← Eesti

2-11-60838/13

Obsah (4)§ 578§ 207§ 6§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 12. juunil 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviila

§ 578

alusel, millega nad loobusid tagasivõtmatult oma senistest nõuetest ja omandasid kompromissi alusel uued õigused ja kohustused tulemustasu osas, kuid kompromissi sõlmimine ei tähenda, et nad oleksid loobunud üksteise vastu kõikidest nõuetest mis neil teineteise vastu on (

§ 207

lg 1) või tunnustavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel alusel mingeid nõudeid (

§ 207lg 2).

Hageja on seisukohal, et kostja oleks pidanud arvestama talle pärast kompromisslepingu sõlmimist ja seal kokkulepitud tulemustasu kokkuleppimist puhkusepäevade kompensatsiooni ja koondamishüvitist vastavalt Keskmise töötasu maksmise korra ja tingimuste §-s 2 lõikes 2 ja §-s 4 sätestatule, s.o. hageja keskmise töötasu arvutamisel oleks tulnud lähtuda arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.

  1. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista vähem makstud puhkusepäevade kompensatsiooni summas 1078,85 eurot ja vähem makstud töölepingu ülesütlemise hüvitist summas 1290,00 eurot või juhul kui kohus asub seisukohale, et vähem makstud puhkusepäevade kompensatsiooni peaks arvutama perioodil
  2. jaanuar 2011 kuni
  3. juuni 2011, siis palub hageja kostjalt alternatiivselt välja mõista vähem makstud puhkusepäevade kompensatsioon summas 729,20 eurot ja vähem makstud töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 839,30 eurot.
  4. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel 15.02.2010.a. sõlmitud töölepingu koos lisadega tasulepete kohta, hagejale 23.05.2011.a. tööandja poolt esitatud koondamisteate, lisatasu arvestamise metoodika ja poolte vahel 07.07.2011.a. sõlmitud kompromisslepingu. Kostja vastuväited hagile ja selle põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
  5. Kostja on seisukohal, et pooled sõlmisid 07.07.2011.a. kompromisslepingu, milles välistasid ka hageja poolt hagiavalduses esitatud hüvitisenõuded, sest pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et nad loobuvad kõikidest senistest nõuetest teineteise vastu, s.h. avaldaja oma tulemustasu nõudest, ning omandasid uued kompromisslepingus sätestatud nõuded. Lisaks kinnitasid pooled kompromisslepingu p-s 3, et kompromissi allkirjastamisest alates puuduvad neil üksteise suhtes mistahes varalised või muud nõuded või pretensioonid, mis tulenevad või võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud töölepingust ja selle lisadest ning kuni kompromissi sõlmimiseni tekkinud mis tahes võlaõiguslikest suhetest, v.a kompromissi punktis 1 nimetatud maksekohustusest tulenev nõue. Kuna pooled on välistanud kompromissiga nii olemasolevate kui tulevikus tekkivate nõuete olemasolu üksteise vastu ning pooled on lahendanud töösuhtega seotud nõuded ammendavalt 07.07.2011.a kompromissiga, puuduvad hagejal kostja vastu mistahes nõuded.
  6. Kostja on seisukohal, et 07.07.2011 kompromissleping on pooltele täitmiseks kohustuslik: kostjale teadaolevalt ei ole avaldaja kompromisslepingu kehtivust vaidlustanud, seega on kompromissleping kehtiv. Kuna pooled on piiritlenud töösuhtest tulenevad õigused Lk

(8)4 ja kohustused 07.07.2011 kompromisslepinguga, ei saa avaldajal esineda vastustaja vastu kompromissis sätestamata nõudeid.
  1. Kostja leiab, et hageja väide, et kompromisslepingu sõlmimine ei välista avaldaja nõudeid täiendava puhkusepäevade kompensatsiooni ja ülesütlemise hüvitise maksmiseks, on ebaõige. Kõigepealt on hageja kompromisslepingu sõlmimisel kinnitanud, et loobub oma senistest nõuetest tööandja vastu, kompromisslepingu p-s 3 on hageja kinnitanud, et ei oma vastustaja vastu mistahes nõudeid. Kostja rõhutab, et lõpparve oli hagejale välja makstud enne 07.07.2011 kompromissi sõlmimist, mis tähendab, et hageja oli kompromissi sõlmimisel teadlik temale hüvitisena makstud summadest, ning avaldaja loobus teadlikult kõikidest täiendavatest nõuetest vastustaja vastu.
  2. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine nõuete esitamisel kostja vastu täiendavate hüvitiste väljamõistmiseks pärast seda, kui avaldaja on ise kinnitanud, et ei oma vastustaja vastu mingeid nõudeid, on ka selgelt pahatahtlik ja vastuoluline. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Samuti tuleneb

§ 6

lõikest 1, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega tuleb avaldaja pahatahtlik nõue jätta rahuldamata ka selle vastuolu tõttu heade kommetega.

  1. Kostja väidetel oleks hageja hüvitisenõuded kostja vastu põhjendamatud ka siis kui hageja ei oleks oma nõuetest kostja vastu 07.07.2011.a kompromisslepinguga loobunud. Nimelt arvutati ja maksti avaldajale lõpparve välja enne kompromisslepingu sõlmimist. Seadus ei kirjuta tööandjale ette kohustust teha töötasude osas ümberarvutus, kui töötajale tehakse täiendav makse pärast keskmise töötasu arvutamist. Tasu ümberarvutamise ja juurdemakse tegemise kohustuse nägi ette küll kuni 01.01.2002.a kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.1998.a määrusega nr 278 kinnitatud keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korra p.9, kuid sellist kohustust ei tulene kehtivast keskmise töötasu arvutamise korrast.
  2. Lõpetuseks leiab kostja, et hageja hüvitisenõuded on ka valesti arvutatud. Hageja on lugenud kompromissi alusel väljamakstud summa 8426,74 eurot viimase kuue kuu eest teenitud summaks. Samas on avaldaja ise väitnud esitatud avalduses, et õigus lisatasule tekkis tal perioodil 01.03.2010 kuni 19.06.2011 ettenähtust vähem makstud tulemustasust. Seega, kui ka avaldaja hüvitisenõuded oleksid põhjendatud, on summa näol tegemist viimase 16 kuu (märts 2010 - juuni 2011) töötasuga, mitte aga viimase 6 kuu eest teenitud tasudega.
  3. Kostja palub kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta ka asjaolu, et kostja on esitanud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse RDOÜ vastu (tsiviilasi nr 2-12-987), mille raames on hagejaga seotud äriühing RD kinnitanud JT elukaaslase KJ suu läbi, et JT ja S vahel on 07.07.2011.a. sõlmitud kompromissleping, millest tulenevalt ei oma nad teineteise suhtes alates kompromissi sõlmimisest mistahes nõudeid ja seega on SEAS nõue ainetu.
  4. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja lisaks hageja poolt kord juba esitatud dokumentaalsetele tõenditele maksekorraldused, mis kinnitavad hagejale tehtud ülekandeid 2011.a. juunikuus ja juulikuus, tõendi hagejale makstud töötasude suurusest 2010.a. detsembrikuust kuni 2011.a. maikuuni, tsiviilasjas 2-12-987 KJ poolt esitatud vastuväite maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Lk

(8)5 Kohtuotsuse põhjendused.
  1. Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja töötas kostja juures alates 15.02.2010.a. tegevjuhi ametikohal; - hageja töötasu koosnes põhipalgast ja tulemustasust; - tööle asudes oli hageja põhipalgaks 20.000.- krooni kuus millele lisandus tulemustasu 10 % kalendrikuu jalgratta kategooria müügi brutokasumist; - alates 15.06.2010.a. oli hageja põhipalga suuruseks 25.000.- krooni kuus + tulemustasu 1 % kategooria (jalgratas ja suusk) netomüügist; - 23.05.2011.a. teatas kostja hagejale, et ütleb pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 p 1 alusel alates 23.06.2011.a. - kostja on arvestanud ja maksnud hagejale 2011.a. juunikuus palka 1272,13 eurot, autokompensatsiooni 255,65 eurot, töölepingu ülesütlemise hüvitist 1509,66 eurot ja puhkusekompensatsiooni 1093,11 eurot; - 07.07.2011.a. allkirjastasid pooled kompromisslepingu, milles on pooled kokku leppinud, et: - S tasub hagejale töölepingu alusel sissenõutavaks muutunud lisatasuna 8426,74 € hiljemalt 3 pangapäeva jooksul alates Kompromissi allkirjastamisest; - S aktsepteerib kahe ratta 11R620B omavolilist väljastamist turunduslikul eesmärgil ning selles osas hageja vastu pretensioone ei oma; - kompromissi allkirjastamisest alates puuduvad neil üksteise suhtes mistahes varalised või muud nõuded või pretensioonid, mis tulenevad või võivad tuleneda Poolte vahel sõlmitud töölepingust ja selle lisadest ning kuni Kompromissi sõlmimiseni tekkinud mistahes võlaõiguslikest suhetest, v.a. Kompromissi punktis 1 nimetatud maksekohustusest tulenev nõue“; - kostja on tasunud hagejale kompromisslepingus kokkulepitud 8426,74 €.
  2. Vaidluse lahendamisel võtab kohus kõigepealt seisukoha selles mis on oma olemuselt poolte vahel sõlmitud kompromissleping, kuidas seda tõlgendada ning millised õiguslikud tagajärjed poolte poolt allkirjastatud kompromissleping nende jaoks kaasa toob. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse vastavatest sätetest.

§ 578

lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et kompromisslepingu sõlmimisel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued nõuded. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu preambulast nähtub, et poolte vahel olid vaieldavad ja ebaselged õigussuhted mille lahendamiseks pooled kompromisslepingu sõlmisid, sest hageja leidis end olevat õigustatud saama tulemustasu perioodi 01.03.2010.a. kuni 31.05.2010.a. eest 664,74 € ja perioodi 01.08.2010.a. kuni 19.06.2011.a. eest 20.171,70 €, kostja seevastu leidis, et hageja võib olla omavoliliselt ja tööandjaga eelnevalt kooskõlastamata väljastanud kolmandatele isikutele kaks AS SE kuuluvat jalgratast 11R620B, millega on tekitatud tööandjale kahju 3919,92 €. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et tööandja maksab töötajale tulemustasu 8426,74 € ja tööandja aktsepteerib kahe jalgratta 11R620B omavolilist väljastamist hageja poolt Lk

(8)6 turunduslikul eesmärgil ning ei oma hageja suhtes selles osas pretensioone (kompromisslepingu p-d 1 ja 2), tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmiti kompromissleping millega lahendati pooltevahelised vaieldavad ja ebaselged õigussuhted, mille õiguslikuks tagajärjeks oli esialgsetest kompromisslepingu preambulas nimetatud nõuetest loobumine üksteise suhtes

§ 207lg 1 kohaselt ning uue võlasuhte loomine kompromisslepingu sõlmimisega.

Uue võlasuhte olemuseks oli tööandja kohustus maksta töötajale tulemustasu 8426,74 eurot ning selle kohustuse on kostja hageja ees täitnud, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Kuna poolte vahel sõlmiti kompromissleping ja pooled vaidlevad selle üle kas kompromisslepingu sõlmimisega ja selle kostjapoolse täitmisega lõppesid poolte vahel kõik õigussuhted või on hagejal õigus lisaks kompromisslepingus kokkulepitule saada täiendavat puhkusehüvitist ja hüvitist töölepingu ülesütlemise eest, tuleb kompromisslepingu tõlgendamisel lähtuda

§ 29sätestatust.

Kuna lepingupoole ühist tegelikku tahet ei ole vaidluse lahendamisel võimalik kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada

§ 29

lg 4 sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut tõlgendada nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Arvestades ka sama paragrahvi lõike 5 p-des 1 ja 4 märgitut, milliste kohaselt peab lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingu olemust ning eesmärki, asub kohus seisukohal, et kompromisslepingu sõlmimise eesmärgiks oli lõpetada kõik vastastikused nõuded, mis tulenesid poolte vahel olnud töölepingust ning seda kinnitab lepingu p 3 kus pooled kinnitavad, et kompromissi allkirjastamisest alates puuduvad neil üksteise suhtes mistahes varalised või muud nõuded või pretensioonid, mis tulenevad või võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud töölepingust ja selle lisadest ning kuni Kompromissi sõlmimiseni tekkinud mistahes võlaõiguslikest suhetest, v.a. Kompromissi punktis 1 nimetatud maksekohustusest tulenev nõue. Seega leppisid pooled kompromisslepingut sõlmides kokku, et pärast kostja poolt hagejale 8426,74 € tasumist ei saa nõuda pooled üksteiselt midagi ei töölepingu ega ka muu võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna pooled on kompromisslepingu sõlmisega loobunud kõigist vastastikustest nõuetest üksteise vastu pärast kompromisslepingu täitmist, puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt täiendava puhkusehüvitise ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmist ja hagi tuleb jätta eeltoodu alusel rahuldamata. 22. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohtuotsuse eelmises punktis märgitud põhjendustel, puudub kohtu seisukoha kohaselt vajadus kohtuotsuses analüüsida kostja alternatiivseid vastuväiteid sellest, et hageja nõue on heade kommete vastane, et hageja ei ole kompromissi tühistanud või, et hageja on oma nõude valesti välja arvestanud. Hageja ei ole hagi alusena välja toonud asjaolu, et pooltevaheline kompromiss oleks tühine või tema poolt tühistatud. Samuti jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja väited selles, et tsiviilasjas nr 212-987 maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväiteid esitades on hageja samuti leidnud, et poolte vahel sõlmitud kompromissleping lõpetab kõik pooltevahelised õigussuhted. Kohus on seisukohal, et teises tsiviilvaidluses esitatud vastuväited ei mõjuta käeolevas vaidluses tehtavat kohtulahendit, mistõttu jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata ka kostja poolt dokumentaalse tõendina esitatud KJ vastuväited maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusele tsiviilasjas 2-12-987 pidades seda käesolevas asjas asjakohatuks tõendiks. Menetluskulude jaotamine. Lk

(8)7
  1. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi vähem makstud puhkusepäevade kompensatsiooni väljamõistmiseks summas 1078,85 eurot ja vähem makstud töölepingu ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks summas 1290.- € ja alternatiivsete nõuete puhul määratakse hagihind suurema nõude järgi (TLS § 134 lg 1 2.lause), on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2368,85 eurot. Kohtunik: Lk
(8)8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.