) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on seisukohal, et kui poolte vahel puuduks kokkulepe tasu suuruse kohta, siis tuleks kostjalt välja mõista tavaline tasu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kuna kohus leidis, et kokkulepe tasu suuruse kohta on tõendatud, siis puudub vajadus võtta seisukohta hageja nõude alternatiivse käsitluse osas, mis puudutab tavalist tasu. Samal põhjusel puudub vajadus hinnata tavalise tasu kinnitamiseks esitatud tõendeid. Hageja on esitanud taotluse kuulata üle tunnistajatena MK ja AL. Kohus leiab, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on soovinud nende tunnistajate ütlustega tõendada tavalist tasu. Kuna kohus leidis, et tavalise tasu käsitlemiseks puudub vajadus, siis puudub vajadus ka tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja on hagi alust lubamatult muutnud, kuna on tuginenud lisaks kokkulepitud tasule ka sellele, et kokkuleppe puudumisel tuleb kostjalt välja mõista tavaline tasu. Kostja märgib, et ta ei anna hagi aluse muutmiseks nõusolekut. Kohus leiab, et hageja poolt alternatiivset tuginemist asjaolule, et kostjal on kohustus tasuda temale töö eest tavalist tasu, ei saa käsitleda hagi aluse muutmisena. Tegemist on nõude alternatiivse põhjendusega, mida saab 4 käsitleda õiguslike väidete täiendamisena, millega ei muudeta hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.
lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kostja on avaldanud, et kui kohus asub seisukohale, et hageja ei ole hagi muutnud, esitab ta sellele vastuväite. Kohus jätab vastuväite
Hageja on 01.12.2011.a avalduses võtnud tagasi oma nõusoleku tsiviilasja kirjalikuks menetlemiseks.
lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.
lg 2 kohaselt võib pool eelnimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Pooled nõustusid 29.09.2011.a istungil jätkama menetlust kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et menetluslik olukord ei ole peale 29.09.2011.a istungit oluliselt muutunud ning hagejal puudub õigus nõusolekut tagasi võtta. Kostja on esitanud kohtule 29.09.2011.a toimunud istungi protokolli parandamise taotluse. Protokolli kohaselt lubas kostja esindaja 18. novembriks 2011.a vastata hageja tõenditele. Kostja palub protokollis parandada kostja esindaja sõnavõttu nii, et kostja esindaja mitte üksnes ei vasta hageja tõenditele 18.11.2011.a, vaid esitab ka omad tõendid hiljemalt 18.11.2011.a. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et protokollis on märgitud, et kostja esindaja vastab hageja tõenditele 18.11.2011.a, ei tähenda, et kostjal puudub õigus esitada samaks tähtajaks enda tõendeid. Pealegi ongi kostja ka ise 18.11.2011.a täiendavad tõendid esitanud. Kostja on 21.12.2011.a avalduses esitanud taotluse, milles palub mitte menetleda hageja poolt 01.12.2011.a esitatud seisukohta ja tõendeid. Kohus leiab, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja soovis hageja poolt 01.12.2011.a esitatule vastata. Kohus andis kostjale 08.12.2011.a määrusega tähtaja vastamiseks ning määras uue kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kohus leiab, et kuna kostja esitas taotluse hageja poolt 01.12.2011.a esitatud seisukohtade ja tõendite mittemenetlemiseks pärast kohtulahendi teatavakstegemise aja muutmist, siis puudub alus kostja taotlust rahuldada, kuna kohus on juba lahendi teatavakstegemise aja edasi lükanud.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 1 % ulatuses hageja kanda ja 99 % ulatuses kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 5 Indrek Soots kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.