lg 1 alusel on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete huvide ühine esindamine.
`järgi on majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumi ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks, remondiks, tasu ühistu poolt majandamiseks osutatud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgiste tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi üldpindalast. 3 Ühistu põhikirja p 3.2 alap 6, 7 alusel peab liige tasuma kord kuus juhatuse poolt määratud kuupäevaks majandamiskulude ja kommunaalkulude eest. Põhikirja p 3.2 alap 6a järgi peab ühistu liige tasuma kord kuus majandamise jooksvate kulude eest vastavalt oma omandiosa suurusele korterite kogupinnas ning p 3.2 alap 7b sätestab, et kütteks kuluva soojusenergia eest tasumisele kuuluva makse arvestuslikuks aluseks on korteri üldpinna suurus. Seega vastab ühistu põhikirja p-s 3.2 alap7b sätestatud kulude, sj kütte kulude jaotuse põhimõte ülalpool viidatud seaduses sätestatule ning hageja põhikirjas ei ole ettenähtud kütte eest tasumisel
Eeltoodu tõttu on ühistul õigus ja kohustus tulenevalt põhikirja viidatud sätteist kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja
´ võtta küttekulude jaotuse arvestamisel aluseks vaidlusaluse korteriomandi nr XXX üldpinna suurus, mis on 206,6 m2 (lk 28, I kd). Seadusest ega ühistu põhikirjast ei tulene, et korteriomandite omanike ja ühistu liikmete vahelised kulud tuleks jagada teistsugusel põhimõttel tulenevalt sellest, kas tegemist on korteriomandiga, mida kasutatakse eluruumina või mitteeluruumina. Viidatud seaduse sätetest tulenevalt tekivad kohustused omandi suurusest lähtuvalt, mitte sellest, kas omand kujutab endast eluruumi või mitteeluruumi. Ka korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad
§-s 15´ loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Eeltoodu alusel ei ole vaidluses tähtust kostja väitel sellest, kuidas Tallinna Küte arvetes oma lepingupartnerile tasu kütte eest ajal, mil korteriühistut veel ei olnud. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et õige pole kostja väide, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt kui ta on võtnud küttekulude arvestamisel ja jaotamisel aluseks just korteriomandi üldpinna suuruse - kostja puhul vastavalt 206,60m2. Kostja viidatud ühistu üldkoosoleku 29.04.2010 otsusega ei ole otsustatud jagada küttekulusid teisti (p 4) ega muuta põhikirja ( koooleku protokoll, I kd lk 234), peale selle on otsus vastu üldse võetud pärast hagetavat perioodi ega puutu sellesse. Eeltoodu alusel ei ole kohtul vaja anda hinnangut ka kostja esitatud AEOÜ arvamusele (I lk 236-239), Kütteprojektile Xxx elamu keldriruumide kaudse kütte suuruse kohta, energia auditi aruandele (I lk 102-225), AS TKsoojuse ostu-müügilepingu tingimustele (I kd lk,128-130), korteri müügilepingule (I lk 130-133), fotodele, ehitusregistri väljavõttele ja elamispinna andmetele (I kd lk 123, 134-135), OÜ ST esitatud TKarvetele (lk 6062). Asjasse ei puutu kostja viidatud Kiviõli Linnavolikogu 17.04.2004 määrus nr 18, kuivõrd käesolev vaidlus ei puuduta viidatud linna määruste täitmist (I lk 226-223). Eeltoodu alusel oli OÜ ST ja kostjal on kohustus tasuda kütte eest vastavalt korteriomandi nr XXX üldpinna suurusele kooskõlas
´ ning põhikirja p 3.2 alap7b ning selle kohustuse täitmata jätmine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 järgi. Kohtule esitatud arvest nr 1574 (lk 280, I kd) nähtuvalt on hageja nõudnud ühistu liikmelt tasu 2010.a jaanuarikuu kommunaalkulude ja veebruarikuu majandamiskulude eest kokku 7555,04 kr. Hagi asjaolude kohaselt nõuab hageja sellest poolt OÜ-lt ST ning poolt kostjalt ehk kummaltki 3777,52 kr. Vaidlus puudus selles, et alates 15.02.2010 on omanik kostja. Seega on 3777,52 kr (pool) kostja õiguseellase kohustuse ulatus hageja ees ning ülejäänud ulatuses 3777,52 kr on tegemist kostja kohustusega hageja ees, sest alates 15.02.2010 on kostja omanik ja ühistu liige.
` järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel, pärimisel võõrandajale /pärandajale kuuluvad liikme õigused, kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega on endise ja uue korteriomandi omaniku vastutus eelmise omaniku kohustute eest ühistu ees solidaarne. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kostja kohustus tasuda OÜ ST võlga tuleneb
´ kuni 14.02.2010 ning alates 15.02.2010 on tal kohustus tasuda enda kohustuste eest. 4 Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et STOÜ poolt on jäetud tasumata perioodil juuni 200814.02.2010 80257,63 kr, millest 3777,52 kr on 2010. jaanuarikuu kommunaalkulud ning veebruarikuu majandamiskulud (sh küttekulud). Seega on kostja õiguseellane OÜ ST rikkunud viidatud ajavahemikul hageja ees ühistu põhikirjast p 3.2 alap 6 ja 7 ning 3.2 alap 6a, 7b ja
Eeltoodu alusel vastutab kostja
Kostja ei ole väitnud, et eelviidatud OÜ ST kohustus oleks kostja poolt täidetud, seega rikub ta kui uus omanik ja liige ühistu ees
Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viidatud kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1p 1, § 108 lg 1, § 76 ja
´ja 5´järgi ning hageja nõue OÜ STOÜ võla väljamõistmiseks 80257,63 kr on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
` mõtte kohaselt on kostja vastutus eelmise omanikuga solidaarne, seega on hagejal õigus nõuda mõlemalt (nii endiselt omanikult kui kostjalt) kohustuse täitmist kas osaliselt, täielikult, koos või eraldi VÕS § 65 lg 1 järgi. Ehkki OÜ-lt ST on märgitud võlg tagaseljaotsusega välja mõistetud, ei ole takistatud sama võla väljamõistmine kostjalt VÕS § 65 lg 1 järgi. Solidaarvõlgnikul ehk kostjal on kohustuse täitmisel seega põhivõlgniku vastu tagasinõudeõigus VÕS § 69 lg 2 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 80257,63 kr ehk 5129,40 €. Kostja väitis, et arve 1651 15.03.2010 (lk 287, 305 I
´ sätestatud kohustusi ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, põhikirja p 6, 7, p 3.2 alap 6a ja 7a, ja
5 §15 järgi. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja vastu ka summas 8564,69 kr ehk 547,38 €, tõendatud ja põhjendatud ja märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtul puudub vajadus anda hinnang hageja esitatud TK arvetele, kuna kostja ei ole esile toonud, et hagetav võlg oleks arvestatud erinevalt võrreldes sellega, mida nõudis Tallinna Küte ühistult. Samuti ei anna kohus hinnangut ühistu esitatud majandusaasta kavadele ja aruannetele 2008. ja 2009.a, sest kostja ei ole väitnud, et hagetav võlg ei vastaks majandusaasta aruannetele (I kd lk 146-188). Arvestades eeltoodut kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista OÜ ST võlg hageja ees 5 129,40 eurot ja MU enda võlg 547,38 eurot. Menetluskulude jaotus Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude avaldus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. Hagi esitati 29.09.2009 ning kuna hageja suurendas nõuet 02.08.2011 5 676,78 eurole, siis pidi selle nõude suurendamise ajal olema tasutud lõivu kokku 639,11 € alates 24.03.2011 kehtinud RLvS Lisa 1 järgi. Lõivu on tasutud 543,27€. Kooskõlas TsMS § 179 lg 1, 5, 9 tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse lõivu 95,87 €, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest ning selle tasumisega viivitamise korral välja mõista MU menetluskuludelt viivis alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende tasumiseni. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.