Obsah (4)

§ 362§ 449§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011.a Tallinn Tsiviilasja number 2-10-29803 Tsiviilasi UJ(J isik

) § 449 alusel. Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi antud asjas otsuse 06.05.2010 (töövaidlusasi nr 9.4-02/730.10). Puudub vaidlus, et kostja sai otsuse kätte 17.05.

1. Kostja postitas taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras hagina 17.06.
2. Taotlus jõudis kohtusse 18.06.
3. Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja taotlus on kohtusse jõudnud õigeaegselt või mitte. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt „töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.“ Kuivõrd kohtusse pöördumise vormiks on sama paragrahvi alusel hagiavaldus (või kostja taotlus) ning mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale, tuleb ITVS § 24 lg-s 1 märgitud tähtaega pidada aegumistähtajaks ning mitte protsessitähtajaks. Esmalt määrab kohus kindlaks millisest tähtajast käib jutt. Tähtaja kulgemist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS), mille § 136 lg 3 kohaselt „kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval.“ Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 17.05.
4. Tähtaeg hakkas kulgema TsÜS § 135 lg 1 järgi järgmisest päevast, s.o 18.05.
5. Järgmine küsimus on selles, millal lõpeb kuudes arvutatav tähtaeg. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-19-02 ja 3-2-1-116-07 leidnud, et vastavaks päevaks on aastates, kuudes või nädalates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus. Seega ei seo Riigikohtu praktika tähtaja arvutamist mitte tähtaja arvutamise alguspäevaga (antud juhul 18.05.2010), vaid sündmuse toimumise alguspäevaga (antud juhul 17.08.2010). Seega tuli taotlus kohtule esitada hiljemalt 17.06.
6. Kostja postitas taotluse kohtule 17.06.2010, kohtusse jõudis taotlus 18.06.
7. Järgmisena tuleb vastata küsimusele, kas taotluse kohtule postitamist tuleb lugeda võrdseks taotluse kohtusse esitamisega (kohtusse pöördumisega).

§ 362

lg 1 järgi „hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg.“ Kohus leiab, et antud säte kohaldub ka ITVS järgi kohtule esitatavatele taotlustele. Seega ei sea seadusandja hagi esitamist sõltuvusse selle positamisest, vaid kohtusse jõudmisest. Käesoleval juhul jõudis taotlus kohtusse 18.06.

1. Seega pidi kostja taotlus kohtusse jõudma 17.06.
2. Kostja taotlus jõudis kohtusse 18.06.
3. Kohus nõustub hagejaga, et kostja taotlus on kohtusse jõudnud hilinemisega ning on aegunud. Aegumise tõttu jääb kostja taotlus rahuldamata. Kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et kostja taotlus on aegunud, on käesolev vaheotsus lõppotsus ning kohus asja edasi ei menetle tuginedes

§ 449lg 2.

Kohus lõpetab antud tsiviilasja menetluse. Kuivõrd kostja esitas taotluse kohtusse, ei jõustunud töövaidluskomisjoni 06.05.2010 otsus ITVS § 25 lg 1 alusel ega ole hagejale ka täitedokumendiks. Seetõttu kordab kohus töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni käesolevas otsuses. Täitedokumendiks on käesolev otsus.

§ 162

lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik