Obsah (7)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 102§ 101§ 108

Tsiviiltoimik 2-12-20743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 18.06.2012 Tsiviilasja number 2-12-20743 Hagi hind 1263,07 €

§ 96

(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb

§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb

§ 99(Ülalpidamise ulatus).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb

§ 100(Ülalpidamise andmise viis).

-3- Tsiviiltoimik 2-12-20743

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased.

§ 97

lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis).

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102

lg 2).

§ 108

näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. -4- Tsiviiltoimik 2-12-20743 Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt minimaalmääras tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist on samuti põhjendatud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus lahendab asja esitatud tõendite alusel ja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kostja ei ole kohtul tõendanud, et ta on osalenud hageja ülalpidamises ajal, mille eest elatist nõutakse, so

§ 108toodud tingimustel.

Miinimummääras elatise nõudmist ei pea hageja hagis üldse põhjendama. Hagi kohaselt ei ole kostja hageja ülalpidamises osalenud pärast pere purunemist ja abikaasade faktilist lahkuminekut. Kostja ei ole oma vastuses neid asjaolusid ka ümber lükanud. Kostja pole tõendanud kohtul ka oma sissetulekute puudumist ega või sissetuleku allikaid ja nende suurust. Hagiavaldus esitati kohtule 28.05.2012. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt igakuise elatise miinimummääras välja alates 28.05.2011, so üks aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus ei leia kostja argumente hinnates ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta ei suuda teenida tööga nii suures ulatuses raha, et oma ainus laps saaks miinimummääras elatist temalt, st

§-st 101 lg 1 sätestatud summat. Kostja seisukohaga, miks ta ei saa või ei suuda hagejale elatusraha maksta tagasiultuvalt aasta enne hagi esitamist, kohus ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline tegema tasuvamat tööd, saamaks niipalju töötasu, et olla võimeline täitma oma vanemakohustust ka tagasiulatuva perioodi eest. Kostja ei ole tõendanud töövõimetust, mis takistaks tal tegemast tööd määral, mis võimaldaks seadusest tulenevas miinumummääras elatist maksta tagasiulatuva aja eest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja on töövõimeline 27aastane mees ja tema võime tööga elatist teenida ei ole piiratud. Seega on kostja kohustatud oma alaealist last ülal pidama temale igas kuus vähemalt miinimummääras elatist andes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2007 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 on väljendatud seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Seega töövõimelise kostja viide varalisele seisundile on alusetu. Alust elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära ei esine. Kostja peab leidma endale niisugused sissetulekuallikad, mille olemasolu lubab tal enda kohustuste täitmisega toime tulla.

§ 101

lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühe lapse kohta 2011.a olla väiksem kui 139,01 € ja alates 01.01.2012 väiksem kui 145 €. Kui elatist soovitakse välja mõista suuremas summas kui miinimummääras, tuleb hinnata laste vajadusi (

§ 99lg 1 ja -5- Tsiviiltoimik 2-12-20743 2).

Kohus lähtub asja lahendamisel elatise väljamõistmisel miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, siis tuleb selle nõude eelduseks olevaid laste vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Kohus ei saa elatist välja mõista kuni hageja õpingute lõpetamiseni kahel põhjusel: Hageja ei õpi veel ega pole teada, et ta õpiks pärast täisealiseks (so 18-aastaseks) saamist. Kui hageja saab täisealiseks ja õpib (st kui esineb

§ 97p 2 asjaolu), peab pöörduma hageja ise kohtusse elatisehagiga.

Poolte menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS 173 lg 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Raivo Einula Kohtunik -6-