) § 2 lg 1 sätestatu keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta. 17.08.2012 vormistas PPA M.L.’ile
lg 1, § 72 lg 2 p 3, § 72 lg 2 alusel ettekirjutuse nr 1022201840 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav).
lg 2 p 3 alusel ei määrata lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele. 17.08.2012 menetleti M.L.’i suhtes ka isiku seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimist ning koostati kiirmenetluse otsus nr
lg 1 on väljasõidukohustus välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist.
lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.
järgi on väljasaatmine seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine.
lg 1 alusel isiku paigutamine PPA väljasaatmiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik
PPA-le teadaolevalt puudub M.L.’il kehtiv reisidokument, seega ei ole sundtäitmist käesoleval hetkel võimalik lõpule viia ning isiku PPA väljasaatmiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, palub PPA vastavalt
PPA väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. M.L.’il kohtuistungil küsimusi ega avaldusi ei olnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et Põhja Prefektuuri taotlus M.L.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on
lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 ning VRKS § 27 lg 2 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5. Asjas on tuvastatud, et M.L.’il puudub välismaalaste seaduse § 51 lg 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks.
lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Seega ei ole M.L.’il õigust Eestis viibida ja ta kuulub Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. 6.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse
§-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuna M.L.’i väljasaatmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik tuleb anda luba tema paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Väljasaatmiskeskusesse paigutamine on antud juhul proportsionaalne taotletava eesmärgi (väljasaatmise tagamine) suhtes ega riku lubamatult tema õigusi. 7. Kohus annab loa M.L.’il paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o kuni 17.10.2012. Kadriann Ikkonen kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.