KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-804 Haldusasi OÜ BAO o

§ 191lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on OÜ BAO ohtlikud jäätmed apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2012 otsuse haldusasjas nr 3-12-804 tühistamiseks osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata OÜ BAO ohtlikud jäätmed kaebus Keskkonnateabe Keskuse poolt 14.03.2012 kinnitatud „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse rendile andmise korra“ osaliseks tühistamiseks ja õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamiseks. Keskkonnateabe Keskus palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 3-12-804 Tallinna Ringkonnakohus määras 17.07.2012 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja kuni 05.08.2012 avalduste ja selgituste andmiseks ning teavitas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16.08.2012. OÜ BAO ohtlikud jäätmed esitas 24.07.2012 ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks ja apellatsioonimenetluse lõpetamiseks, kinnitades, et on teadlik apellatsioonkaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 191lg-s 2 sätestatust.

Keskkonnateabe Keskuse 03.08.2012 kirjalikus seisukohas nõustuti apellatsioonimenetluse lõpetamisega ning paluti mõista apellandilt vastustaja kasuks välja viimase poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud, so õigusteenuse eest tasutud 2 277 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebus oli perspektiivitu, mida tõdes ka ringkonnakohus käesolevas asjas 29.05.2012 tehtud määruses. Kaebusest ja apellatsioonkaebusest loobumisel ei saa arvestada halduskohtute praktikat, et ka kaebuse rahuldamata jätmise korral haldusorgani kantud õigusabikulusid kaebajalt välja ei mõisteta. Arvestada tuleb ka sellega, et kuigi käesolev vaidlus on tõusetunud Keskkonnateabe Keskuse põhitegevusest, on vastustaja haldusosakonnas ainult üks jurist, kes peab lisaks kohtuvaidlustele nõustama ka vastustaja igapäevast tööd. Ametnike töökoormust ja lühikesi menetlustähtaegu arvestades ei oleks vastustajal olnud võimalik oma jõududega apellatsioonkaebusele ning korduvatele esialgse õiguskaitse taotlustele õigeaegselt vastata. Kuna apellant pidas ennast kaebuse esitamisega majanduslikult suuteliseks täitma olulisi kulutusi nõudvat jäätmekäitluskeskuse opereerimise lepingut, ei saa menetluskulude kaebajalt välja mõistmata jätmist põhjendada ka tema majandusliku olukorraga. Ebaõiglane on olukord, kus apellant oma algusest peale perspektiivitust kaebusest loobub, kuid vastustaja on sunnitud kandma põhjendamatust kaebusest tingitud õigusabikulud. Avalike enampakkumiste vaidlustamisel ei pea isik maksma kõrgendatud riigilõivu, kuid perspektiivitu kaebuse esitamine võib oluliselt halvata haldusorgani kõigi teiste ülesannete ja kohustuste täitmise, samal ajal ei kanna kaebaja kaebuse esitamisega praktiliselt mingeid riske. Selline olukord suurendab kaebeõiguse kuritarvitamise võimalust. Käesoleva asjas on Advokaadibüroo Nordeus OÜ osutanud Keskkonnateabe Keskusele apellatsiooniastmes õigusteenust kokku 16,5 tunni ulatuses (25.

1. ja 28.05.2012 vastuste koostamine esialgse õiguskaitse määrusele esitatud määruskaebusele ja esialgne seisukoht apellatsioonkaebusele ning 04.
2. ja 05.07.2012 vastuste koostamine korduvale esialgse õiguskaitse taotlusele ja vastus apellatsioonkaebusele), mille eest on vastustaja tasunud arvete nr 120601 ja nr 120801 alusel kokku 1 897,5 eurot (millele lisandub käibemaks). OÜ BAO ohtlikud jäätmed vastuses Keskkonnateabe Keskuse menetluskulude väljamõistmise taotlusele leiti, et kuigi kaebusest loobumise korral kannab menetluskulud üldjuhul kaebaja, tuleb ka sellises olukorras arvestada üldist haldusorganite menetluskulude väljamõistmise osas kujunenud kohtupraktikat. Riigivara kasutusse andmise küsimus kuulub põhimõtteliselt haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka, mida tunnistab ka vastustaja ise. Kui haldusorgan kasutab sellise tegevuse halduskohtus vaidlustamisel välist õigusabi, jäävad haldusorgani kantud õigusabikulud kaebuse rahuldamata jätmise korral haldusorgani enda kanda. Sama põhimõtet tuleb kohaldada kaebusest (apellatsioonkaebusest) loobumise korral. Vastasel juhul tekib olukord, et kuigi kaebaja näeb, et tema kaebusel ei ole (enam) perspektiivi või ta muul põhjusel ei soovi vaidlust jätkata, oleks tal mõistlik hoiduda kaebusest (apellatsioonkaebusest) loobumisest, et mitte saada enda kanda teise poole menetluskulusid. Selline tagajärg koormaks ebaotstarbekalt kohtu ressursse ja sellel puuduks igasugune loogiline põhjendus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 191 lg 1 järgi võib apellant ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest alates selle esitamisest kuni apellatsiooni2

§ 191lg 1 alusel apellatsioonimenetluse.

Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, samuti ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta (

§ 191

lg 2).

§ 191

lg 2 järgi kannab apellant apellatsioonkaebusest loobumise korral apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

§ 109

lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskuluks on

§ 101lg 1 ja § 103 lg 1 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindaja kulud.

Vastustaja Keskkonnateabe Keskus on esitanud taotluse apellatsiooniastme menetluskulu, so 2 277 euro (koos käibemaksuga, kuigi on märkinud menetluskulude hüvitamise taotluses, et ta pole käibemaksukohustuslane) suuruse esindajatasu väljamõistmiseks kaebajalt. Ringkonnakohtu arvates ei ole vastustaja taotletud õigusabikulude väljamõistmine käesoleval juhul põhjendatud. Riigikohus on oma lahendites (haldusasjad nr 3-3-1-48-05, 3-3-1-16-07, 3-3-1-24-07, 3-3-1-52-07, 3-3-1-9-10 jne) korduvalt selgitanud, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral. Asjas nr 3-3-1-24-07 märkis Riigikohus, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Määrustes nr 3-3-1-75-03 ja nr 3-3-1-76-03 märkis Riigikohus, et kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega ning selgitas, et proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi nägema ette, et kaebus on põhjendamatu. Haldusorganite menetluskulude väljamõistmise osas kujunenud kohtupraktikast tuleb lähtuda ka kaebaja apellatsioonkaebusest loobumise korral ning ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas Riigikohtu viidatud lahendites toodud erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid kaebajalt vastustaja kasuks apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja haldusosakonna põhiülesanne on korraldada riigivara haldamist ja majandamist (Keskkonnateabe Keskuse põhimääruse § 9 lg 4) ning ka vastustaja märgib oma taotluses, et käesolev vaidlus on tõusetunud tema põhitegevusest. Tegemist ei ole mahuka ega keeruka asjaga ning vastustaja ametnike väidetavalt suur töökoormus ei ole erandlik asjaolu, mis õigustaks haldusvälisele õigusabile tehtud kulutuste väljamõistmist kaebajalt. Pole mingit alust pidada kaebajat pahatahtlikuks. Vastustaja viidatud 29.05.2012 määrusega lahendas ringkonnakohus OÜ BAO ohtlikud jäätmed määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.05.2012 määruse peale, millega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja tingimuslikult. Halduskohus tegi otsuse ja viidatud määruse samal päeval ning ringkonnakohus, jättes halduskohtu määruse muutmata, möönis, et rahuldamata jäetud osas on kaebuse eduväljavaated kasinad, mistõttu ei ole õigustatud enampakkumise jätkamise takistamine. Kaebuse vähesed eduväljavaated ei tähenda, et apellatsioonkaebus ilmselgelt põhjendamatu on, millest kaebaja pidi teadlik olema. 3