3-12-402/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-402 Otsuse kuupäev 20.07.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan`i kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi seoses sellega, et 01.11.201128.11.2011 oli sektsiooni E5 kartserikambris ja 28.11.201114.12.2011 sektsiooni E3 kartserikambris külm Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on

1. august
2. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.12.2011.a esitas kinnipeetav Kirill Katšan Viru Vanglale taotluse rahalise kompensatsiooni saamiseks õiglases summas selle eest, et sektsioonis E3 ja E5 olid kambrite põrandad külmad ja seepärast oli ka kambris külm ning kaebaja haigestus. 17.02.2012.a Viru Vangla vastusega jäeti K. Katšani taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. 27.02.2012.a saabus Tartu Halduskohtu Kirill Katšani kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi seoses sellega, et 01.11.2011-28.11.2011 oli sektsiooni E5 kartserikambris ja 28.11.2011-14.12.2011 sektsiooni E3 kartserikambris külm. 1 Tartu Halduskohtu 07.03.2012.a kohtumäärusega jäeti K. Katšani kaebus käiguta ning anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva. K. Katšan pidi täpsustama oma kaebuses esitatud nõudeid. 20.03.2012.a saabus kohtusse K. Katšani vastus, milles kaebaja märgib, et nõuab Viru Vanglalt hüvitist Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi seoses väärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega. 03.04.2012.a kohtumäärusega võeti menetlusse Kirill Katšani kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi seoses sellega, et 01.11.2011-28.11.2011 oli sektsiooni E5 kartserikambris ja 28.11.2011-14.12.2011 sektsiooni E3 kartserikambris külm. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud. Ta märgib, et viibides kartserikambris sektsioonis S3 ajavahemikul 01.11.2011-28.11.2011 ja sektsiooni S5 ajavahemikul 28.11.2011-14.12.2011, olid kambris põrandad külmad ning seetõttu oli ruumis külm ja kaebaja külmetas. Lisaks ei saanud kaebaja soojemalt riietuda, kuna tal puudus isiklik pikk soe pesu ning ka vangla enda poolt ei pakkunud talle sooja pesu. Kaebaja märgib, et tema ei taha kambris külmetada ja haigestuda. K. Katšan märgib kaebuses, et ta pöördus pidevalt vanglaametnike poole avaldusega, et lahendataks probleem põrandaküttega, kuid tema avaldusi ei rahuldatud ning jäeti tähelepanuta. Lisaks ei käinud keegi kambri temperatuuri mõõtmas. Samuti lisab kaebaja, et kartserivormi riie on võrreldes tavalise vormiga õhuke ja sellises riietuses kaebaja kartseris külmetas, sest temperatuur ei vastanud normidele. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on oma käitumisega rikkunud vangistusseadust, Eesti Vabariigi põhiseadust ja Viru Vangla kodukorda. Nimelt vangistusseaduse § 41 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kaebaja leiab, et tema õigusi ja vabadusi riivati. Kaebaja viitab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mitmetele paragrahvidele, eeskätt §-le 9, mille kohaselt on kõigi õigused, vabadused ja kohustused võrdsed. Samuti sama seaduse §-le 11, mille järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud ja tema inimväärikust on alandatud, kuna õhutemperatuur eluruumis peab looma inimesele mugava soojuse tunnetuse ja tagama terve ja nõuetele vastava sisekliima. Kartserikambris aga sellist õhusoojust ei olnud, mis sellise tunde tagaks. Kaebaja seletab oma puuduste kõrvaldamise taotluses, et Viru Vangla ei tutvustanud kaebajale 18.10.2011.a käskkirja nr 1-1-1/198, mille kohaselt oli lubatud kartserikambris omada ühte paari isiklikku pikka pesu. Kaebaja aga ei tea, kas tal on selline pikk soe aluspesu laos hoiul. Kaebaja lisab, et 10.10.2011.a ta haigestus, kuid kedagi tema juurde ei saadetud enne kui 12.10.2011.a (ilmselt mõeldud kuupäevi 10.12.
3. a ja 12.12.
4. a – kohtu märkus). Kirill Katšan palub kohtul enda kaebus rahuldada ja mõista talle välja hüvitis kohtu äranägemise järgi seoses perioodil 01.11.2011-28.11.2011.a ja perioodil 28.11.2011-14.12.2011.a külmas kartserikambris viibimise ja külmetamisega. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et vangla ei tutvusta kõiki käskkirju kinnipeetavale allkirja vastu. Samuti ei võeta kinnipeetavatelt allkirju kõnealuste käskkirjadega tutvumise kohta, mistõttu on võimatu kindlalt väita, kas kinnipeetavale 18.10.11 käskkirja nr 1-1-1/198 tutvustati või mitte. Vangla leiab, et isegi kui kinnipeetavale seda käskkirja ei tutvustatud (kuna K. Katšan viibis 13.10.11-24.10.11 etapis Ida Prefektuuris), siis on vähetõenäoline, et kinnipeetavale ei tutvustatud kõnealuse käskkirja muutmise käskkirja (30.11.11 käskkiri nr 1.1-1/233), sest muutmise käskkirja tutvustamise ajal oli kinnipeetav Viru Vanglas. Viru Vangla kinnitab kaebuse esitaja väidet, et viimasel ei ole laos isiklikku sooja aluspesu, kuid märgib, et kinnipeetav oleks võinud vanglalt seda humanitaarabi korras taotleda. Seda K. Katšan aga teinud ei ole. Kaebaja väidab, et viibides S3 ja S5 sektsiooni kambrites oli tal külm. Neljanda üksuse peaspetsialist Andres Kerdi 24.04.2012 õiendist tuleneb, et ta küsitles aprilli kuu jooksul neljanda üksuse ametnikke, kes võisid ajavahemikul 24.10.2011-14.12.2011 ametikohustustest lähtuvalt kokku puutuda kinni peetav K. Katšaniga. Kogutud informatsiooni kohaselt ei ole kinnipeetav esitanud antud perioodil kaebuseid selle kohta, et tal oleks kambris külm. Kuna kõnealune kinnipeetav väljendab ennast üsna jõuliselt, kui talle midagi ei meeldi, siis oleks ta kindlasti suure skandaali teinud sellest, et tal on külm. Ka neljanda üksuse valvur Julia Spasjonova 20.04.2012 õiendist tuleneb, et kui näiteks valvur ei anna kinnipeetavale jopet ja spordijalanõusid, siis hakkab K. Katšan kohe „möllama“. Ka inspektor-kontaktisik E. Lehtlaane õiendist tuleneb, et kui kinnipeetav ei saa koheselt seda, mida soovib või avaldab oma pahameelt, siis hakkab ta lööma vastu kambriust, valjuhäälselt avaldama oma pahameelt, läbi kambris oleva selektori helistama mitmekümneid kordi valveruumi ning kasutab muid sääraseid võtteid endale tähelepanu pööramiseks ja oma tahtmise saamiseks. Kinnipeetav on sellisel eesmärgil ka ähvardanud vangla vara lõhkuda ning mitmekümnel korral seda ka teinud. See tähendab, et kui kinnipeetaval oleks tõesti külm olnud, siis oleks kinnipeetav teinud endast kõik ning kõik osakonnas töötavad ametnikud oleksid teadlikud sellest, et K. Katšanil on külm. Küll aga pöördus kinnipeetav 21.12.2011 kirjalikult märgukirjaga vangla poole, et kambris oli 01.11.2011-28.11.2011 madal temperatuur ning põrandaküte töötab halvasti. Vastustaja märgib, et eraldi temperatuuri mõõtmisi kõnealusel perioodil tehtud ei ole. Hooneautomaatika arvutist saab kambrite temperatuure jälgida pidevalt. Igas sektoris on paar kambrit, mille õhu väljatõmbe torustikus asuvad andurid edastavad vastavaid andmeid kambri temperatuuri kohta. Hooneautomaatika arvutit ja sellest tulevaid häireid jälgitakse OÜ Hooldus Plussi poolt 2-3 korda nädalas. Vangla lisab, et vanglaküttena olev vesikeskküttesüsteemiga põrandaküte on alates vangla käivitamisest töötanud laitmatult, ühtegi riket ei ole esinenud ning temperatuur vastab kehtestatud nõuetele. Kaebaja väidab, et sai külmetushaiguse, kui viibis külma põrandaga kartserikambris. Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõe Erika Tiinas’e koostatud 14.02.2012.a õiendist nähtub, et K. Katšan on pöördunud meditsiiniosakonna poole 12.12.2011.a külmetuse tunde kaebustega. 3 Kinnipeetaval mõõdeti kehatemperatuuri, vererõhku ning anti haigusnähtude leevendamiseks Tbl Paramax 1000mg, sinepiplaastrid, kloorheksidiinlahust kurgu kuristamiseks ja nohutilgad Xymelin. Õiendist nähtub, et jaanuaris 2012 ei ole K. Katšan meditsiiniosakonna poole pöördunud ja sellest saab järeldada, et osutatud ravi aitas kinnipeetavat ja edaspidi haigusnähte ei esinenud. Lähtudes eeltoodud argumentatsioonist ja kahjunõude vastuses välja toodud põhjendustest palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kirill Katšan on esitanud halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 1 p 4 alusel kahju hüvitamise kaebuse, milles taotleb talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et pidi viibima perioodil 01.11.2011-28.11.2011.a ja perioodil 28.11.2011-14.12.2011.a külmas kartserikambris, kus külmetas ja haigestus ning kartseris viibimise ajal olid tal õhukesed kartseririided. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ilmselgelt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega tulenevalt vastustaja tegevusetusest. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks süüdi tegevusetuses, s.o et kartserikambris ülalnimetatud perioodil oleks olnud külm või et vastustajal oleks olnud kohustus muretseda kaebajale pikk soe aluspesu või soojemad kartseririided. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole tutvustanud kaebajale 18.10.2011 käskkirja nr 1-1-1/198, mille kohaselt oli lubatud kartserikambris omada ühte paari isiklikku pikka pesu, ei oma tähtsust, sest kaebaja tunnistas, et tal ei ole pikka sooja aluspesu laos hoiul. Vastustaja kinnitas samuti, et kaebajal ei ole laos isiklike asjade nimekirjas sooja aluspesu. Seega ülalmainitud käskkirja mittetutvustamine ei ole kuidagi seotud sooja pesu kätte saamisega, kui kaebajal seda sooja pesu ei ole olemas. Ühtlasi teatas vastustaja, et kaebajal oli õigus ja võimalus taotleda vanglalt humanitaarabi korras sooja aluspesu, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kartserisoleku ajal kinnipeetavatele antakse ühtne kartseririietus ja kaebajal ei olnud õigust nõuda teist, soojemat kartseririietust. Seega kohus leiab, et vastustaja ei ole käitunud süüliselt seoses kartserikaristusega ja sooja aluspesuga. Ei ole leidnud tõendamist, et kaebuses märgitud ajal oleks kartseris olnud külm, mis põhjustas kaebaja haigestumise. Viru Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja kohusetäitja M. Kalda tõendist nähtub, et Viru Vangla eluhoone küttes on ette nähtud põrandaküttega vesikeskküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringses ühenduses soojatootjaga, kõikides siseruumides hoiab etteantud, normidele vastavat temperatuuri automaatika, mille on häälestanud AMECON OÜ (protokoll 22.01.2008.a, nr 071336, „Küttesüsteemi tasakaalustusventiilide mõõtmine“). Viru Vangla 4 küttesüsteemid on töötanud vangla käivitamisest peale laitmatult. Kambri sisetemperatuur vastab Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ (t.l. 68). Viru Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja peaspetsialist V. Kallipi õiendi kohaselt on Viru Vangla eluhoonete küttes ettenähtud põrandaküttega keskküttesüsteem. Kõikides siseruumides hoiab ettenähtud normidele vastavalt temperatuuri protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade vahemikus 20-22°C. Ühtegi riket küttesüsteemis ei ole esinenud ning temperatuur vastab kehtestatud nõuetele. (t.l 69) Vastustaja teatas kohtule, et kaebaja pöördus 21.12.2011 ühel korral vangla poole seoses sellega, et kambris oli 01.11.2011-28.11.2011 madal temperatuur ning põrandaküte töötas halvasti. See pöördumine oli kuu aega hiljem, kui väidetavalt kambris oli külm. Kaebajal oli võimalus koheselt novembris pöörduda vastustaja poole selleks, et saaks kontrollida, kaebaja väidet. Kaebaja esitas pretensioone tunduvalt hiljem ja seega tagantjärgi on raske kontrollida tema väiteid. HKMS § 59 lg 1 kohaselt on kaebaja kohustatud tõendama oma kaebust ja selles esitatavaid väiteid. Vastustaja teatas kohtule, et igas sektoris on paar kambrit, mille õhu väljatõmbe torustikus asuvad andurid edastavad vastavaid andmeid kambri temperatuuri kohta. Hooneautomaatika arvuti ja sellest tulevaid häireid jälgitakse OÜ Hooldus Plussi poolt 2-3 korda nädalas. Ülaltoodu alusel kohus ei ole tuvastanud, et tõele vastaksid kaebaja väited, et tema poolt nimetatud perioodil kambrites, kus kaebaja viibis, oleks olnud külm. (t.l. 60-61) Kui kohus ei ole tuvastanud, et kambrites, kus kaebaja viibis, oli külm, siis võis kaebaja pöördumine med. osakonna poole 12.12.2011 külmetuse tunde kaebusega olla seotud muudest põhjustest. Näiteks võis kaebaja külmetada jalutuskäigu või duši all käimise ajal jne. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud vastustaja õigusvastast toimingut ja seega kaebus rahuldamisele ei kuulu. Tamara Hristoforova kohtunik 5