lg 1 alusel tuleb lepingut täita ning
lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning
lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 4 ja 114 lg 4 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral pärast tähtaja andmist kohustuse täitmiseks ja selle mittetäitmise korral lepingu võlgnikule üles öelda.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatav asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama.
järgi on krediidileping leping, millega antakse teise isiku kästusse krediiti ja teine ohustub selle tagastama ning tasuma kasutatud krediidilt intressi ning lg 3 alusel kohaldatakse sellele laenulepingu sätteid.
lg 1 alusel võib krediidiandja lepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui krediidisaaja ei tagasta laenu kokkulepitud osade kaupa ja on viivituses 2 osamaksega, ei tasu maks intressi.
p 6 alusel lõpeb leping ülesütlemisega.
115 lg 1 ja § 127 ja 128 lg 1,2 on võlasusaldajal õigus nõuda lepingu rikkumise korral võlgnikult kahju hüvitamist ning kahjuks võib olla võla sissenõudmisega seotud kulud. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 11.03.2010.a. laenulepingu nr. XXX, - kostja sai laenu summas 3 323,41 eurot, 2
Viidatud laenu- ehk krediidileping on hageja poolt kooskõlas
lg 1, § 114 lg 4 , § 101 lg p 4 alusel üles öeldud 16.08.11, kuivõrd kostja ei tasunud võlga sõltumata hageja poolt täitmiseks antud täiendavat tähtaega. Kuna leping on üles öeldud 16.08.2011, siis on leping
Selle tõttu on hagejal õigus
lg 1 p 1 ja 8 ja § 108 lg 1, § 399 lg 1 p 1, 2 alusel nõuda laenu tagastamist, lepingu lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi ning võla tasumisega viivitamise eest
Kuna kostja ei ole võlga, intressi ära tasunud, siis on ta rikkunud lepingust tulenevat kohustust
mõttes ja seetõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlga 3 040,23 eurot, intresse 587,17 eurot.
115 lg 1 ja § 127 ja 128 lg 1,2 alusel tuleb kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulud 6,39 eurot, mis on hageja kahju ja mida hageja pidi kandma seetõttu, et kostja lepingut kohaselt ei täitnud. Viivis Kuna kostja ei ole seni võlga ära tasunud, on kostja viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda
lg 1 ja § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist vastavalt 176,95 eurot ning TsMS § 367 järgi alates 07.11.2011 viivist põhivõlalt protsendina. Kostja palus vähendada viivist.
lg 8 ja § 162 lg 1 alusel võib kohus vähendada viivist, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades poolte varanduslikku olukorda, lepingu täitmise ulatust kostja poolt ning teise poole huve. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ole üle põhivõla, so antud juhul 3 040,23 €, ei ole ebamõistlikult suur. Kohtule esitatud kostja 2011. aasta tuludeklaratsioonist nähtuvalt on kostja saanud töötuskindlustushüvitist 2266,32 eurot, palka 82,55 eurot, kokku maksustamisele kuulunud tulu 2348,88 eurot, sj on ta maksnud tulumaksu 234,03 eurot. Arvestades kostja varanduslikku olukorda ning kohtupraktikat, tuleb vähendada väljamõistetavat viivist selliselt, et piirata seda põhivõla 3 040,23 euroga. Eeltoodu alusel tuleb 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.