3-12-398/24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-398 Otsuse kuupäev 20.07.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan`i kaebus Viru Vangla 06.01.2012.a käskkirja nr 6-3/27-D tühistamiseks, Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks seoses 06.01.2012.a käskkirja nr 6-3/27-D alusel kartseris viibimisega Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on

1. august
2. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla 06.01.
3. a viienda üksuse peaspetsialist-üksuse juht K. Luuri käskkirjaga nr 6.-3/27D määrati kinnipeetav Kirill Katšanile vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Distsiplinaarkaristus määrati K. Katšanile seetõttu, et viienda üksuse vanemvalvur Raido Nagel avastas 17.12.
4. a kella 22:00 paiku, et S12 sektsiooni kambri nr 8243 uksesilm oli ära lõhutud. Kambris paiknes kinnipeetav Kirill Katšan. Kui kinnipeetav paigutati kambrisse nr 8243, siis oli uksesilma kattev klaas terve. Kui kinnipeetavalt küsiti mõranenud klaasi kohta, väitis viimane, et see läks katki, kui tema üritas sinna vahele nimesilti panna. 1 23.01.
5. a esitas kinnipeetav Kirill Katšan Viru Vanglale vaide, milles taotles 06.01.
6. a käskkirja nr 6.-3/27-D kehtetuks tunnistamist ning kahju hüvitamist iga alusetult kartseris viibitud päeva eest. 17.02.
7. a Viru Vangla vastusega jäeti K. Katšani vaie rahuldamata. Kahjunõude osas jäi kirjalik otsus vormistamata. 27.02.
8. a saabus Tartu Halduskohtusse Kirill Katšani kaebus Viru Vangla 06.01.2012.a käskkirja nr 6.-3/27-D tühistamiseks, Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamist kohtu äranägemisel väljamõistetavas summas seoses 06.01.
9. a käskkirja nr 6.-3/27-D alusel kartseris viibimisega. Toiminguteks, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotles, oli Viru Vangla korrapidaja tegevus 15.12 – 16.12.
10. a, mil korrapidaja ei kutsunud tema juurde meditsiiniosakonna õde, ei kutsunud kahe päeva jooksul vanemkorrapidajat, ei taganud kaebajale kartseris valgust, ei toonud tablette, A4 paberit, avaldusi ümbrikke, vahendit tualeti puhastamiseks, ei vastanud kaebaja telefonikõnedele ega tulnud tema juurde ning ei täitnud kaebaja palveid. Tartu Halduskohtu 14.03.
11. a kohtumäärusega tagastati K. Katšani kaebus osaliselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (s.o kahju hüvitamise nõude osas kohtu äranägemise järgi 5 päevaks kartserisse paigutamise eest) ja jäeti K. Katšani kaebus käiguta ning anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva. K. Katšan pidi täpsustama oma kaebuses esitatud nõudeid. 02.04.
12. a saabus kohtusse K. Katšani vastus kohtumäärusele, milles kaebaja märkis, et ta nõuab lisaks Viru Vangla 06.01.
13. a käskkirja nr 6.-3/27-D tühistamisele ka Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tunnistamist seoses vangla korrapidaja tegevusetusega. 04.04.
14. a saabus Tartu Halduskohtule K. Katšani määruskaebus 14.03.
15. a määruse peale osas, millega kohus kaebuse osaliselt tagastas. Tartu Halduskohtu 13.04.
16. a kohtumäärusega võeti K. Katšani määruskaebus menetlusse. 20.04.
17. a kohtumäärusega rahuldati K. Katšani määruskaebus ning tühistati Tartu Halduskohtu 14.03.
18. a kohtumääruse haldusasjas nr 3-12-398 resolutsiooni punkt 1, millega tagastati K. Katšani kaebus osaliselt. Määruskaebus rahuldati seetõttu, et kaebajal oli selleks ajaks kahjunõudes kohuslik kohtueelne menetlus läbitud. 20.04.
19. a kohtumäärusega võeti menetlusse Kirill Katšani kaebus Viru Vangla 06.01.2012.a käskkirja nr 6-3/27-D tühistamiseks, Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks seoses 06.01.2012.a käskkirja nr 6-3/27-D alusel kartseris viibimisega. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja seletab, et ta oli haige ja pidi võtma meditsiiniõelt rohtu, kuid Viru Vangla valvur ei kutsunud talle meditsiiniõde ning lisaks ei kutsunud tema palve peale kahe päeva jooksul vanemkorrapidajat. Kaebaja märgib, et istus kinnises kartseris, kus ta ei saanud tuld sisse ega välja lülitada ning kuhu korrapidaja ei toonud tablette, A4 valgeid lehti, avaldusi, ümbrikke ja vahendit tualeti pesemiseks. Kaebuse kohaselt ignoreeris korrapidaja kaebaja poolt kartseris selektoriga tehtud kõnesid, ei võtnud toru ja ei tulnud tema juurde. Samuti ei tulnud korrapidaja iga kord toiduluugi juurde ja ei täitnud kaebaja palveid. 2 Eeltoodust tulenevalt lõhkus kaebaja ära kartseri uksesilma (tegi sellele praod sisse) ja talle mõisteti selle eest distsiplinaarmenetluses käskkirjaga nr 6-3/27-D karistuseks 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja leiab, et uksesilma lõhkumine tema poolt oli õigustatud seoses sellega, et korrapidaja ei täitnud oma ülesandeid ja suhtus temasse halvasti. Kaebaja hinnangul viidi distsiplinaarmenetlus tema suhtes läbi ebaõigesti, tõendeid hinnati valesti, temaga ei vesteldud sellest, miks ta uksesilmale praod tekitas ning teda poleks pidanud karistama, kuna tal oli selles olukorras õigus. Kaebaja hinnangul oleks talle äärmisel juhul pidanud tegema noomituse, mitte teda karistama. Kaebaja esitas kaebuse kohaselt Viru Vanglale vaide käskkirja 6-3/27-D tühistamiseks ja sellega seoses kahju hüvitamiseks 5 päevaks kartserisse paigutamise eest paludes iga kartseris veedetud päeva eest endale välja maksta 100 krooni. Kaebaja märgib, et sai 20.02.2012 Viru Vanglalt vaidele vastuse, mille kohaselt Kirill Katšan`i vaiet ei rahuldata ja tema ees ei vabandata. Kaebaja lisab, et ei saanud eestikeelsest vaideotsusest aru ning vanglaametnik selgitas talle vaideotsuse sisu. Kaebaja hinnangul on Viru Vangla rikkunud vangistusseadus § 41 lg 1, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 9, 11, 12, 15, 19, 25 ja
20. Kirill Katšan palub kohtul tühistada Viru Vangla 06.01.2012.a käskkiri nr 6-3/27-D, tuvastada Viru Vangla korrapidaja toimingute õigusvastasus ja mõista Viru Vanglalt välja kahjuhüvitis seoses 06.01.2012.a käskkirja nr 6-3/27-D alusel kartseris viibimisega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati K. Katšani VangS § 64 p 4 rikkumise eest. Sätte kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Uksesilma katva klaasi äralõhkumise näol ei ole tegemist vangla varasse heaperemeheliku suhtumisega. 18.12.2011 selgitustes tunnistab K. Katšan uksesilma lõhkumist. Samuti kambrikontrolli paberi kohaselt ei ole avastatud ühtegi uksesilma riket enne 17.12.2011 ning selleks ajaks oli kinni peetav isik kambris paiknenud juba 3 päeva. Seega on tõendatud, et rikkumise pani toime K. Katšan. Kuna K. Katšan on oma rikkumist tunnistanud, siis võib järeldada, et kinni peetav isik pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Toime pandud rikkumise eest võis K. Katšani distsiplinaarkorras karistada. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest ja distsiplinaarmenetluse algatamisest, kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Vastustaja on seisukohal, et kinni peetava isiku arusaam teo toimepaneku õiguspärasusest ei tähenda, et tema karistamine oleks olnud ebaseaduslik. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt pani K. Katšan toime distsipliinirikkumise, milles ta süü ka tõendati. Sellest tulenevalt sai ta ka distsiplinaarkorras karistada. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et tema karistamine oli ebaseaduslik, kuna toime pandud rikkumine oli õigustatud. Lisaks on vangla seisukohal, et kui kinni peetaval isikul on etteheiteid vangla tegevusele, siis on tal võimalik pöörduda märgukirjaga, millele vangla vastab ning edaspidises tegevuses püüab vangla eksimusi vältida. Vangla võimalike eksimustele tähelepanu juhtimiseks sooritatud distsipliinirikkumised on 3 samuti rikkumised, mille eest on vanglal õigus teo toimepanijat karistada distsiplinaarkorras. Mõeldavaks ei saa pidada seda, et kinni peetav isik hakkab distsipliinirikkumisi toime panema selle põhjendusega, et talle ei meeldinud ametnike toimetamine. Kaebaja väidab, et kartserikaristuse määramisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ning kartserikaristuse määramise asemel oleks pidanud temaga vestlema või noomitusega karistama. Vastustaja leiab, et määratud karistus oli proportsionaalne. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on karistuse määramisel lähtutud rikkumise iseloomust ja laadist, isiku suhtumisest rikkumisse, võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma ja karistuse proportsionaalsuspõhimõttele vastavust. Uksesilma lõhkumine raskendab järelevalve tagamist vanglas ning võib seeläbi ohustada vangla julgeoleku. Seega tegemist oli raske rikkumisega, mistõttu lühiajaline kartserisse paigutamine oli põhjendatud. Lisaks nähtub distsiplinaarmenetluse käskkirjast, et kaalutud on erinevaid karistusliike ja nende otstarbekust ning on leitud, et proportsionaalne ning eesmärgipäraseim on lühiajaline kartserisse paigutamine. Kaebaja ei ole rahul distsiplinaarmenetluse läbiviijaga ning väidab, et tõendeid on valesti hinnatud. VangS § 64 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Seaduses ei ole sätestatud, milline vanglateenistuja konkreetselt peab distsiplinaarmenetluse läbi viima. Lisaks ei ole kaebaja viidanud, kuidas on tõendeid valesti hinnatud, mistõttu ei saa ka antud väidet kontrollida. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul distsiplinaarmenetluse läbiviijaga, ei tähenda, et tõendeid on valesti hinnatud. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavale ei ole põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, mistõttu ei ole käskkirja alusel kartserikambrisse paigutamine olnud alusetu vabaduse võtmine. Kuna isik on paigutatud kartserikambrisse õiguspärase käskkirja alusel, siis ei ole vangla põhjustanud isikule kannatusi alusetult. Vastustaja nõustub, et kartseris viibimine ei ole meeldiv ja võib kaasa tuua ebamugavusi, kuid oluline on märkida, et isikul oli võimalik distsipliinireeglite järgimisega enda kartserisse paigutamist ära hoida. Seega isegi kui K. Katšan tundis end kartseris ebamugavalt, põhjustas ta ebamugavused endale ise oma õigusvastase käitumisega. Kaebaja väidab, et 15.12.2011 ja 16.12.2011 tööl olnud valvur ei kutsunud talle meditsiinitöötajat. Vastustaja selgitab, et Viru Vangla viienda üksuse tööaja graafikust detsember 2011 nähtub, et 15.12.2011 ja 16.12.2011 töötas viiendas üksuses valvur Kristo Käi ja vanemvalvur Raigo Nagel. Viru Vangla viienda üksuse valvur Kristo Käi 17.04.2012 koostatud õiendist tuleneb, et ta ei mäleta, kas kinnipeetav pöördus tema poole sooviga, et talle kutsutakse meditsiiniosakonnast õde või mitte. Valvur kinnitab, et kui kinnipeetav soovib meditsiinitöötaja kutsumist, siis ta helistab meditsiiniosakonda ja annab sellest teada. Kinni peetava isikule teostatavad protseduurid, määratud ravi, visiidid kambrisse ja vastuvõtud meditsiiniosakonnas fikseeritakse kinnipeetava tervisekaardis. Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõde osakonna juhataja ülesannetes Erika Tiinase 13.04.2012 koostatud õiendist tuleneb, et K. Katšan ei ole tervisekaardi andmetel 15.12.2011 ja 16.12.2011 meditsiiniosakonna poole pöördunud ning 07.05.2012 esitatud õiendist, et õe visiit 15.12.2011 ja 16.12.2011 ei olnud vajalik. Samuti ei ole kaebaja ka ise oma kaebuses välja toonud ja selgitanud seda, et miks oli tegemist erakorralise juhtumiga, kus meditsiinitöötaja kutsumine kambrisse oleks olnud ilmtingimata vajalik. 4 Kaebaja väidab, et 15.12.2011 ja 16.12.2011 tööl olnud valvur ei toonud WC puhastusvahendit, A4 formaadis paberit, avalduste blankette ega ümbrikuid ametlike kirjade ära saatmiseks, ei tulnud iga kord luugi juurde, ei lülitanud valgustust sisse jne ning ei kutsunud inspektor-kontaktisikut ja vanemvalvurit. Viru Vangla dokumendihaldusprogrammist Amphora nähtub, et kinnipeetav on esitanud 15.12.2011 kolm pöördumist ja 16.12.2011 kolm pöördumist. Seega järeldub, et kinnipeetaval olid vahendid kirjalike pöördumiste esitamiseks. Vastustaja märgib, et see, kas vanemvalvur läheb kinnipeetavaga vestlema või mitte, sõltub kinni peetava isiku probleemist. Kui probleem on selline, mille saab korda ajada ka valvur ise, ei lähe vanemvalvur tingimata kinnipeetavaga näost-näkku rääkima. Valgustuse kohta selgitab vastustaja, et Viru Vangla kodukorra p 6.17 kohaselt lülitatakse kambrites elekter sisse kell 06.00 ja välja kell 22.
21. Muul ajal on elekter välja lülitatud ning ilma mõjuva põhjuseta laevalgustit kambris ei süüdata. Vanglale ei ole teada, et K. Katšanil oleks olnud mõni mõjuv põhjus, miks tulnud laevalgusti süüdata öösel. Ka ei ole K. Katšan oma kohtukaebuses seesugust põhjust välja toonud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole välja toonud neid edasilükkamatuid probleeme, millega valvur oleks pidanud viivitamatult tegelema. Samuti ei ole kaebuses märgitud, kas isikule sellest mingisugused tagajärjed tekkisid. Kaebaja toob kaebuses vaid paljasõnalise asjade loetelu, mida ta kõike soovis, kuid väidetavalt ei saanud. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist paljasõnalise kaebusega, mis on kinnipeetava poolt esitatud vaid haldusorgani täiendavaks koormamiseks. Lähtudes eeltoodud argumentatsioonist palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kirill Katšan on esitanud halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1 alusel 1) haldusakti tühistamise nõude (Viru Vangla 06.01.2012.a käskkiri nr 6-3/27-D), HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel 2) kahju hüvitamise nõude (eeltoodud käskkirja alusel kartseris veedetud aja eest) ning HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel 3) toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude (vangla korrapidaja tegevus 15.12-16.12.
22. a).
23. Viru Vangla 06.01.2012.a käskkirjaga nr 6-3/27-D karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks selle eest, et 17.12.2011 kella 22.00 paiku avastati S 12 sektsiooni kambris nr 8243, et uksesilm oli lõhutud. Sellega rikkus kaebaja VangS § 67 p 4, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Kambris paiknes kaebaja üksi. Kohus leiab, et toimiku materjalidega on tõendatud kaebaja süü inkrimineeritud rikkumises. 18.12.2011 selgituses tunnistab kaebaja uksesilma lõhkumist. Ta väitis, et see läks katki, kui ta üritas sinna vahele nimesilti panna. Samuti kambri kontrollimisakti kohaselt ei ole avastatu ühtegi uksesilma riket enne 17.12.2011 ning selleks ajaks kaebaja asus kambris juba 3 päeva. Vanemvalvur R. Nageli ettekandest on näha, et klaas mõranes kaebaja tegevuse tulemusel (t.l 99). Seega on tõendatud, et kaebaja lõhkus uksesilma teadlikult ja tahtlikult, tunnistas rikkumist ja ei ole kahtlust, et just kaebaja sooritas ülalnimetatud rikkumise, mistõttu on õigustatud tema karistamine VangS § 64 p 4 alusel. 5 Kohus leiab, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. On läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat teavitati temapoolsest rikkumisest ja distsiplinaarmenetluse algatamisest, kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Seega on karistamine seaduslik ja õigustatud ning käskkiri on õiguspärane. Kohus leiab, et määratud karistus on proportsionaalne. Käskkirjas on märgitud, et karistamisel on lähtutud rikkumise iseloomust ja laadist, isiku suhtumisest rikkumisse, võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. On märgitud, et uksesilma lõhkumine raskendaks järelevalve teostamist ja seega see ohustab vangla julgeolekut ja tegemist on raske rikkumisega. Kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks vanglaametnike suhtes ja lühiajaline kartserisse paigutamine on põhjendatud. Käskkirjas on motiveeritud, miks on otstarbekam valida lühiajaline kartserisse paigutamine. Kaebajal on rohkem kui 100 kehtivat karistust ja ei ole võimalik valida teist karistust. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud seadusi järgides, tõendeid on hinnatud kogumikus kõikide materjalidega ja seega on käskkiri õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu vaidlustatav käskkiri tühistamisele ja selles osas kaebus rahuldamisele ei kuulu.
24. Seoses sellega, et kohus ei ole tuvastanud vaidlusaluse käskkirja seadusvastasust, ei ole alust rahuldada kaebust ka kahju hüvitamise nõudes seoses nimetatud käskkirjaga. Ei ole seaduslikku alust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaldamiseks, sest vangla ei ole süüliselt kaebaja väärikust alandanud, tervist kahjustanud ega ühtegi teist kõnealuses sättes nimetatud isikuõigust rikkunud ja kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele.
25. Kohus ei ole tuvastanud, et vangla korrapidaja tegevus (tegevusetus) 15.12-16.12.2011 oleks olnud õigusvastane. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja poolt esitatud kirjalike tõendite õigsuses. 15.12-16.12.2011 töötasid
26. üksuse valvur Kristo Käi ja vanemvalvur Raido Nagel. Kristo Käi õiendist (t.l 117) on näha, et kui kinnipeetav soovib, et talle kutsutakse med. õde, siis ta helistab meditsiiniosakonda numbril 7878 või 7887 ja annab info edasi. Juhul, kui telefoni vastu ei võeta, helistab ta uuesti. Raido Nagel teatas õiendis (t.l. 118), et kui valvur teatab, et kinnipeetav soovib temaga rääkida, siis ta lahendab selle taotluse lähtudes situatsioonist. Tähelepanekuta ei jäeta kindlasti ühtegi probleemi või pöördumist. Meditsiinilisest õiendist 9-2/76, 13.04.2012 (t.l. 116) on näha, et tervisekaardi andmetel 15.1216.12.2011 ei ole kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna poole. Õe visiit 15.12.2011 ja 16.12.2011 kaebaja juurde ei olnud hädavajalikud. Vastustaja esitas andmed, et Viru Vangla dokumendihaldurprogrammist Amphora nähtub, et kaebaja on esitanud 15.12.2011 kolm pöördumist ja 16.12.2011 kolm pöördumist. Seega on tõendatud, et kaebajal olid vahendid kirjalike pöördumiste esitamiseks ja tal oli A4 formaadis paberit, avalduste blankette ja ümbrikke ametlikke kirjade saatmiseks. Seega vanglaametnikud kindlustasid kaebajat vajalike kirjutusvahenditega. Valgustuse kohta teatas vastustaja, et Viru Vangla kodukorra p 6.17 kohaselt lülitatakse kambrites elekter sisse kell 06.00 ja välja kell 22.
27. Muul ajal elekter on välja lülitatud ning ilma mõjuva põhjuseta laevalgustit kambris ei süüdata. Kaebaja ei ole märkinud ja väitnud, et tal oleks olnud 6 mõni mõjuv põhjus, miks tulnuks laevalgusti süüdata öösel. Ka ei ole kaebaja seesugust kohustust välja toonud oma kaebuses. Ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et 15.12-16.12.2011 valvur ei toonud WC puhastusvahendit. Viru Vangla kodukorra p 22.1.1 kohaselt kinnipeetavad pöörduvad suuliselt oma probleemiga inspektor-kontaktisiku poole tööpäeviti. Alates 07.11.2012 kaebaja kontaktisik oli T. Tuvikene, kes tegeles kaebaja probleemi lahendamise ja edastamisega. Loenduse ajal oli kaebajal samuti õigus pöörduda probleemi korral vanglaametnike poole. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et valvurid peavad koguaeg tegelema tema probleemiga. Valvurid teostavad järelevalvet ja vaid hädapärastel ja edasilükkamatutel juhtudel tegelevad kinnipeetavate probleemiga. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oli hädapärane ja edasilükkamatu probleem. Ülaltoodu alusel kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 7