Obsah (10)
§ 619§ 76§ 101§ 620§ 627§ 100§ 113§ 629§ 624§ 82KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2
§ 619
järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenust, käsundiandja peab aga maksa selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud Kohtule esitatud lepingu (lk 8-14) järgi pidi hageja koostama ja korraldama kostja kinnistu registriosa XXX detailplaneeringu koostamine ja kehtestamise, siis seega pidi hageja osutama kostjale teenust ja poolte vahel on sõlmitud vastavalt
§ 619käsundusleping.
Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tehtud kulude seos kostja kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega on tõendatud ja kas kulude ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
§ 76
lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
§ 101
lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel.
§ 620
lg 1 peab käsu käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.
§ 6273
(8)lg 2 sätestab et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb vastavalt asjaoludele maksta mõistlik tasu ja § 628 lg 2 järgi peab käsundiandja hüvitama käsundisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele pidada vajalikuks, välja arvatud siis, kui kulud tuleb katta tasu arve. Kohtule esitatud Rapla Vallavolikogu otsusega 31.08.2006 nr 52 on hageja tõendanud, et korraldas kostja kinnistu (XXX) detailplaneeringu algatamise (otsuse p 1), samuti on hageja tõendanud, et märgitud kostja kinnistu suhtes on ka detailplaneering kehtestatud 26.06.2008 otsusega nr 41 (otsuse p 1) (t/l 16-17). Kostja võttis omaks selle, et üks maatükk on jagatud, seega puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja esitatud ÜS asendiplaanile, millel hageja on tähistanud XXX kinnistu piirid punase joonega (t/l 100-101) ning hageja poolt esitatud lähtetingimustele kostja kinnistu detailplaneeringu koostamiseks 25.09.2006 (t/lk 102-105). Kostja väitis, et Rapla Vallavolikogu 30.09.2009 otsusega nr 66 „Detailplaneeringu algatamine“ on algatatud Rapla Vallavolikogu 26.06.08 otsusega nr 41 kehtestatud detailplaneeringu muutmine ning seega leidis kostja, et tegelikult pole detailplaneering kehtestatud ega lepingu eesmärk saavutatud. Hageja esitas kohtule kostja avalduse Rapla Vallavolikogule 23.09.2006, millest nähtuvalt on kostja soovinud ise algatada XXX kinnistu detailplaneeringut ja selle lähteseisukohti, kuna soovis muuta kinnistu sihtostarvet selliselt, et muuta elamumaa osaliselt äri - ja tootmismaaks (avaldus p 1, 2, 3) (t/l 131). Seega nõustub kohus hagejaga, et Rapla Vallavolikogu poolt 26.06.08 otsusega nr 41 kinnitatud detailplaneeringu muutmise algatus lähtus kostjast ja ei nõustu kostjaga, et lepingu eesmärk on täitmata ja hageja lepingust tulenev kohustus (lepingu preambula, lepingu p 1.1) täitmata. Seega on hageja tõendanud esitatud 26.06.08 Rapla Vallavolikogu otsusega nr 41, et kostja XXX kinnistu suhtes on lepingust tulenev kohustus ja lepingu eesmärk täidetud
§ 619järgi.
Kuna hageja täitis lepingust tuleneva kohustuse, siis on tal ka
§ 619ja 627 lg 2 alusel õigus saada tasu.
Esitatud lepingust nähtuvalt on tasu kokku lepitud mitte konkreetses summas, vaid teatud ulatusena detailplaneeringu maksumusest. Lepingu p 3.2. II lause kohaselt koosneb detailplaneeringu maksumus maamõõdutöödest, detailplaneeringu projekteerimistöödest ja teistest detailplaneeringu koostamise, avalikustamise, kehtestamisega seotud kulutustest. Seega tuleb tasu saamiseks lepingus kokkulepitud ulatuses e. 1/10 ulatuses detailplaneeringu maksumusest hagejal tõendada lepingu p 3.2.1 nimetatud kulutusi. Lepingi p 3.1.1 alusel peab kostja kandma kõik kulud, mis on seotud lepingu täitmisega ja lepingu eesmärgi saavutamisega. Seega peab hageja tõendama ka nimetatud kulusid. Järgnevalt vaatleb kohus, kas hageja on tõendanud kulusid, mille hüvitamist tal on õigus nõuda ja kulusid, millest lähtuvalt toimub tasu arvestus. Hageja on esitanud kohtule RMOÜ hinnapakkumise (t/l 98), töövõtulepingu RMOÜ-ga nr 19/06 ja 56/06 (t/l 19-30), mille kohaselt kohustus RMOÜ koostama OÜ-le KV XXX kinnistu (kat. XXX) detailplaneeringu ja topo-geodeetilise mõõdistuse (leping nr 19/06 p 1) ja XXX ja XXXvahelise ala detailplaneeringu ja topo-geodeetilise mõõdistuse (leping nr 56/06 p 1.1). Viidatud lepingutes märgitud tööde eest tasumiseks on RMOÜ esitanud hagejale arved (lk 31, 33, 35, 40) nr 53/06 09.05.06, nr 150/06 10.12.06, nr 23/07 28.03.07, nr 38/08 30.05.2008, nr 4
(8)56/08, nr 60/08 28.07.08 vastavalt summas 44391,60 kt ja 144821,40 kr ja 144821,40 krooni, 144821,40 kr, 48273,80 kr, 3304,00 krooni. Hageja on esitanud ka maksekorraldused, et viidatud arved on tasutud (t/l 44,46,49,56,58). Esitatud hinnapakkumisest, lepingutest ja selle alusel esitatud arvetest ega hageja maksekorraldustest ei nähtu, et RMOÜ oleks teinud kostjale kuuluva XXX kinnistule detailplaneeringu ja topo-geodeedilise mõõdistuse ja et hageja oleks kandnud kostja kinnistu osas tehtud mõõdistustega kulusid. Hageja Eeltoodu alusel leiab kohus, et viidatud tõendid ei tõenda, et need kulud oleksid kantud seoses kostja kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega lepingu p 3.1.1 järgi ega ole seega ka kulud lepingu p 3.2.1 tähenduses ja seega ei saa neid aluseks võtta hageja kui käsundisaaja tasu arvestamisel lepingu p 3.2 järgi. Hageja esitas kohtule Tervisekaitseinspektsiooni kviitung/arve 009115 (t/l 36) 1000 krooni, kuid sellest ei nähtu, et kulu on seotud kostja kinnistu detailplaneeringuga ja seega ei tõenda märgitud tõend pooltevahelise lepingujärgseid kulusid p 3.1.1 ja 3.2.1 järgi, mille peaks kostja hagejale hüvitama ja mille järgi arvestada tasu. Hageja on esitanud kohtule ka AS AM arve 280013 25.01.08 2478 kr (t/l 37) ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse nr 322 31.01.08 (t/l 51), millest nähtuvalt on teostatud veetorustiku hüdraulilist arvutust, kuid sellest ei nähtu seos kostja kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega. Kohus leiab, et märgitud tõend ei tõenda lepingu p 3.1.1, 3.2.1 järgseid kulusid, mis tuleb hagejale hüvitada ja millest arvestada tasu. Samuti on hageja esitanud R Eesti AS arve 80009 16.01.08 47200 krooni ja maksekorraldused n 324 31.01.08, nr 336 12.02.08, 477 11.04.08 (t/l 52-54), kuid neist nähtub, et kulud on tehtud seoses Koguduse kinnistu detailplaneeringu keskkonna mõjude eelhinnangu andmisega, kuid mitte kostja kinnistu keskkonnamõjudele hinnangu andmisega. Seega ei tõenda märgitud tõend samuti lepingu p 3.1.1 ja 3.2.1 järgseid kulusid, mille peaks kostja hüvitama ja mille järgi arvestada hagejale tasu. Hageja on kohtule esitanud lepingu K. S nr 01/08 ja maksekorralduse nr 311 31.01.08 (lk 55), kuid lepingust nähtuval puudutab see Koguduse kinnistu detailplaneeringu reoveepumpla optimaalse koha leidmist. Seega ei tõenda märgitud leping nr 01/08 ja maksekorraldus 311 31.01.08 kulutusi pooltevahelise lepingu p 3.1.1 ja 3.2.1 järgi, mille peaks kostja hagejale hüvitama ja mille järgi tasu arvestama. Hageja on esitanud arve nr 15 10.06.06 1230 krooni, nr 1150 1230 kr (lk 32), nr R-490 ja R-272 kumbki a`1175 kr (lk 34), arve nr R1787 (lk 41) 991,20 kr kuulutuste avaldamiseks Nädalises ja maksekorraldused nende arvete tasumiseks (Lk 45-47, 48, 57). Hageja on esitanud kohtule ka maksekorralduse, mille kohaselt on ta tasunud TK 14.11.07 maksekorralduse nr 163 alusel (lk 50) 1676,90 krooni, kuid maksekorralduse andmete kohaselt on see tasutud autotarvikute, remonditarvikute eest ning Rapla detaili eest, kuid ei nähtu kulude seost kostja kinnistu detailplaneeringuga. Seega ei tõenda ka märgitud tõend lepingu p 3.1.1 ja 3.2.1 järgseid kulusid, mille peaks kostja hüvitama ja mille järgi arvestada tasu. ei ole tõendanud oma väidet, et pooled leppisid kokku et tehtavad tööd hõlmavad mitut kinnistud, kostja sellist väidet ei ole ka omaks võtnud. 5
(8)Ehkki hageja väitis, et pooled leppisid kokku, et tehtavad tööd hõlmavad mitut kinnistud, kuid kostja sellist väidet omaks võtnud. Kohus tegi 15.06.211 hagejale ettepaneku tõendada kulutuste seost kostja kinnistu detailplaneeringu koostamisega, ent hageja ei ole seda teinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole ülalmärgitud tõenditega tõendanud lepingu p 3.1.1 ja p 3.2.1. järgseid kulusid, mida peaks kostja hüvitama ja mille järgi arvestada tasu. Kuna eelpool tuvastas kohus, et kostja kinnistu osas detailplaneering siiski kehtestati, siis leiab kohus et hagi osalise tunnistamise ja detailplaneeringu kehtestamisega 26.06.08 on tõendatud, et hageja on ajanud siiski kostja asja ja kandud siiski kulusid ja seega on tal on õigus saada tasu ning kulude hüvitamist. Nimetatud kulude ja tasu suuruse määramisel arvestan kohus hagi osalist hagi tunnistamist, ja seega on kantud kulutuste ja tasu suurus lepingu p 3.1.1 ja 3.2.1 järgi kokku 50 000 krooni. Eeltoodu alusel on kostjal kohustus hüvitada hagejale lepingu p 3.1.1 ja p 2.2.1 ning 3.2.1 kokku kulusid ja tasu 50 000 krooni. Kuna kostja ei ole märgitud 50 000 krooni hagejale tasunud, on ta kohustust rikkunud
§ 100
tähenduses ja hagejal on õigus nõuda lepingu p 2.2.1, 3.1.1 ja 3.2.1 ning
§ 76
lg 1 ja
§ 619
ja 627 lg 2 ja § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist – kulutuste hüvitamist ja tasu. Nimetatud kaalutlustel tuleb märgitud 50 000 krooni ehk 3195,58 € kostjalt hageja kasuks välja mõista.
§ 113lg 1 1.
lause alusel on võlasusaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. TsMS § 367 järgi võib võlausaldaja põhinõude hagis esitada selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist osaliselt protsendina põhivõlast kuni nõude täitmiseni. Hageja palus välja mõisa viivise 05.10.2011 seisuga 15685,70 kr ja edaspidi alates 06.10.2009 portsendina põhivõlast. Hageja väitis, et kostja pidi täitma kohustuse 10 päeva jooksul arvates pankrotihoiatuse esitamisest, kuid kostja leidis, et märgitud pankrotihoiatuse esitamine ei ole kohustuse täitmise tähtaeg. Kostja leidis, et kuivõrd hageja ei olnud tõendanud kulusid ega seost kostja kinnistuga, ei ole tasunõue ja kulude nõue muutunud sissenõutavaks ja puudub alus viivise nõudmiseks.
§ 629
lg 1 kohaselt masktakse tasu pärast käsundi täitmist.
§ 624
lg 1 viimase osa mõtte kohaselt on käsundisaajal kohustus käsundiandja nõudel anda käsundi täitmise kohta teavet ning § 629 lg 1, 2 järgi peab käsundisaaja olema käsundandjale lojaalne ja täitma käsundi käsundiandjale parima kasuga ja ära hoidma kahju tekkimise käsundiandjale. Seega tuleneb viidatud sätete mõttest, et käsundandjal on õigus tutvuda käsundisaaja tehtud kuludega ja kontrollida nõutava tasu, kulude põhjendatust. Pooltevahelise lepingu p 2.2.1 ja 3.2.1 alusel määratakse tasu vastavalt lepingus märgitud kulutustest lähtudes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingu p 2.2.1 ja p 3.2.1. tuleneva tasu ja p 3.1.1 tulenevate kulude maksmise kohustus on sissnõutav siis, kui 1) on selgeks saanud kantud kulud (p 3.1.1 ja p 3.2.1), milles lähtuvalt tasu arvestada ja 2) kui käsund on täidetud. Kuna tasu arvestamine toimub lepingu järgi kuludest lähtuvalt, eeldab märgitu seda, et hageja teavitab kuludest käsundidandjat e. kostjat. Seega ei piisa kohtu arvates käesoleval juhul tasu ja kulude hüvitamiseks üksnes sellest, et detailplaneering kehtestati ehk käsund täideti, vaid vajalik oli lisaks ka hagejapoolne tasu ja kulude nõude põhjendamine ja kohustuse (kulude hüvitamine ja tasu maksmine) täitmiseks aja 6
(8)andmine kostjale. Viimane tuleb kohtu arvates poolte lepingust (p 3.1.1 ja p 3.2.1) ja on kooskõlas
§ 629
lg 1 ning lisaks
§ 82
lg 2 viimase osaga, mille kohaselt võib võlausaldaja kohustuse täitmise tähtaja määrata. Detailplaneering kinnitati 26.06.2008; sellega oli täidetud käsund
§ 629
lg 1 järgi, kuid selleks, et tasunõue ja kulutuste nõue muutuks sissnõutavaks, pidi hageja teavitama kostjat lepingu p 3.1.1 kuludest ja 3.2.1 nimetatud kuludest, millelt arvestada tasu. Esitatud pankrotihoiatuse 24.08.09 (lk 18) järgi pidi kostja tasuma hagejale 10 päeva jooksul 133300, 60 krooni, millele lisandub käibemaks, lisanduvad viivised iga päeva eest 13413,93 krooni. Samas ei nähtu pankrotihoiatusest,
- a)millal on hageja kostjale kulutuste ja tasu nõude esitanud,
- b)milliseks ajaks pidi kostja märgitu hagejale ära tasuma ja mida on kostja rikkunud,
- c)mis ajast on kostja viivituses ja et see kõik tingis pankrotihoiatuse esitamise kostjale. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, millal ta nõudis lepingu p 3.1.1 järgsete kulude hüvitamist ja p 3.2.1. järgi tasu maksmist. Ülalpool tuvastas kohus, et hageja ei ole tõendanud esitatud dokumentidega vastavate kulude kandmist, mille peaks kostja hüvitama ja millelt arvestada tasu ega esile toonud, millal ta nõudis kostjalt kulude hüvitamist ning tasu maksmist. Hinnates pankrotihoiatust, leiab kohus, et see on olemuselt vaid hoiatus pankrotimenetluse algatamiseks, mitte aga kohustuse täitmiseks antud tähtaeg, sest sellest ei selgu kulude ulatus, selle alusel arvestatud tasu, mida saanuks kostja eelnevalt kontrollida lepingu p 3.1.1 ja 3.2.1 järgi ja ka kostjale antud mõistlik tähtaeg kulude kontrollimiseks ja kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule 16.05.2011 esile toonud, millal muutus kohustus sissenõutavaks ja millest tulenevalt on võimalik viivist nõuda
§ 113
lg 1 järgi, viivise arvestust ei ole esitatud (vt hagiavaldus, kostja I vastus, kohtu 16.05.2011 kiri hagejale /pooltele). Kuna hageja ei ole esitanud põhjendatud kulude ja tasunõuet ega ole määranud tähtaega kohustuse täitmiseks (pankrotihoiatus seda ei olnud ega seda tõenda) ega ole ise esile toonud, millal tema arvates tasu ja kulude nõue sissenõutavaks muutus, siis leiab kohus, et tasu ja kulude nõue 50 000 krooni e 3195,58 € ulatuses muutus sissenõutavaks ajast, mil kostja hagi osaliselt tunnistas e. 31.10.2011. Kuna kostja ei ole 50 000 krooni e 3195,58 € hagejale tasunud, siis rikub kostja kohustust
§ 100tähenduses.
Eeltoodu alusel on hagejal
§ 113
lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi õigus nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, st alates 31.10.2011 lepingus kokkulepitud määras e. 0,026% päevas 3195,58 eurolt kuni selle tasumiseni. Eeltoodu alusel ei ole hageja viivisenõue seisuga 05.10.2009 summas 15685,70 kr ehk 1002,50€ põhjendatud ja tõendatud ning hagejal ei ole õigust nõuda viivist protsendina alates 06.10.2009. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kulude katteks ja tasu kokku 3195,58 € ja alates 31.10.2011 viivis 0,026% päevas 3195,58 eurolt kuni selle lõpliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osale. Hagi kuulus 7
(8)rahuldamisele 30%, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 30% ulatuses ja kostja menetluskulud hageja kanda 70% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind põhinõude järgi Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 169 094,70 krooni ehk 10 807,12 eurot (169 094,70: 15,6466 = 10 807,12). Kohtunik 8
(8)