Obsah (5)

§ 76§ 48§ 50§ 53§ 54

2-10-12862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-128

§ 76alusel.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub kostjalt välja mõista lisatasu 14 469,10 krooni ja viivised 6 813 krooni.
2. Kostja on jätnud hagejale tasumata alates 08.03.2007 töölepingu punktis 6.1 fikseeritud tulemustasu, seda ka vaatamata hageja poolt kostjale 31.03.2009 esitatud nõudele (TVK tl 17), mistõttu on kostja rikkunud lepingut. Kostja vastuväited
3. Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata.
4. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda palka ja lisatasu töölepingu peatumise ajal ja pärast töölepingu lõppemist. Hagejale maksti palka, mis koosneb töölepingus ettenähtud põhipalgast ja lisatasudest sh ka tulemustasu, kuni töölepingu peatumiseni 16.02.2007, mil töötaja jäi korralisele puhkusele ja sai puhkusetasu, seejärel sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse ajal seadusega ettenähtud hüvitist. Hagejaga sõlmitud töölepingus ei ole ette nähtud palga või selle osa säilitamist töölepingu peatumise ajaks. Kohtuotsuse põhjendus
5. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 2 2-10-12862
7. Töölepingu seadus (edaspidi

) § 131 lg 2 alusel kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2009 seni kehtinud seadust. Seega kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud seadus.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures 06.06.2005 sõlmitud tähtajatu töölepingu nr 1009 alusel, mille kohaselt töötas hageja müügijuhi ametikohal põhipalgaga 6 620 krooni kuus, millele lisandus lisatasu 1 500 krooni kuus heade töötulemuste eest ja peale palga summa 9 620 krooni katmist teenuste fikseeritud müügitasu tulemusel tulemustasu, milline arvestati kokkuleppel suurusjärgus 1-5% vastavalt objektide hinnapakkumise kalkulatsioonis fikseeritud summale. Tulemustasu maksti iga objekti eest kuni 12 kuud või objekti lõppemiseni enne 12 kuud (tl 15-17). Samuti puudub vaidlus, et hageja viibis korralisel puhkusel 16.02.200707.03.2007 ning sünnituspuhkusel ja lapsehoolduspuhkusel 08.03.2007-09.03.
2. Vaidlus puudub ka lisatasu suuruses summas 14 468,10 krooni ning asjaolus, et hageja poolt leitud objektid, millega leping sõlmiti olid olemas 12 kuud (tl 19). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja kohustus tasuma ajal, mil tööleping hagejaga oli peatunud, hagejale lisatasu.
3. Palgaseadus kuni 01.07.2009 (edaspidi PalS) § 2 lg 1 alusel palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 3 lg 1 sätestab, et palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitatakse ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda. PalS § 4 lg 1 kohaselt töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel.

§ 48

lg 1 p 1 alusel tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi.

§ 50

lg 1 p 2 järgi tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.

§ 53

sätestab, et §-des 48-50 ettenähtud kohustused lasuvad pooltel ka pärast tööaja lõppu ja töös ettenähtud vaheaegadel, välja arvatud, kui kohustuse niisugusel ajal täitmine on vastuolus kohustuse olemusega.

§ 54

lg 1 kohaselt töölepingu peatumine tähendab töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist. Sama § lg 2 alusel seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel ja korras säilitatakse töötajale töölepingu peatumise ajaks palk või makstakse muud hüvitust. Pooled on 06.06.2005 sõlmitud töölepingu nr 1009 punktis 6.1 kokku leppinud, et müügijuhi tulemustasu arvestatakse kokkuleppel suurusjärgus 1-5% vastavalt objektide hinnapakkumise kalkulatsioonis fikseeritud summale. Tulemustasu makstakse iga objekti eest kuni 12 kuud või objekti lõppemiseni enne 12 kuud. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et töölepingu peatumisel tulemustasu hagejale enam ei tasuta. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja poolt leitud objektid, kellega on sõlmitud leping olid olemas 12 kuud, siis on hagejal õigus tulemustasule ka ajal, mil hageja tööleping oli peatunud seoses korralise ja sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal. Lepingus on selgesõnaliselt kokku lepitud, et tulemustasu tasutakse iga objekti eest 12 kuud või objekti lõppemiseni enne 12 kuud, seega võib lugeda, et pooled on tulenevalt

§ 54lg 2 säilitanud töötajale tulemustasu maksmise.

Kostja esindaja kohtuistungil kinnitas, et juhul kui hageja ei oleks sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele läinud oleks ta saanud tulemustasu edasi kuni oleks saabunud lepingus kokkulepitud tähtaeg või sündmus. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagejal oli õigus töölepingu peatumise ajal tulemustasule ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulemustasu 14 468,10 krooni.

1. Vastavalt PalS § 35 palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 6 813 krooni. Kostja ei 3 2-10-12862 ole viivise summale vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et viivis on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses (100%) kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4