3-12-519/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-519 Otsuse kuupäev 23.07.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan`i kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi väljamõistetavas summas seoses vangla poolt inimväärikuse alandamise ja tervisekahjustuse tekitamisega külmas kartserikambris hoidmisega perioodil 15.12.2011-06.02.2012 Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on

1. august
2. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.01.2012.a esitas kinnipeetav Kirill Katšan Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et Viru Vangla sektsiooni S12 kartserikambris oli perioodil 15.12.2012 - 19.01.2012 külm põrand, mistõttu oli kambris külm – õhusooja oli alla normi, nimelt 18° C. Viru Vangla 28.02.2012.a otsusega nr 6-12/26-3 jäeti K. Katšani taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks, rahuldamata. Vangla märkis, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p-s 7 on sätestatud nõue, mille kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18° C. Vangla leidis, et sellest tulenevalt ei ole vangla tegevus eluruumis siseõhu 1 temperatuuri hoidmisel vahemikus 20° – 22° C õigusvastane ning jättis K. Katšani kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 07.03.2012.a saabus Tartu Halduskohtusse Kirill Katšani kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi väljamõistetavas summas seoses vangla poolt inimväärikuse alandamise ja tervisekahjustuse tekitamisega külmas kartserikambris hoidmisega perioodil 15.12.2011-06.02.
3. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-12-
4. Tartu Halduskohtu 04.04.2012.a kohtumäärusega võeti Kirill Katšani kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud. Ta märgib, et perioodil 15.12.2011 – 06.02.2012, viibides sektsiooni S12 kartserikambris, ta külmetas kuna kartseri põrand oli külm ning seetõttu oli ruumis külm. Lisaks ei saanud kaebaja soojemalt riietuda, kuna tal puudus isiklik pikk soe pesu ning ka vangla poolt ei pakutud talle sooja pesu. Kaebaja märgib, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määruse „Eluruumidele esitatavad nõuded“ pst 7 tuleneb nõue, mille kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18°C, kuid kambris, milles kaebaja viibis, oli õhusooja alla normi – 18° C. Kaebaja seletab, et tegi sellekohase märkuse ka vanglateenistujale, kuid teda ei võetud kuulda ja keegi temale ei vastanud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on oma käitumisega rikkunud vangistusseadust, Eesti Vabariigi põhiseadust ja Viru Vangla kodukorda. Nimelt vangistusseaduse § 41 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kaebaja leiab, et tema õigusi ja vabadusi riivati. Kaebaja viitab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mitmele paragrahvidele, eeskätt §-le 9, mille kohaselt on kõigi õigused, vabadused ja kohustused võrdsed. Samuti sama seaduse §-le 11, mille järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud ja tema inimväärikust on alandatud, kuna õhutemperatuur eluruumis peab looma inimesele mugava soojuse tunnetuse ja tagama terve ja nõuetele vastava sisekliima. Kartserikambris aga sellist õhusoojust ei olnud, mis sellise tunde tagaks. K. Katšan märgib oma vastuses kohtu 04.04.2012 määrusele, et ta pöördus pidevalt vanglaametnike poole avaldusega, et lahendataks probleem põrandaküttega, kuid tema avaldusi ei rahuldatud ning jäeti tähelepanuta. Lisaks ei käinud keegi kambri temperatuuri mõõtmas. Samuti lisab kaebaja, et kartserivormi riie on võrreldes tavalise vormiga õhuke ja sellises riietuses kaebaja kartseris külmetas, sest temperatuur ei vastanud normidele. Viru Vangla ei tutvustanud kaebajale 18.10.2011.a käskkirja nr 1-1-1/198, mille kohaselt oli lubatud kartserikambris omada ühte paari isiklikku pikka pesu. Kaebajal endal küll isiklikku pikka pesu ei olnud, aga ka Viru Vangla ei pakkunud talle seda enda poolt. Kirill Katšan palub kohtul enda kaebus rahuldada ja mõista Viru Vanglalt välja hüvitis perioodil 15.12.2011-06.02.2012 külmas kartserikambris viibimise tõttu talle tekitatud kahju eest kohtu äranägemisel. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et vangla ei tutvusta kõiki käskkirju kinnipeetavale allkirja vastu. Samuti ei võeta kinnipeetavatelt allkirju kõnealuste käskkirjadega tutvumise kohta, mistõttu on võimatu kindlalt väita, kas kinnipeetavale 18.10.2011 käskkirja nr 1-1-1/198 tutvustati või mitte. Vangla leiab, et isegi kui kinnipeetavale seda käskkirja ei tutvustatud (kuna K. Katšan viibis 13.10.1124.10.11 etapis Ida Prefektuuris), siis on vähetõenäoline, et kinnipeetavale ei tutvustatud kõnealuse käskkirja muutmise käskkirja (30.11.2011 käskkiri nr 1.1-1/233), sest muutmise käskkirja tutvustamise ajal oli kinnipeetav Viru Vanglas. Viru Vangla kinnitab kaebuse esitaja väidet, et viimasel ei ole laos isiklikku sooja aluspesu, kuid märgib, et kinnipeetav oleks võinud vanglalt seda humanitaarabi korras taotleda. Seda K. Katšan aga teinud ei ole. Kaebaja väidab, et kartserikambris oli temperatuur alla selleks ette nähtud normi. Vastustaja selgitab, et Viru Vangla finants- ja majandusosakonna spetsialist Veljo Kallipi 08.02.2012.a koostatud õiendist tulenevalt on Viru Vangla eluhoonete kütteks ette nähtud põrandaküttega vesikeskküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringses ühenduses soojatootjaga ning kõikides siseruumides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade vahemikus 20° C – 22° C. Õiendist tulenevalt on vesikeskküttesüsteem alates vangla käivitamisest töötanud laitmatult, ühtegi riket ei ole esinenud ning temperatuur vastab kehtestatud nõuetele. Vastustaja leiab, et vangla on taganud kinnipeetavale kõrgema temperatuuri kui seaduses sätestatud miinimum seda ette näeb ja ei ole rikkunud kuidagi kinnipeetava õigusi. Kaebaja väidab, et seoses sellega, et sektsiooni S12 kambri põrand oli külm, oli ka kamber külm ning sellega on rikutud tema õigusi ja tema inimväärikust on alandatud. Vastustaja kaebaja väitega ei nõustu ning leiab, et K. Katšanile võib tunduda, et kambri sisetemperatuur on kehtestatust madalam ning see võib tekitada temas teatud ebamugavustunde, kuid igasugune ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse alandamine. Inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. EIÕK praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Vastustaja leiab, et käesoleva juhtumi asjaolud ei ole sellise tõsidusastmega, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks. Kaebaja väidab, et viibides külma põrandaga kartserikambris, ta külmetas. Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõe Erika Tiinas’e koostatud 14.02.12 õiendist nähtub, et K. Katšan on pöördunud meditsiiniosakonna poole 12.12.11 külmetuse tunde kaebustega. Kinnipeetaval mõõdeti kehatemperatuuri, vererõhku ning anti haigusnähtude leevendamiseks Tbl Paramax 1000mg, sinepiplaastrid, kloorheksidiinlahust kurgu kuristamiseks ja nohutilgad Xymelin. Õiendist nähtub, et jaanuaris 2012 ei ole K. Katšan meditsiiniosakonna poole pöördunud ja sellest saab järeldada, et osutatud ravi aitas kinnipeetavat ja edaspidi haigusnähte ei esinenud. Lähtudes eeltoodud argumentatsioonist ja kahjunõude vastuses välja toodud põhjendustest palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kirill Katšan on esitanud halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 1 p 4 alusel kahju hüvitamise kaebuse, milles taotleb talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et pidi viibima perioodil 15.12.
5. a - 06.02.
6. a külmas kartserikambris, kus ta väidetavalt külmetas ja haigestus. Eeltooduga alandati tema inimväärikust ja tekitati tervisekahjustus. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks olnud tegevusetuses, s.o et kambris, kus viibis kaebaja 15.12.2011-06.02.2012 oleks olnud külm, et põrand oleks olnud külm ja et seoses sellega, et kaebajal ei olnud pikka sooja aluspesu pidi vangla pakkuma talle sooja aluspesu. Kohus ei ole tuvastanud, et kambris, kus kaebaja viibis ülalnimetatud perioodil oleks õhusoojus alla 18°C ja see oleks Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määruse „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 rikkumine. Kohtul ei ole alust mitte usaldada vastustaja poolt esitatud tõendeid, et vaidlustataval perioodil ja kambris, kus kaebaja viibis, oleks olnud külmem ettenähtud normidest. Vastustaja teatas kohtule (t.l. 27 pöördel), et hooneautomaatika arvutist saab kambrite temperatuure jälgida pidevalt. Igas sektoris on paar kambrit, mille õhu väljatõmbe torustikus asuvad andurid edastavad vastavad andmed kambri temperatuuri kohta. Hooneautomaatika arvutit ja sellest tulenevaid häireid jälgitakse OÜ Hooldusplusi poolt 2-3 korda nädalas ning puuduvad andmed, et temperatuur oleks langenud alla normi. M. Kalda, Viru Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja kohusetäitja teatas 13.01.2012 kirjas, et Viru Vangla eluhoone kütteks on põrandakütte vesikeskküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringselt ühenduses soojatootjaga. Kõikides süsteemides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri automaatika. Viru Vangla küttesüsteem on töötanud vangla käivitamisest peale laitmatult. Kaebaja kambri sisetemperatuur vastab nõuetele.(t.l. 35) Veljo Kallip, finants- ja majandusosakonna peaspetsialist oma 08.02.2012 õiendis märgib, et kõikides siseruumides automaatika hoiab ettenähtud normidele vastavat temperatuuri vahemikus 2022°C. Ühtegi riket küttesüsteemis ei ole esinenud ning temperatuur vastav kehtestatud nõuetele. (t.l. 37) Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et vangla on taganud kaebajale kõrgema temperatuuri kui seaduses sätestatud miinimum seda ette näeb ja ei ole rikkunud kaebaja õigusi. 4 Seoses sellega, et kambri põrand ja õhutemperatuur olid normis, ei olnud rikutud kaebaja õigusi ja tema inimväärikust ei ole alandatud. Kohus ei leia vajalikuks seoses sellega anda definitsiooni inimväärikuse mõistele. Toimikus on meditsiiniline tõend, et 12.12.2011 pöördus kaebaja kaebusega külmetustunde pärast ja talle määrati ravi. Kohus leiab, et külmetuse põhjuseks võis olla jalutuskäigud talvisel ajal, duši all pesemine, nakatumine või mõni muu põhjus. Kohus ei saa teha järeldust, et kaebaja haigestumine fikseeritud päeval oli tingitud kambri madalast temperatuurist. Samuti ei ole kohus tuvastanud vangla süüd, et kaebaja nimetatud perioodil ei omanud sooja aluspesu. Vastustaja teatas kohtule ja kaebaja kinnitas, et temal üleüldse laos ja kambris ei ole sooja aluspesu ja kaebaja ei taotlenud vanglalt ka humanitaarabi kaudu endale sooja pesu. Kohus leiab, et Tartu Vangla 18.10.2011 käskkirja nr 1-1-1/198, mille kohaselt oli lubatud kartseris omada ühte paari isiklikku pikka pesu, mittetutvustamine ei oma tähtsust selles asjas, sest kaebaja tunnistas, et tal ei ole pikka sooja aluspesu laos hoiul ega ka elukambris. Seega ülalnimetatud käskkirja mittetutvustamine ei riku kaebaja õigusi sooja pesu osas, mida tal ei olnudki. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et vastustaja ei ole käitunud süüliselt seoses kaebaja kartserikambris (S12) viibimisega ega aluspesu taotlusega. Kohus ei ole tuvastanud, et tõele vastaks kaebaja väited, et tema poolt nimetatud perioodil kartserikambris, kus kaebaja viibis, oleks olnud külm. Lähtudes ülaltoodust ei ole tõendatud vastustaja õigusvastast toimingut ja seega kaebus kahjunõudes rahuldamisele ei kuulu. Tamara Hristoforova kohtunik 5