← Eesti

2-11-39615/17

Obsah (9)§ 76§ 101§ 108§ 396§ 401§ 399§ 186§ 113§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2012.a. Tallinn, kell 16.00 tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-

§ 76

lg 1 alusel tuleb lepingut täita ning

§ 101

lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§ 101

lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 4 ja 114 lg 4 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral pärast tähtaja andmist kohustuse täitmiseks ja selle mittetäitmise korral lepingu võlgnikule üles öelda.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 396

lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatav asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama.

§ 401

järgi on krediidileping leping, millega antakse teise isiku kästusse krediiti ja teine ohustub selle tagastama ning tasuma kasutatud krediidilt intressi ning lg 3 alusel kohaldatakse sellele laenulepingu sätteid.

§ 399

lg 1 alusel võib krediidiandja lepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui krediidisaaja ei tagasta laenu kokkulepitud osade kaupa ja on viivituses 2 osamaksega, ei tasu maks intressi.

§ 186

p 6 alusel lõpeb leping ülesütlemisega.

115 lg 1 ja § 127 ja 128 lg 1,2 on võlasusaldajal õigus nõuda lepingu rikkumise korral võlgnikult kahju hüvitamist ning kahjuks võib olla võla sissenõudmisega seotud kulud. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 11.03.2010.a. laenulepingu nr. XXX, - kostja sai laenu summas 3 323,41 eurot, 2

(4)- kostja kohustus laenu tagastama ja intressi maksma osade kaupa annuiteetmaksetena alates 25.04.2010.a. kuni 25.03.2014.a., - lepingu p. 4 järgi oli intress 22% aastas, - 14.10.2010.a. sõlmisid pooled lepingu lisa 1, millega hageja võimaldas kostjale põhiosa maksepuhkust ajavahemikul 25.09.2010.a.-25.10.2010.a. - kostja ei täitnud lepingus kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut ja hageja nõudis 27.07.2011.a. kostjale saadetud teatega võla tasumist hiljemalt 15.08.2011 ning hoiatas võla tasumata jätmise korral laenulepingu erakorralise ülesütlemisega, - kostja ei tasunud võlgnevust 15.08.2011, - hageja ütles kostjale lepingu üles 16.08.2011.a. - kostja võlg on järgmine: põhiosa 3 040,23 eurot, intressid 587,17 eurot, viivis 176,95 eurot ja teenustasu 6,39 eurot. Ülaltoodu asjaolude üle vaidluse puudumise tõttu ei anna kohus täiendavat hinnangut laenulepingule, maksegraafikule, laenulepingu erakorralisele ülesütlemise teatele, laenumaksete aruandele. Põhivõlg, intress, võla sissenõudmisega seotud kulud Kuna hageja andis kostjale laenu, millelt tuli tasuda intressi (vt vaidlustamata asjaolud), siis leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud laenu- ehk krediidileping

§ 396lg 1, § 401 tähenduses.

Viidatud laenu- ehk krediidileping on hageja poolt kooskõlas

§ 399

lg 1, § 114 lg 4 , § 101 lg p 4 alusel üles öeldud 16.08.11, kuivõrd kostja ei tasunud võlga sõltumata hageja poolt täitmiseks antud täiendavat tähtaega. Kuna leping on üles öeldud 16.08.2011, siis on leping

§ 186p 6 alusel lõppenud.

Selle tõttu on hagejal õigus

§ 101

lg 1 p 1 ja 8 ja § 108 lg 1, § 399 lg 1 p 1, 2 alusel nõuda laenu tagastamist, lepingu lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi ning võla tasumisega viivitamise eest

§ 113lg 1 järgi lepingus kokkulepitud määras viivist.

Kuna kostja ei ole võlga, intressi ära tasunud, siis on ta rikkunud lepingust tulenevat kohustust

§ 100

mõttes ja seetõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlga 3 040,23 eurot, intresse 587,17 eurot.

115 lg 1 ja § 127 ja 128 lg 1,2 alusel tuleb kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulud 6,39 eurot, mis on hageja kahju ja mida hageja pidi kandma seetõttu, et kostja lepingut kohaselt ei täitnud. Viivis Kuna kostja ei ole seni võlga ära tasunud, on kostja viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda

§ 113

lg 1 ja § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist vastavalt 176,95 eurot ning TsMS § 367 järgi alates 07.11.2011 viivist põhivõlalt protsendina. Kostja palus vähendada viivist.

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 alusel võib kohus vähendada viivist, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades poolte varanduslikku olukorda, lepingu täitmise ulatust kostja poolt ning teise poole huve. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ole üle põhivõla, so antud juhul 3 040,23 €, ei ole ebamõistlikult suur. Kohtule esitatud kostja 2011. aasta tuludeklaratsioonist nähtuvalt on kostja saanud töötuskindlustushüvitist 2266,32 eurot, palka 82,55 eurot, kokku maksustamisele kuulunud tulu 2348,88 eurot, sj on ta maksnud tulumaksu 234,03 eurot. Arvestades kostja varanduslikku olukorda ning kohtupraktikat, tuleb vähendada väljamõistetavat viivist selliselt, et piirata seda põhivõla 3 040,23 euroga. Eeltoodu alusel tuleb 3

(4)kostjalt välja mõista viivis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 176,95 eurot ja alates 07.11.2011 põhivõlalt 3 040,23 eurolt viivis 22% aastas (päevas 0,03112%) kuni põhivõla tasumiseni, kuid selliselt, et viivis 176,95 eurot ja edaspidine viivis alates 07.11.11 ei ületaks kokku 3 040,23 eurot. Eeltoodu tõttu ei ole kohtul vaja anda hinnangut kostja esitatud Töötukassa otsusele 21.03.11 ning teatisele 15.09.11, 28.11.11, kuivõrd töötuskindlustushüvitise suurus leidis kajastamist maksudeklaratsioonis. Ülaltoodu alusel kuulus hagi seega hagi rahuldamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas põhivõla osas hagiavalduse täies ulatuses ning mõistis viivise välja sellise reservatsiooniga, et piirata tuleb viivist kokku põhivõla suurusega, on kohtu arvates alus jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 3 046,62 eurot. Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.