart) koostamise ning taotletud metsaalade ja PLK alade kattumise kaartide koostamise toimingud. Esimese puhul on tegemist keskkonnaregistri kaardiga, mida haldab Maa-amet ja kus on märgitud toetusõiguslikud alad. Teise puhul on tegemist Keskkonnaameti ja SA Erametsakeskus vahel kaardiandmete vahetamisega, kus kontrollitakse, ega taotleja pole esitanud samale maale taotlust toetuse saamiseks nii PLK kui ka metsaala kohta. Viimase toimingu 7
(8)3-11-2283 tulemusena ongi käesoleval juhul selgunud metsaala ja PLK ala kattuvus, mistõttu nende alade eest jäeti kaebajale metsaala eest toetus maksmata. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (
§ 108lg 1).
Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust ega kuludokumente esitanud ning seega jäävad ka vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Oliver Kask Ruth Plaks Silvia Truman 8
(8)