Obsah (4)

§ 230§ 231§ 5§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-16727 KÜ Xxx hagi MPvastu v

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Puudub vaidlus selles, et MPon korteriomandi asukohaga XXX , Tallinn omanik ning seega KÜ Xxx liige.
2. Poolte vahel on vaidlus, et KÜ Xxx on esitanud MP’ile majandamiskulude ja kommunaalkulude arveid, millised MP on jätnud osaliselt tasumata, seega võlgnevuse ja selle suuruse üle.
3. Korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4. Hageja jääb 12.04.2010 esitatud hagi ja selle 05.12.2011 esitatud hagi täienduse (nõude suurendamine) juurde ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 01.mai 2012 seisuga põhinõue 2 742,58 eurot ja viivised 1119,31 eurot (tlk. 23, V köide). Hageja lisas, et eelnimetatud võlanõudest on maha arvestamata kostja poolt 2012 maikuus tasutud maksed.
5. Hageja on haginõude tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid ja arvestused (tlk 9, 108118, 160-193, I köide, tlk.17-69, 70-274, II köide, tlk 4-200, III köide, tlk. 4-78, 173-174 IV köide). Hageja väitel ei ole kostja perioodil 2007-2010 esitanud hagejale ühtegi avaldust kostjale kuuluva korteriomandi väidetavate kütteprobleemide kohta, kostja suhtles suuliselt, peamiselt 3 telefoni teel, mida tõendavad tunnistaja J.I ’i (endine KÜ Xxxjuhatuse esimees) ütlused. Kostja on olnud KÜ Xxx pikaajaline võlglane ja tunnistaja J.I ’i ütluste kohaselt võla kasvades kasvas ka pinge suhetes kostjaga. Võla põhjuseks oli patoloogiline kommunaalmaksete mitte tasumine ja võla tasumiseks kostja maksegraafikut ei küsinud (tlk.113-114, IV köide). Kostja on olnud pika aja jooksul korteriühistu üheks suuremaks võlgnikuks ja võlgnike probleemi tõttu ei olnud korteriühistul võimalik võtta ka pangast laenu maja renoveerimiseks, mida kinnitas vande all antud seletuses ka KÜ Xxx juhatuse liige E.-R. H (tlk.110, IV köide).
6. Kostja väitel ei saanud ta õigel ajal arveid kätte, kuigi hageja teadis, et kostja elab teisel aadressil ja annab oma korterit üürile. Kostja on ka seisukohal, et kuna hageja alates 2009 oktoober ei ole saatnud kostjale arveid poolte kokku lepitud aadressil XXX, Tallinn, ega elektrooniliselt kostja e-posti aadressil, siis on hageja teadvalt esitanud nõude, seda eelnevalt kostjale kohustuseks tegemata. Kostja on saanud arved kätte kohtumenetluse käigus. Ja nendes esitatud arvetes kostja arveid kütteteenuse osutamise eest ei tunnista, kuna aastate vältel on kostjale kuuluv eluruum olnud kütteperioodil ebamõistlikult külm, millist asjaolu on kostja ka tunnistaja K.P ütlustega tõendanud (tlk.7-9, V köide), ning hageja ei ole midagi teinud olu-korra normaliseerumiseks.
7. Kostja väitel on ta hageja esitatud arvetest; täielikult tasunud arved nr 27-06-2007, 27-07-2007, 27-08-2007, 27-09-2007, 27-10.2007, 27-11-2007, 27-12-2007, 27-02-2008, 27-03-2008, 27-042008, 27-05-2008, 27-06-2008, 27-07-2008, 27-08-2008, 27-09-2008, 27-10-2008, 27-11-2008, 27-07-2009,27-08-2009, 27-09-2009, 27-07-2010, 27-08-2010, 27-09-2010, 27-07-2011, 27-082011, 27-09-2011 (tasumisel ekslikult märgitud 2010), 27-10-2011; osaliselt tasunud arved nr 2701-2008, 27-12-2008, 27-01-2009, 27-02-2009, 27-03-2009, 27-04-2009, 27-05-2009, 27-06-2009, 27-10-2009, 27-11-2009, 27-12-2009, 27-01-2010, 27-02-2010, 27-03-2010, 27-01-2011, 27-022011, 27-03-2011, 27-04-2011, 27-05-2011,27-06-2011, Nimetatud asjaolu tõendavad kostja konto väljavõtted (tlk. 171-172, IV köide, tlk.1820, V köide) ja hageja konto väljavõte (tlk. 16 pöördel - 17, V köide).
8. Peale hageja 05.12.2011 esitatud nõude suurendamist on kostja tasunud hagejale alates 09.01.2012 kuni 13.05.2012 põhinõude katteks kokku 1844,13 eurot ja 14.05.20102 veel 145.10 eurot, seega kokku summas 1989,23 krooni, mida kostja tõendab enda pangakonto väljavõttega ja maksekorraldustega (tlk 15-20, V köide). Eelnimetatud summast on kostja ajavahemikul 01.05.2012 kuni 13.05.20102 hagejale tasunud eelnevate perioodide kütte eest 950,24 eurot ja 14.05.2012 lisaks veel 145,10 eurot, kokku summas 1095,34 eurot, mida kostja tõendab enda pangakonto väljavõttega ja maksekorraldustega (tlk 18-20, V köide). Kostja arvestuste kohaselt 14.05.2012 seisuga on tema tasumata kütte põhivõlg hageja ees 745, 17 eurot (tlk.23, V köide).
9. Hageja suurendas 05.12.2011 nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse osas summani 2 742,58 eurot ja viiviste nõudes summani 1 119,31 eurot. 14.05.2012 kohtuistungil teatas hageja, et jääb oma põhinõude 2 742,58 eurot ja viiviste nõude 1 119,31 eurot juurde ning saamas teatas, et põhivõlgnevusest on maha arvestamata kostja poolt 2012 maikuus tasutud maksed (tlk.23, V köide). Hageja esitas oma konto väljavõtte ajavahemiku 01.04.2012 kuni 14.05.2012 kohta (tlk15-17, V köide), milles nähtuvalt olid 2012 maikuus kostja tehtud maksed hagejale summas 1095,34 eurot. Kostja on tõendanud, et peale hageja poolt 05.12.2011 hagi nõude suurendamist on kostja hagejale tasunud perioodil 09.01.2012 kuni 14.05.2012 põhivõlga summas 1989,23 eurot. Vaatamata eelnimetatud asjaolule, ei pidanud hageja võimalikuks hagi summat kostja poolt perioodil 09.01.2012 kuni 14.05.2012 tasutud summa (1989,23 eurot) võrra vähendada ega sõlmida poolte vahel kompromissi. Kohus leiab, et kostja poolt perioodil 09.01.2012 kuni 14.05.2012 tasutud summa 1989,23 eurot tuleb lugeda hageja nõude katteks täidetuks ja selle võrra vähendada kostjalt välja mõistetavat võla summat. Seega kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga summas 753,35 eurot.
10. Tulenevalt KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga 4 viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas asjas on hagi esitatud juba 12.04.2010 ja vaidlusalune osaliste maksete periood algas 2007 aasta juuli kuust, mis ajast kostja oli pidevas võlgnevuses hageja ees, mis tekitas pidevalt probleeme kogu korteriühistule. Hageja palus välja mõista viivised summas 1 119,31 eurot. Kostja vaidles viiviste nõudele vastu. Kostja väitel ei olnud ta viivituses arvete 27.04.2010 kuni 27.10 2011 alusel tasumisega ning, et kogu vaidlusaluse perioodi eest esitati kostjale arved korraga, siis ei ole ka nende arvete tasumisel põhjendatud viiviste arvestamine. Kohus märgib, et kostja oli kogu aeg teadlik oma korteriomandi olemasolust (XXX tn , Tallinnas), olles ise ka KÜ Xxx liige, seega lasus kostjal endal kohustus regulaarselt hagejaga suhelda viisil ja korras, et korteriomaniku kohustused on igakuiselt täidetud. Põhjendamatud on kostja väited, et talle pikka aega ei saadetud arveid või et ta sai need kõik kohtumenetluse kaudu korraga kätte. Vara omanik peab oma vara eest hoolitsema ja kohustused täitma. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik on kostjalt välja mõista oma maksekohustuste ebakorrapärase täitmise ja viivitamiste eest viivis summas 500 eurot. Kostja vastuhagi
11. Kohus tutvunud vastuhagiga, kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et vastuhagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
12. Käesoleval juhul on kostja, kui hageja korteriühistu liige, esitanud hageja vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks, mis seisneb asjaolus, et kostja seoses korteris valitseva külmaga kütteperioodil oli kohustatud korterit kütma elektriradiaatoritega ja tasuma täiendavaid kulusid ning seoses elektrisüsteemi ülesütlemisega oli kostja kohustatud kandma kulusid elektrisüsteemi taastamiseks.
13. KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Nimetatud eesmärk tuleneb lisaks KÜS § 15 ja § 15¹ sätetest ning korteriühistu põhikirjast. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus on sätestatud VÕS §
15. Asjaolu, et kostja on tasunud elektrisüsteemi taastamise eest korteris asukohaga XXX , Tallinn 220 eurot on tõendatud arve-kviitungiga nr 92/989 (IV kd tl 105) ning, et kostja on tasunud EE AS-ile 95,85 eurot on tõendatud kostja panga konto väljavõttega (tl 107). Tunnistaja K P ütluste (V kd tl 7-9) kohaselt oli korter kütteperioodil külm ning korterit tuli kütta lisaks elektriradiaatoritega ning elektrisüsteem ütles üles tagumises toas. Seega saab lugeda tõendatuks kostja väite, et korterit tuli kütteperioodil kütta lisaks elektriradiaatoritega ning elektrisüsteem ütles üles, mistõttu on kostja kandnud kulusid kokku 315,85 eurot. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.
16. Hageja ei ole kostja vastuhagi osas kirjalikke vastuväiteid esitanud.
17. Kohtu hinnangul on hageja jätnud põhikirja p 2 (ühistu eesmärgiks on elamu ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine) ja KÜS § 2 lg 1 tuleneva kohustuse täitmata, kuna ei võtnud tarvitusele meetmeid küttesüsteemi parandamiseks. Tunnistaja K P ütlustest nähtuvalt pöördus tunnistaja külma korteri tõttu kostja poole ning samuti maja haldaja poole. Tunnistaja ERH(tlk 110, IV köide) ütlustega on tõendatud, et majas peeti üldkoosolekuid maja renoveerimiseks seoses küttega ning tunnistaja Juri I ’i (tlk 113-114, IV köide), kes oli endine KÜ Xxx juhatuse esimees, ütlustega on tõendatud, et kostja pöördus hageja poole seoses kütte probleemidega. Seega oli kostja teadlik hageja korteriomandis valitsevast ebapiisavast temperatuurist. Eeldada tuleb, et kostja ülesanne on tagada küttesüsteemi toimimine 5 sellisel viisil, et kõigil korteriühistu liikmetel on võimalik nende omandis olevas korteriomandis aastaringselt elada. Tunnistaja K P ütlustega loeb kohus tõendatuks, et XXX korteriomandis olev temperatuur ei võimaldanud korteris elamist, mistõttu tuli kasutada elektriradiaatoreid. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et korteriomandis oli temperatuur madal seetõttu, et radiaatorid ruumi ei kütnud. Kohtu hinnangul ei saa hageja kohustuse rikkumine olla vabandatav üksnes seetõttu, et küttesüsteemi renoveerimise küsimuse otsustamine on üldkoosoleku pädevuses.
18. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevas asjas on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. Seega on kohus seisukohal, et hagejalt kuulub väljamõistmisele kostjale tekitatud kahju summas 315,85 eurot kostja kasuks. Menetluskulud 31.

§-ga 162 lg 4 alusel jätta hagis tasutud riigilõiv 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda, vastuhagis tasutud riigilõiv jätta hageja kanda, poolte õigusabikulud jätta poolte endi kanda.

§-st 174 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 122

ja 133 kohaselt tsiviilasja hind on 2 742,58 eurot ja vastuhagi hind on 315,85 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 6