lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 142, § 145 lg 1 ja 2, § 361, § 397 lg
tähenduses, millega on hageja ja kostja I lugenud sisuliselt kasutusrendilepingu lõppenuks, millega hageja on muuhulgas loobunud nõudest kostja II vastu
Nõudest loobumisel lõpeb võlasuhe, mistõttu hagi esitamiseks kostja II vastu puudub alus. Kohtu põhjendused
) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 18.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja I kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostja I kasutusse kaubiku Ford Tourneo Connect (tl 5-10), mille eest kostja I kohustus tasuma tasu maksegraafiku alusel (tl 15-16). Puudub vaidlus, et kuna kostja I ei täinud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja kasutusrendilepingu ennetähtaegselt erakorralisel üles 18.01.2010, peale mida sõlmisid 01.04.2010 hageja ja kostja I võla tasumise kokkuleppe nr RA- XXX, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja I tasub 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel vara müügi arvelt rahuldamata panga nõude summas 2 840,22 eurot tähtajaga kuni 16.03.2012 (tl 11-12) maksegraafiku alusel (tl 13). 11.
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 18.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr KÄ- XXX-1, mille kohaselt võttis kostja II enesele täies ulatuses vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kliendi poolt, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest maksimumsummas on 284 979,50 krooni (tl 14). Kohus ei nõustu kostjaga II, et kostja II ei vastuta võla tasumise kokkuleppest tulenevate kohustuste eest, kuna võla tasumise kokkuleppe näol on tegemist kompromisslepinguga
tähenduses ning hageja ja kostja I on lugenud sisuliselt kasutusrendilepingu lõppenuks, millega hageja on muuhulgas loobunud nõudest kostja II vastu
mõttes.
lg 1 kohaselt kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama § lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled 3 2-11-19419 oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 alusel võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest.
lg 2 järgi võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-44-08 punktis 16 märkinud: „Kompromissilepinguks on
lg 1 esimese lause järgi leping, millega muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingul, nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse
lg 2 järgi nõuetest loobumist (
) ja nõude tunnustamist (
) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromissilepingu kui kohustustehingu. Kuivõrd kompromissilepingu oluliseks tunnuseks on vastastikuste järeleandmiste tegemine, siis isegi juhul, kui kompromissilepingu sõlmimisel osalevad rohkem kui kaks isikut, peavad kõik pooled tegema kompromissieseme raames järeleandmisi. Järeleandmise all ei tule siinkohal mõista üksnes nõuetest täielikku või osalist loobumist. See võib seisneda nt võlasuhte või selle puudumise tunnustamises. Kompromissilepingu sõlmimisel võidakse teha vastastikkuseid järeleandmisi ka mittevaieldavates, kuid kompromissilepinguga hõlmatud õigussuhetes, saavutamaks selgus (kokkulepe) vaieldavas õigussuhtes.“ Käesolev võla tasumise kokkulepe nr RA- XXX ei sisalda poolte järelandmisi, mis on oluliseks kompromisslepingu tunnuseks, vaid kostja I on võtnud endale kohustuse tasuda 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingu nr XXX vara müügi arvelt rahuldamata panga nõude summas 2 840,22 eurot, sealhulgas sellele arvestatava intressi ja maksekohustuste mittetäitmise korral arvestatava viivise. Käesoleva kokkuleppega ei ole tehtud järeleandmisi ega võlausaldaja ei ole võlgnevusest loobunud ning võlausaldaja ei ole tunnistanud, et võlasuhet ei ole. Kostja I on üksnes tunnustanud oma 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingust tulenevat kohustust, seejuures ei ole kumbki pool teinud mingeid järelandmisi, hageja on üksnes tulnud kostjale I vastu ja lubanud tasuda tekkinud võlgnevuse maksegraafiku alusel. Seega kohtu hinnangul ei ole võla tasumise kokkuleppe näol tegemist kompromisslepinguga
Seega vastutab kostja II tekkinud võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt. 12.
Juhindudes
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt võla tasumise kokkuleppest oli kostjal I kohustus tasuda hagejale 18.10.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 2 840,22 eurot. Puudub vaidlus, et kostja I on tasunud hagejale 192 eurot, seega on võlgnevuse suuruseks 2 648,22 eurot (2 840,22 - 192). Kohus on seisukohal, et hageja on ekslikult märkinud nõudes põhivõlgnevuseks 2 765,21 eurot, kuna asjaoludest ning hagiavalduse pealkirjast tulenevalt on põhivõlgnevuseks 2 648,22 eurot. Eeltoodu kinnituseks on hageja 12.06.2012 esitatud teade võla suuruse osas. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, et on hagejale võlgnevuse tasunud, mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2 684,22 eurot. 13.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja I on kokku leppinud intressimääras 8%. Hageja palub kostjatelt välja mõista intressi võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise seisuga 09.08.2010 summas 75,01 eurot. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. 14.
lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates 4 2-11-19419 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja I on võla tasumise kokkuleppes leppinud kokku viivisemäära 0,3% päevas (tl 11). Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise perioodi 09.08.2010 kuni 25.04.2011 eest summalt 2 648,22 eurolt summas 2 057,67 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest viivise 0,3% päevas põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostjad, jättes oma kohustused täitmata, pidid arvestama, et hagejal on õigus arvestada viivist. Viivisearvestus on õige ja põhjendatud ja vastab seadusele, mistõttu kuulub viivis kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Menetluskulud 15. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.