2-11-52585/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Piret Mõistlik

1. veebruaril 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 2-11-52585 Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 26.01.2012 Tallinnas TI hagi RI vastu abielu lahutamiseks 1595.00 eurot Hageja: TI(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mare Lust (e-post: viruab@uninet.ee) Kostja: RI(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon
2. Rahuldada TI hagi RI vastu abielu lahutamiseks.
3. Lahutada TI ja RI abielu, mis on registreeritud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust sündinud lapsed on täisealised. Pooled elavad eraldi ja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud hiljemalt suvel 2010, leppimine ei ole võimalik, hageja elab püsivalt XXX, hagejale on sündinud uuest suhtes laps. 28.10.2011 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada hageja ja kostja vaheline abielu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et abielu on võimalik taastada poolte lepitamisega. Kostja on nõus viivitamatult XXX kolima ja aktsepteerima hageja last. Kohtuotsuse põhjendused Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagiavaldusest, esitatud tõenditest ja poolte kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud ja nad elavad eraldi vähemalt
6. a suvest, s.o ligi kaks aastat. Hagejal on uuest suhtest sündinud laps XXX. a (tl 31), ta ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Kostja ei soovi abielu lahutamist. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu, abielu ei ole võimalik säilitada ja tuleb lahutada, kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima ja kooselu taastama. Kohus leiab, et abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende mõlema soovil ja nõusolekul, kuna hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole võimalik suunata pooli nõustamisele. Kostja esitatud tõendid (tl 22-27, 32-33) ei tõenda abielu jätkamise võimalikkust. Kohus ei arvesta tõenditena kostja poolt peale asja sisulise arutamise lõppemist esitatud dokumente (tl 3643), kuna need on esitatud hilinenult. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et TI hagi RI vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb abielu lahutamise nõudega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik 2