Obsah (5)

§ 230§ 5§ 162§ 174§ 124

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-30432 Tsivii

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja töötas KÜ-ga XXX alates

1. juunil 2002 sõlmitud töölepingu alusel koristajana kuni 30.11.2009, mil tööleping hagejaga lõpetati. Hageja jätkas samal tööobjektil töötamist edasi kuni 01.02.
2. 2009 detsembris hagejale makstud 3600 krooni oli tegelikult 2009.a. novembrikuu töötasu, kuna eelmise kuu töötasu maksti alati järgmise kuu algul. Hagejale teadaolevalt töötas ta endisel tööobjektil töölepingu alusel, kuigi kostja seda temaga kirjalikult ei sõlminud, aga kostja maksis talle 3600 krooni, mis oli 2009 aasta novembrikuu töötasu. Asjaolu, et kostja on hagejale maksnud 3600 krooni, mis vastas hageja kuupalgale, on tõendatud hageja konto väljavõttega (tlk. 22). Hageja töötamist tööobjektil KÜ XXXtõendavad ka tunnistajate N. O , irina T ja L. V ütlustega (tlk. 50, 53, 56). Tunnistaja T. K ütlustega on tõendatud et poolte vahel olid lepingulised suhted, kuid, millised, seda tunnistaja ei teadnud.. TLS § 4 lg. 2 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid vastavalt TLS § 4 lg.4 sätestatule vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Kostja väitel töötas hageja oma endisel tööobjektil kuni 2009.a. 15 detsembrini, kuid kuna poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping ja kuna hageja ei täitnud käsundit nõutava hoolsusega, siis leping öeldi temaga VÕS § 631 alusel üles 04.01.
3. Kostja ei ole tõendanud, et ta üldse mingi lepingu hagejaga on sõlminud, ei töölepingut, ega käsunduslepingut. Kohus märgib, et juhul, kui poolte vahel toimus käsunduslepingu sõlmimine, siis tulnuks kostjal hagejale ka selgitada, mida tähendab käsundusleping ja millised on sellest lepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused . Suure tõenäosusega hagejale ei ole arusaadav käsunduslepingu mõiste, sisu ja selle sõlmimisel pooltel tekkivad õigused ja kohustused. Seega kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli suuline tööleping, mis pooltel jäi kirjalikult vormistamata. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta oleks esitanud hagejale allakirjutamiseks töölepingu projekti, kuid samas lubas hagejal endisel töökohal edasi töötada, seega, tekkis hagejal kostjaga töösuhe. Riigikohus lahendis 3-2-1-7-09 p. 10 on väljendanud seiskoha, et kui lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, siis tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seega leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Kostja ei ole tõendanud hagejaga töölepingu lõpetamist 15.12.2009 ega hiljem. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja töösuhe kostja juures kestis kuni 01.02.2010.a. Seega on hagejal õigus saada töötasu . Hageja palub välja mõista töötasu 2009.a. detsembri ja 2010.a. jaanuari eest kokku summas 7200 (neto) krooni, 8760 (bruto) krooni. Hageja väitel ei ole ta töövaidluskomisjoni otsust pööranud kohtutäituri kaudu viivitamatule täitmisele ja ta ei ole kätte saanud TVK otsusega tema kasuks välja mõistetud ja viivitamatule täitmisele kuuluvat töötasu kokku 8760 krooni (bruto). Kostja ei ole millegagi tõendanud, milline oli hageja töötasu kuus. 3 Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata töötasu 2009.a. detsembri ja 2010.a. jaanuari eest kokku summas 7200 (neto) krooni, 8760 (bruto) krooni. Menetluskulude jaotus Tulenevalt

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt

§ 124

lg 1 on antud hagihinnaks 8760 krooni, millelt tulenevalt RLS § 22 lg 1 ei tule riigilõivu tasuda. Taimi Kollom Kohtunik 4