Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega vaatlebki kohus seda, kas kostja on käitunud viisil, mis oleks hageja omandi osa kahjustanud. Kahju tekitaval teol peab VÕS § 127 lg 4 järgi olema otsene põhjuslik tagajärg kahju näol, st kahju peab tekkima vahetult isiku teo tagajärjel, sj peab olema kahju tekitamine õigusvastane, vastasel korral on kahju hüvitamine välistatud. Hageja esitatud I arvamusest 02.11.2007 nähtub, et koht, kus XXX II korrusel on pandud kaminahi, on tekkinud läbipaine ja selle all on omakorda ahi I korrusel ja et läbipainest tekkivad survejõud koormavad mittekandvat seina, ahju, tekkinud on praod, oht on et need suurenevad ja et II korrusel tehtud ehitustööd on tehtud projektita, talad tuleb toestada. 6 Kostja 2 taotluse alusel määras kohus ekspertiisi (lk 186 valges ümbrikus, akt C-6211 detsember 2011). Ekspert leidis, et elamu XXX, Tallinn I korruse tubade nr 7 ja 8 vahelises seinas olid praod ruumi nr 7 laes, II korruse ruumides ehituslikke defekte ei olnud. Ekspert tuvastas, et ajavahemikul 1983-1997 oli tubade nr 7 ja 8 vaheline vana sein ning ahi lammutatud ja ehitatud uuesti, sj mõlemad uues kohas ja seda on ehitustehniliselt tehtud vigadega – vahesein on uue ahju kohal toetatud ahjupealsele osale ja puudub seinaosa toetav sillus, ühendussõlm laega sellel kohal on halva kvaliteediga, sj ei ole arvestatud sellega, et vaheseina nihutamisel on nõrgestatud vana seina kohal olnud laetalade toe ja jätkusõlmi. Eksperdi arvamuse kohaselt on pragude tekkepõhjuseks I korruse tubade nr 7 ja 8 vahelises seinas - otseselt vaheseina toetumine ahjule ehk silluse puudumine. Ahju kütmisel see pikeneb ja lükkab talle toetuva kivist seinaosa ülespoole ja tekitab pragusid. Samal ajal avaldab II korruse kamin-ahjuga ruumi kasutuselevõtmine lisamõju talade nõrgestatud sõlmedele uue vaheseina peal. Pragude põhjus ei ole tingitud kamina paigaldamisest II korrusele korstna kõrvale, sest põhipragu asetseb mitte vaheseinas kamina all vaid ahjust eemal. Seda põhjustab vaheseina ja laeosa ebatihe ühenduskoht, kus ahju deformatsioonide ehk soojusliku pikenemise tõttu vahesein saab nihkuda. Eksperdi arvamusest nähtub, et puidust laetalade kandevõime ja kandvad elemendid on piisava tugevusega ja läbipaine jääb pööninguosa kasutusele võtmisel lubatud piiridesse, tingimusel, et laetalad toetuvad korrektselt kohtkindlalt tubade nr 7, 8 vahel olevale seinale, mis on aga lammutatud ja uude kohta ehitatud. Kuna tubade nr 7, 8 vaheline vahesein on lammutatud, uus ehitatud uude kohta ebakvaliteetselt, siis laetalad on alloleva vaheseina lammutamise tõttu vajunud, sest uue seina toe ja tugisõlmed ei ole piisavalt jäigad ja kohtkindlad ning talad vajusid kandeava muutmise ehk vaheseina nihkumise tõttu. Talade vajumine kutsus esile lage katva pinnakihi ebakvaliteetseks muutmise – praod, pahtli lahtituleku. Kuna uue vaheseina ja laetalade vahelised toetuspinnad (sõlmed) ei ole uue vaheseina ehitamisel tehtud piisava hoolega ega vajalikul määral jäigad, siis pööningu kasutusele võtmine tubade nr 7, 8 peal suurendas mõningal määral laepragusid. Praod olid vaid I korruse tubade nr 7 ja 8 tsoonis, kus oli toetav vahesein lammutatud ja uuesti ehitatud, ja mis kinnitavad omakorda seda, et laetalade läbivajumine oli otseselt seotud tubade nr 7 ja 8 vahel olnud vaheseina lammutamisega ning hilisema mittenõuetekohase kasutamisega/ehitamisega. Võrreldes hageja esitatud I arvmust (lk 19) ja kohtu ekspertiisi käigus tuvastatut, leiab kohus, et eksperdi järeldused on veenvamad, kuna nendest nähtub vaidlusaluse objekti igakülgne uurimine, sj on uuritud ka I korruse vaheseinast tingitud asjaolusid, sj vaheseina ennast, samuti on tehtud arvestused ja antud seeläbi hinnang laetaladele, nende kandevõimele, kamin-ahjule ja II korruse kasutuselevõtu mõjule hageja kasutuses olevate ruumide nr 7 ja 8 pragudele, läbipainele. Hageja esitatud I aktist ei nähtu ega selgu, kui suures osas on uuritud kaminahju, kas on tehtud laetalade mõõdistusi ja nende talade kandevõime arvestusi, kirjeldatud II korrust, ega uuritud I korruse 7 ja 8 ruumi vaheseina ehituslikku külge, tema vastavust normidele ja selle vaheseina enda mõju tekkinud pragudele, läbipainele. Eeltoodud kohtueksperdi uuringut ja arvamust hinnates leiab kohus, et kostja 2 on tõendanud, et hageja kasutuses oleva ehitise osas ehk tubades nr 7, 8 olevad praod laes ja vaheseinas ning lae läbipaine on tingitud vaheseina ehituslikest vigadest ja on otseses seoses sellega. Asjaolu, et II korruse ruumide kasutusele võtmine tubade nr 7 ja 8 kohal võis vaid veidi suurendada painet ja 7 pragusid, ei ole aga algseks pragude ja läbipaine põhjuseks. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole kamina ja II korruse elamiseks kasutusevõtmisel seost tekkinud pragudega viidatud tubades nr 7, 8 ja lae läbipainega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited tema kasutuses olnud ruumides tekkinud seinte ja laepragudest ning laepainest, ei ole põhjuslikku seost kostja 2 poolt II korrusel tehtud töödega ning 115 kg ahju paigaldamisega märgitud ruumidesse. Asjaolu, et kostja on ruume remontinud ilma projektita, mida märkis ka ekspert, ei ole seoses sellega, et hagejal on tekkinud tema kasutuses olnud ruumides nr 7, 8 vastavad praod, laepaine, kuna need on tekkinud sinna eelmise vaheseina ja ahju lammutamisel ja uue ebakorrektsel ehitamisel. Viimase lammutamist ja ehitamist ei ole hageja kostjale 2 ette heitnud. VÕS §
lg 4 alusel peab kahju tekkimine olema otseses põhjuslikus seoses kahju tekitav teoga. Antud juhul on kahju põhjustatud vahelae eemaldamisest I korrusel tubade nr 7 ja 8 vahel, mitte kostja remonttöödest. Juhul kui vahesein oleks korrektselt ehitatud, ei oleks läbipainet, pragusid seintes ja laes tekkinud, sest laetalad vastavad, arvestades II korruse kasutuselevõtmist, laetalade kandevõimele, mis nähtub samuti eksperdi arvamusest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja 2 on tõendanud, et kahju, mis on väidetavalt tekkinud kaasomandi osale (mida otseselt kasutab hageja), ei ole tingitud kostja käitumisest ehk ei ole otseses põhjuslikus seoses kostja poolt II korrusel tehtud remonttööde ja kaminahju kasutusele võtmisega VÕS § 127 lg 3 järgi ning seega ei vastuta kostja 2 hageja ees tekkinud kahjude eest VÕS §
Kohtul puudub vajadus anda hinnang kostja 2 tunnistaja A. A ütlustele (lk 204), kuna ekspertiisiaktiga leidis tõendamist hagejal tekkinud kahjude põhjus. Hageja esitatud majaplaanidele ja maja kohta tehtud fotodelt ei nähtu tegelikult lae paine ja pragude põhjused, mistõttu puudub vajadus anda nendele täiendavat hinnangut (lk 73-76). Eeltoodu tõttu jääb nõue kostja 2 vastu hageja poolt kahju kindlakstegemisega seotud kulude /ekspertiisi tegemisega seotud kulud/ kui ka kahjunõuete esitamise kulude /kohtuvälised õigusabikulud/ kokku 8310 kr e 531,11 € ning taastamisremondi suuruse tuvastamiseks 4101 € ja selle eest hüvitise väljamõistmiseks 4101 € rahuldamata. Kuna hagi jääb eeltoodud motiividel rahuldamata, puudub kohtul vajadus anda hinnang kahju tekkimise õigusvastasusele, kahju ulatusele, selle kohta esitatud (maksekorraldused, mis seotud õigusabikulude kandmisega ja ekspertiiside tellimisega) tõenditele, kostja süü küsimusele, hageja esitatud pretensioonidele. Kostja 2 ei ole eitanud seda, et kaasomandi parandamise/säilitamise kulud tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele, küll aga ei ole hageja sellist nõuet esitanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaasomandi osa vajab parendamist ning selleks on vaja teha kulutusi, siis on tegemist omanikevahelise kulutuste kandmise kohustusega AÕS § 72 lg 4 järgi ning selliseid nõudeid ei ole hageja esitanud. Märgitud nõue ei ole samastav kahju hüvitamise nõudega, mille hageja on käesolevas asjas esitanud. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud TsMS § 162 alusel hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hind on arvestades hagi esitamise aega ja nõude täpsustamise aega 16.04.2012 TsMS § 122 lg 1, 2, § 123, § 124 lg 1, § 125, § 134 lg 1, 2, 3 järgi kahjunõude ja 8 tuvastusnõude väärtus /tuvastusnõue esitatud koos kahjunõudega ja arvestatakse vaid kahjunõude väärtust/ kokku 4632,11 €. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.