) § 67 p 1 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi sisekorraeeskiri) § 82 lg 3 alusel noomitusega. Haldusakti kohaselt 10.08.2011 kella 15.40 paiku jalutuskäigult tagasi tulles, leiti kaebajalt läbiotsimise käigus ja võeti ära 10 sigaretti „Next“, mis olid peidetud püksirihma alla. 09.09.2011 esitas kaebaja käskkirja peale vaide, mis 06.10.2011 vaideotsusega nr 113/37716-1 jäeti rahuldamata. 1
4. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Tubakatoodete omamine selleks mitteettenähtud ajal ja kohas on vastuolus
Vastustaja leiab, et distsipliinirikkumine pandi toime teadlikult ja tahtlikult. Nimetatud asjaolu kinnitab fakt, et sigaretid olid peidetud püksirihma alla. Kuigi esemete äravõtmise kohta koostatud aktist nähtub, et sigaretid olid tõepoolest kilekotis, ei kinnita see siiski kaebuse esitaja väidet, sest akti kohaselt oli kilekott koos sigarettidega peidetud püksivöö alla. Kuna sigaretid leiti alles läbiotsimise käigus, siis on tõendatud ka see, et sigaretid ei olnud nähtavalt kohal ja et ametnike tegevuse eesmärgiks ei olnud kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamine. Ametnike üks töökohustustest on kinni peetavate isikute rikkumistele reageerimine ning neil puudub subjektiivne huvi alusetute ettekannete koostamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vangla oleks pidanud distsipliinirikkumisele reageerima üksnes vestluse või hoiatusega.
§-s 100 märgitud distsiplinaarkaristused on loetletud raskuse järjekorras, alustades kergeimast. Kuna noomitus on distsiplinaarkaristuste loetelus esimene, siis on kaebuse esitajale määratud kõige kergem karistus. Jättes kinnipeetavate isikute poolt toimepandud distsipliinirikkumistele reageerimata, ei ole vanglas võimalik efektiivselt teostada kinnipeetavate isikute üle järelevalvet ning täita vangistuse ning 2 eelvangistuse täideviimise eesmärke (isiku õiguskuulekamale käitumisele suunamine). Kaebuse esitaja on 23.02.2011 tutvunud õigusaktidega, mistõttu oli ta teadlik sellest, et tal tuleb pärast jalutuskäiku tubakatooted ära anda. Kuna distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati kaebuse esitaja teo õigusvastasus ja süü ning süüd välistavaks asjaoluks ei saa pidada unustamist, siis on kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud. Tallinna Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, mis tulenevad
§-st 41. Nimetatud paragrahvi kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega.
-s sellise üldklausli sätestamine tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mis aitab ühest küljest rõhutada inimväärikuse olulisust, samas aga juhtides tähelepanu sellele, et iga ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Ilmselgelt on inimväärikuse austamine demokraatliku ühiskonna üks olulisemaid väärtusi, mis keelab mistahes tingimustel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise. Kuigi inimväärikuse tagamisel tuleb arvestada subjektiivseid mõjusid, ei saa inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Samas ei asetu väärikuse alandamise alla igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Käesoleval juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. KOHTU PÕHJENDUSED 5.
p 1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Suitsetamistarvete all mõeldakse esemeid, millest saab kokku panna tubakatooteid või neid põlema süüdata. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Puudub vaidlus, et kaebuse esitaja oli teadlik eelviidatud sisekorraeeskirja nõudest ja vangla praktikast, et jalutuskäigult naastes tuleb kaasas olevad sigaretid anda sigaretikappi hoiule. Järelevalveosakonna valvur Pirko Pärila 10.08.2011 ettekandest nr 1758 nähtub, et 10.08.2011 II eelvangistushoone I korrusel umbes kella 15.40 paiku kinni peetavaid isikuid jalutuskäigult tagasi tuues ja läbiotsimist teostades, leiti ja võeti ära kaebajalt 10 sigaretti „Next", mis olid peidetud püksirihma alla (tlk 7). Eseme äravõtmise aktist nähtub, et sigaretid võeti ära püksivöö alt (tlk 8). Eelnevast tulenevalt ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei soovinud sigarette kambrisse 3 toimetamiseks peita, vaid unustas need sigaretikappi panekuks üle anda. Kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Seega on tegemist distsiplinaarkorras karistatava teo süülise toimepanemisega. Kaebaja distsiplinaarsüüteole on vanglal kohustus reageerida, mistõttu on asjakohatud kaebaja väited, et ta oleks tulnud jätta karistamata. Kaebajale on määratud
§-s 100 märgitud distsiplinaarkaristustest kõige leebem, mistõttu ei saa olla küsimust määratud karistuse proportsionaalsusest. Kaebaja viide
lg-le 1 on asjakohatu, kuna põhjendatud karistamine distsiplinaarsüüteo eest ei saa kuidagi riivata kaebaja inimväärikust. Samuti ei ole asjakohane viide sama paragrahvi lõikele 2, kuna distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud seaduse alusel ja selles toodutest kõige leebem. 6. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kaebaja menetluskulu (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.