Raks § 12 lg 1, lg 2 II lause alusel kohaldub pooltevahelisele suhtele võlaõigusseadus.
Kostja ei ole millegagi tõendanud oma väiteid, et ta oleks hagejaga sõlminud 16.01.2007 suulise kokkulepe, XXX-XXX, Tallinna kasutamiseks. Seega on hagejal õigus nõuda vastavalt rendilepingule nr 02-858, mille alusel võttis hageja üle 01.03.2006 Tallinna linnalt lepingujärgsed õigused ja kohustused, kooskõlas
lg 1 ja lepingu täitmist.
ja § 292 lg 1 alusel peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulusid.
kohaselt tasutakse üüri ajavahemiku möödumisel kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üüri ja kõrvalkulusid maksma lepingu lõppemisel. Lepingust nähtuvalt peab maksma üürnik üüri iga kuu
kuupäeva ning kommunaalkulude nõue muutub sissenõutavaks
lg 2 viimase osa ning lg 7 I lause järgi hageja poolt antud tähtajal, st siis kui hageja on esitanud kommunaalkulude tasumise kohta vastava arve. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et lepingu järgi oli 2007.a. üürimääraks 3300 kr kuus. Hageja nõuab üürivõlga 19 800 kr perioodi eest aprill – september (incl.)
lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 271 ja § 292 lg 1 kohustuse täitmist - üüri tasumist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvetega nr 11 ja nr 16, et ta on kostjalt nõudnud ka üüri tasumist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellest üürivõlast, millest hageja nõuab hagis vaid osa, midagi ära tasunud. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist 9 709,50 kr perioodi eest 03.04.2007-31.10.
Seega muutusid kommunaalkulude tasunõuded arvete nr 11 ja nr 16 järgi sissenõutavaks 20.12.2009. Kooskõlas
lg 1, § 147 lg 3 II lausega algab vaidlusaluste kõrvalkulude tasunõude aegumise tähtaeg kulgema arve esitamise kalendriaasta lõppemisest. Seega hakkasid viidatud arvete järgi nõuete aegumistähtajad kulgema 01.01.2010 kl 00:00 ja lõpevad 31.12.2013 kl 24:00. Hagi esitati kohtule 16.04.2010, seega ei ole ka kommunaalkulude nõue perioodi eest 03.04.200731.10.2009 summas 9 709,50 kr aegunud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda lepingu p 2.2 ning
lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108, § 292 lg 1 alusel kohustuse täitmist - kõrvalkulude tasumist. Kostja väitis, et tema on teinud kulusid ruumide väljaehitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppedes selgub, et üüritud asja väärtus on suurenenud tehtud muudatuste või parenduste tõttu oluliselt ja parendused on tehtud üürileandja nõusolekul, siis saab üürnik nõuda mõistlikku hüvitist ning lg 2 kohaselt saab ta muude kulude kui lg 1 nimetatud kulud nõuda käsundita asjaajamise sätete kohaselt.
lg 1 alusel võib üürnik talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja nõudega või keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 1 kuu enne maksetähtpäeva saabumist. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta kavatseb vastuhagiga tasaarvestada oma kulude nõude, küll aga ei ole kostja sellist vastuhagi esitanud, samuti ei ole väitnud, et ta oleks juba vastava tasaarvestuse teinud või teatanud hagejale, et ta kavatseb keelduda üüri maksmisest põhjusel, et tal on üürileandja vastu vastav nõue. Kostja esitatud 29.10.2001 avaldusest Kesklinna Valitsusele nähtub, et ta on palunud linnal kulud kompenseerida, küll aga ei ole tõendanud, et need oleks kompenseerimata, peale selle ei nähtu sellest kulude suurust (lk 102). Elamute Valitsuse 06.05.1988 kirjast nr 8-15/54 nähtuvalt on antud kostjale (Flores) kooskõlastus ruumide väljaehitamiseks ning lisaks on kostja esitanud ka elanike nõusoleku (lk 103-104), mis iseenesest lubavad järeldada, et võimalikud tööd ei ole tehtud ebaseaduslikult, küll aga ei tõenda need tehtud kulude suurust ega nende tegemise aega. Kostja on esitanud ka RBR OÜ hinnangu (lk 105), mille koheselt on XXX , Tallinn pööninguruumide arvestuslikud ehituskulud 21.12.2010 415800 kr, küll aga ei tõenda see seda, et kostja oleks teatanud keelust maksta üüri, mis võimaldaks tal keelduda kohustuse täitmisest hageja ees
lg 1,
Samuti ei tõenda märgitud tõend seda, et kostja oleks teinud hagejale vastavasisulise avaldusega tasaarvestuse
Seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks alus
Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks üürivõla 19 800 kr perioodi aprill - september (incl.) 2007 eest tasunud, siis on ta lepingu p 2.1 tulenevat üüri tasumise kohustust rikkunud
tähenduses ning hageja nõue on tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb üürivõlg 19 800 krooni hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ka kõrvakulud summas 9 709,50 perioodi 03.04.2007-31.10.2009 eest ära tasunud, siis rikub ta lepingu p 2.2 tulenevat kohustust
tähenduses ning nõue on ka selles osas tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kõrvakulude katteks perioodi 03.04.2007-31.10.2009 eest 9 709,50 kr.
Hageja võttis omaks, et kostja on üüritud ruumid vabastanud, seega tuleb hagi selles osa jätta rahuldamata, kuna kostja on hageja nõude täitnud /hageja ei ole selles osa hagi tagasi võtnud ega sellest loobunud/. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista kokku 1886 € (19 800 kr + 9 709,50 kr/15,6466) ning jätta rahuldamata hageja nõue kostja kohustamiseks XXX-XXX, 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.